Antalya probleemse liikluse põhjuseks on kergraudteesüsteem: pooled Antalya kaubabörsi (ATB) liikmetest arvavad, et linna liiklusprobleemi põhjustab kergraudteesüsteem. Umbes viiendiku osalejate sõnul on probleemi allikaks fooride halb ajastus.
Enne 30. märtsil 2014 toimuvaid kohalikke valimisi viis ATB läbi kohalike omavalitsuste küsitluse, et selgitada välja oma liikmete arvamused, et selgitada välja aktsiaturu institutsionaalsed seisukohad. Jaanuarikuu nõukogu koosolekul viidi läbi ATB juhatuse, nõukogu liikmete ja kutsekomisjoni liikmete näost näkku küsitlus. Nimetatud uuringus esitati liikmetele küsimusi linnakaubanduse, linnaliikluse, põllumajandustootmise ja -kaubanduse ning urbanismi nimetuste all.
Tulemuste järgi peab 50 protsenti küsitletutest linna liiklusummikute kõige olulisema põhjusena praegust raudteesüsteemi. 21 protsenti vastanutest peab probleemi põhjuseks fooride halba ajastust. Nende määr, kes arvavad, et linnaliikluse probleemi lahendamisel on kõige olulisem teha nostalgilise trammi marsruuti ülikool-kohtumaja-bussijaam marsruudil. keskuse ametlikud kontorid tuleks ümber paigutada, on 42. Neid, kes avaldasid arvamust, et liiklussignalisatsioon tuleks ümber korraldada tervikliku ja dünaamilise struktuuriga, oli 23 protsenti. 19 protsenti küsitletutest soovib, et kesklinnas oleksid teed ühesuunalised.
Küsimusele, mis on linnasisese kaubanduse kõige olulisem probleem, vastas 69 protsenti, et olemasolevad kaubanduskeskused nõrgendavad linnasisest kaubandust ning 15 protsenti ei võimalda turistidel linnasisest kaubandust teha. Kui 38 protsenti väitis, et linnakaubanduse parandamiseks tuleks kaubanduskeskused linnast ära viia, siis 25 protsenti avaldas arvamust, et linnaparkimise mugavust ja levikut tuleks suurendada. 17 protsenti vastanutest leiab, et sarnaseid töökohti tuleks koondada ja teha linnasisest kaubandustegevust.
Kui 54 protsenti näeb linnaehituslikult kõige olulisema probleemina ringtee puudumist, siis 35 protsenti Antalyast peab probleemiks kesklinna laotud kaubanduskeskusi. Küsitluses oli neid, kes ei soovi, et kesklinna uut kaubanduskeskust avataks, 50, samas kui olemasolevate kaubanduskeskuste linnast välja viimist soovijaid oli 39 protsenti.
2016 protsenti osalejatest, kes vastasid ka küsimustele EXPO 69 Antalya kohta, usuvad, et EXPO 2016 muudab Antalya palet ja jätab endast püsivad jäljed. Seevastu 31 protsenti osalejatest leiab, et tehtud töö on ebapiisav ja vale. Kui Antalyas peab roheliste/looduslike kudede ja laste heaks tehtut 46 protsenti inimestest väga ebapiisavaks, siis 23 protsenti osalejatest väitis, et pidas tehtut positiivseks, kuid seda tuleks edasi arendada.
Teised uuringu tulemused on järgmised: „79 protsenti Antalyas ööbivatest turistidest teatas, et kohalikele omavalitsustele tuleks maksta majutusmaksu. Neid, kes arvasid, et terve linna seadus aitab kaitsta põllumaid ning suurendada põllumajanduslikku tootmist ja kaubandust, oli 39 protsenti, vastupidist kaitsjaid aga 29 protsenti. Neid, kes väitsid, et nad ei teadnud uuest seadusest, on 23. 31 protsenti küsitletutest näeb kohaliku omavalitsuse kõige olulisema probleemina põllumajandusmaade hävitamist ja põllumajanduse piisava omandiõiguse puudumist kohalike omavalitsuste poolt. põllumajandusliku tootmise ja kaubanduse arendamisel. 19 protsenti osalejatest seevastu näevad probleemina rände kiiret kasvu maalt linna ja väheses toetuses põllumajandusega tegelevatele elanikele. Kui 37 protsenti kohalike omavalitsuste küsitlusele vastanutest märgib, et kõige olulisem põllumajandustootmise ja -kaubanduse arendamiseks on põllumajanduspiirkondade arengu peatamine, siis 30 protsenti ootab põllumajandustootmise ja -kaubandusega seotud maksu/seadusandlust. hõlbustada. Seevastu 22 protsenti väljendab mõtet toetada põllumajandusega tegelevaid elanikke.
Ole esimene, kes kommenteerib