Kõige olulisem majanduslik keskus Istanbul Türgi

Türgi majanduse tähtsamaid Istanbuli kesklinnas: Istanbul on kõige tähtsam keskus Türgi majanduses esikohal nii avaliku sektori investeeringud.

Istanbuli kubermangu avalduse kohaselt on Istanbuli maailm ja see on jätkuvalt üks käimasolevatest projektidest; Marmaray, 3. Lennujaam, Yavuz Sultani Selimi sild, Kanal Istanbul, Galataport, Euraasia tunnel ja Golden Horn Marina on tulevad.

Neljast allprojektist koosnevas Marmarays on lõpule viidud raudtee väina torujuhtme, tunnelite ja jaamade ehitus.

Gebze-Haydarpaşa, Sirkeci-Halkalı Äärelinna liinide, ehitus- ja mehaaniliste süsteemide, uue raudtee, sõidukite tarnimise, inseneri- ja nõustamisteenuste täiustamine valmib juunis 2018.

Gebzest Haydarpaşani koos äärelinna liiniga, siit Sarayburnu ja Yedikule-Halkalı Projekti pikkus, mis on moodustatud ääreliinide abil, leiab 76,3i kilomeetri.

Kadıköy-İbrahimağa-Ayrılık Çeşmesi jaam, mis on integreeritud Kartal metrooliiniga, ehitati Istanbuli pealinna omavalitsuse poolt ja võeti kasutusele.

1i transpordib 75 tund ühes suunas, Gebze-Halkalı Reisi kestus on 105 minutit ja seda teenindatakse kogu 440i sõidukiga marsruudil.

Kogumaksumus 10 177 miljonit miljardit miljardit 359 2015 7 tuhat naela kokku projekti poolt lõppu 278 246 tuhat miljonit naela kulutused tehti.

  1. lennujaam

Kolmas lennujaam, mille vundament pandi 9. juunil 2014 ja plaanitakse lõpetada 2017. aastal, ehitatakse mudeli Build-Operate-Transfer abil, maksumusega 3 miljardit eurot.

Lennujaam ehitatakse Musta mere rannikul ligikaudu 76,5 miljoni ruutmeetriga Yeniköy ja Akpınari asulate vahel Euroopa poolel.

Kogu 4i etapis toimuval lennujaamas on kõik võimalused, mis peaksid olema kaasaegses lennujaamas, nagu terminalihooned, State Guest House, hotell ja kongressikeskus.

Lennujaam, mis teenindab aastas 150 miljonit reisijat, saab selle funktsiooniga "maailma suurima lennujaama" tiitli. Kui lennujaam, mille esimene etapp kavatsetakse kasutusele võtta 29. oktoobril 2017, annab eeldatavasti tööd 120 tuhandele inimesele.

Lennujaama planeeriti ehitada keskkonnasõbralik, keskkonnasõbralik, takistamatu ja roheline lennujaam, mis toodab oma energiat.

Istanbuli kanal

Kunstliku veetee projekteerimine saare Euroopa poolega, mis moodustatakse kahe eraldava Euroopa ja Aasia vahel, peetakse Türgit üheks ajaloo kõige ambitsioonikamaks projektiks. 25 meetri sügavune ja 150 meetri laiune kanal ühendab Musta mere Marmara merega.

Projektiga suunatakse Bosporuse jõe tankeriliiklus Istanbuli kanalile ja välistatakse riskid, et iga päev vedavad ohtlikke lasti läbi Bosporuse veotankerid.

Galataport

Projekti raames on eesmärk regiooni turismi ümberhindamine, korraldades kruiisilaevadele Salıpazarıs asuva sadama. Projektile, mille käigus muudetakse ligikaudu 112 tuhat ruutmeetrit avatud ja suletud alasid, pakuti 16. mail 2013 välja 702 miljoni dollari suurune pakkumine. Kui projekt, mille kasutusõigused on 30 aastat üle antud, on lõpule jõudnud, suureneb kruiisiturismiga saabuvate igapäevaste turistide arv hinnanguliselt 5-6 korda.

Yavuz Sultan Selimi sild

Selle projektiga püütakse lihtsustada transiitliiklust Istanbulis ja tagada juurdepääsukontrolli, kõrgekvaliteedilise, katkematu, turvalise ja mugava maanteeveo läbisõit ilma liikluseta.

Tuhande 275 meetri pikkuse rippsilla ehitamisel Garipçe ja Poyrazköy vahel on 414 km pikkus koos Põhja-Marmara maanteega.

Silla kogumaksumus, mis on 6 miljardit dollarit, on maailma suurim rippsild selle laiuse ja torni kõrguse tõttu.

Yavuz Sultan Selimi sild, mille vundament pandi 29. mail 2013, ehitatakse mudeli Build-Operate-Transfer abil. Sild, mille füüsiline teostus on saavutatud 88 protsendiga, valmib ja võetakse kasutusele 2016. aastal.

Golden Horn Marina ja keeruline

Projekti raames on hotelli 2 70 2 5 400 hotell, kauplused, büroo- ja kongressikeskus.

Tuhande inimese mošeest, hoonetest ning nendega seotud infrastruktuurist ja tehnilistest ruumidest koosneva projekti leping allkirjastati 25. septembril 2013. Projekti kogu investeeringu summa, mis on 1,4 miljardit liiri, on 1,3 miljardit liiri kogu tööperioodil makstava üüri kohta. Investeerimisprotsess algab pärast projekti keskkonnamõju hindamist ja tsoonide kinnitamist, mille rakendamise arengukava ja keskkonnamõju hindamise protsess jätkub.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*