Hiina kaubamärk kiirrongis

Hiina kaubamärk kiirrongis: Hiinast on saanud oma kiirrongidega Euroopa ettevõtete rivaal. Kas Euroopa peab konkurentsis vastu?

Hiinas on tootmine teatavasti madala tehnoloogia tõttu töömahukas. Hiina liigub aga kõrgtehnoloogiliste kaupade eksportimisel tehnoloogilisel redelil järk-järgult ülespoole. Hiina on hakanud maailma kiirrongiturul kaasa rääkima.

Kui Hiina otsustas kümme aastat tagasi kiirrongide võrgu ehitada, peeti seda projekti riigi suurimaks kodumaiseks tööstusprojektiks. Varem ostis ta ronge Saksa Siemensilt, Jaapani Kawasakilt ja Prantsuse Alstomilt. Kiiresti arenevate Hiina rongifirmade toodetud tehnoloogia suudab täna konkureerida konkurentidega üle kogu maailma.

Hiina vedurite ja raudteesüsteemide tootja CRS on Aasia suurim rongitootja. Hiljuti Makedooniaga lepingu sõlminud ettevõte müüs sellesse riiki 6 kiirrongi. Hiina ettevõtted rajavad kiirrongiliine paljudes Ida-Euroopa riikides, näiteks Rumeenias ja Ungaris. Samuti julgustab Peking ettevõtteid viima oma kiirrongide infrastruktuuri ja tehnoloogiat teistesse piirkondadesse, nagu Aasia ja Aafrika.

Ostjalt tegijale

Hiina müük kasvab tänu suurtele investeeringutele. Riik on kiirrongide infrastruktuurile seni kulutanud 500 miljonit dollarit. Hoolimata 2011. aastal juhtunud õnnetusest, milles hukkus 40 inimest, ja väidetavatele korruptsioonisüüdistustele eraldab Peking üle 11 tuhande kilomeetri pikkusele kiirrongiliinile tohutult ressursse. Hiina valmistas algselt ronge, mis suutsid neid justkui kopeerides saavutada välisriikidest ostetud rongide ja seadmetega 350–400 kilomeetrit tunnis. See valmistas pettumuse Siemensile ja Alstomile – ettevõtetele, kes lootsid plahvatusest kasu saada. Hiina, keda süüdistati välismaiste tehnoloogiate kopeerimises, jätkas omal moel läänest pärit tehnoloogiasiiret.

Ebaõiglane eelis?

Hiina kodumaine kiirrongiliin mitte ainult ei konkureerinud selliste riikidega nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, vaid vähendas ka tootmiskulusid. Konkurents ei piirdu ainult sellel turul. Euroopa Liidu Julgeolekuuuringute Instituudi (EUISS) Aasia eksperdi Nicola Casarini sõnul kaotab Euroopa kiiresti oma konkurentsieelise Hiina ees. Hiina on nüüd tasemel, kus suudab oma tehnoloogia poolest Euroopaga konkureerida. Veel arutlevad analüütikud, et Hiina ettevõtted, keda riik müügi suurendamiseks toetab, on saavutanud välismaiste ettevõtete ees konkurentsieelise.

"Võimaluste plahvatus"

Sisenõudlus peaks areneval Hiina turul jätkuma rahvastiku kiire kasvu ja linnastumise tõttu. Venemaa on alustanud läbirääkimisi Hiina organisatsioonidega oma raudteeliinide tellimiseks sellistes riikides nagu India ja Brasiilia. Hiina rongitööstusest, mis laiendab oma turuosa Euroopa riikides, on saamas oluline konkurent kiirrongide tootmises. Aasia majandusanalüüsi ettevõtte (IHS) president Rajiv Biswa ütleb, et Hiina suurendab oma konkurentsivõimet, kasutades tõhusalt ära kulueelise, mille ta on saanud arengumaade madalatest kuludest.