Türgi logistikasektor töötab pandeemiast välja saamiseks

Türgi logistikasektor töötab pandeemiast tugevnemise nimel
Türgi logistikasektor töötab pandeemiast tugevnemise nimel

Samuti olen meie varasemates artiklites öelnud, et väliskaubandus ja logistika on lahutamatu tervik, seetõttu tuleb logistikasektorit hinnates teha paralleelselt meie väliskaubanduse hetkeolukorraga ka määrused. Aastat 2020 hinnates kukkus pandeemia COVID-19 nagu välk, mis pööras kõik tasakaalud nii meie tööelus kui ka ühiskondlikus elus üles. Brexiti lisamine sellele ülemaailmsele epideemiale on põhjustanud logistikasektoris tõsiseid raskusi, eriti alates 2020. aasta esimesest kvartalist, Türgi väliskaubanduse tõttu Euroopa Liidu riikidega, mis on Türgi väliskaubanduse kõige olulisem ja tõhusam turg. Üksteise järel suletud piiriväravad, keelud ja piirangud, mis ilmnesid kõigi EL-i riikide erinevate hoiakute tagajärjel epideemia vastu, panid logistikatööstuse raskesse katsesse. Kuid nagu ma olen jõudnud igal hetkel, kui oleme jõudnud, arvan, et Türgi logistikasektor on selle eksami edukalt sooritanud. Ja olen uhke nii logistikasektori esindajate kui ka meie tööstuse töötajate üle, kes jätkavad oma elu arvelt platsil. Sest logistikatööstuse peatamine tähendab ülemaailmse tarneahela katkemist. Seda seetõttu, et koroonavaktsiini, mida me täna „loodetavasti“ ootame, pole võimalik toidust kui kettist kogu maailmale levitada. See tähendab, et epideemiast ei saa üle ega ümber.

Kui me läheme tagasi oma suhetele ELiga; Tolliliidu jõustumisega 31. detsembril 1995 kiirenes Türgi ja ELi kaubavahetuse maht ning ulatus Türgi Vabariigi kaubandusministeeriumi andmetel 2020. aastal 143 miljardi dollarini ja EL jätkas olla meie riigi kõige olulisem kaubanduspartner. Meie riik oli ELi koguekspordis 3,4 protsendilise osakaaluga 6. kohal. EL võtab meie ekspordis 2020 protsendi osa 69 miljardi dollariga 41,3. aastal ja on koguekspordis esikohal.

Jällegi, vastavalt meie kaubandusministeeriumi andmetele; Meie riik on ELi koguimpordis 3,7. kohal, osakaaluga 6%, arvestamata ELi riikide vahelist kaubandust). Lisaks on EL esikohal nii impordis kui ka meie riigi ekspordis. Aasta arvude järgi; Türgi realiseeris kogu ELi impordist 2020 miljardit dollarit 219 miljardit dollarit (73 protsenti). 33,4. aastal oli ekspordi ja impordi suhe meie riigi EL-i kaubanduses 2020 protsendi tasemele.

Väliskaubanduse andmed langevad kokku ka UTIKADi logistikasektori aruande 2020 andmetega transporditegevuse kohta, mille on koostanud UTIKADi sektorisuhete juht Alperen Güler. Kui analüüsida Türgi ekspordi jaotust riikide rühmade kaupa, on näha, et EL-2019 riigid on esikohal nii 2020. aasta lõpus kui ka 27. aasta kolmanda kvartali lõpus. Enne Suurbritannia EL-ist lahkumist oli näiteks 2018. aasta andmetel ELi riikide osakaal Türgi ekspordis umbes 50 protsenti. Kui eksport Euroopasse moodustas 2019. aasta lõpus koos kolmandate riikidega 56 protsenti kogu ekspordist, siis 2020. aasta esimese kolme kvartali lõpu Euroopasse moodustas 55 protsenti kogu ekspordist. Euroopa riikidele järgnevad Lähis- ja Lähis-Ida riigid - 2019 protsenti 19. aastal ja 2020 protsenti 18. aasta kolme esimese kvartali lõpus.

Impordis ei muutunud EL 27 riikide osakaal 2019 protsendi tasemel 2020. aasta lõpus ja 32. aasta esimeses kolmes kvartalis. Kui import kolmandatest Euroopa riikidest moodustas 2019. aastal 18 protsenti koguimpordist, siis 2020. aasta esimese kolme kvartali lõpus langes see määr 16 protsendini. Kui Lähi- ja Lähis-Ida riikidest pärit import moodustas 2019. aastal 8 protsenti koguimpordist, siis 2020. aasta esimese kolme kvartali lõpus tõusis see määr 10 protsendini.

2020. aasta kolme esimese kvartali lõpus on Türgi 20 parema riigi osakaal koguekspordis umbes 66 protsenti ja 20 parema riigi osa koguimpordist 78 protsenti. Nii ekspordi kui ka impordi osas on Saksamaa ja USA viie parima riigi hulgas. Esimese impordiriigina tegutseva Hiina osakaal on 5 protsenti, ekspordis aga 10,49 protsenti.

Kui jätame 2021. aasta esimese kvartali seljataha, on mul kasulik öelda, et logistikasektorina vaatame lootusrikkamalt järgmiste kuude poole. Võime öelda, et Kapıkule-ga seotud arengud, millele UTIKAD samuti suurt tähtsust omistab, leevendavad maanteetransporti oluliselt. Ülemaailmse vaktsineerimise kiirenedes loodan, et jätame pandeemia seljataha ja soovin teil püsida hea tervisega, et kohtuda rahulikumatel päevadel.

Emre Eldener UTIKAD juhatuse esimees

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*