Kultuuri- ja Turismiministeeriumi ning Rahvaharidusministeeriumi vahel sõlmitud "Kutse- ja tehnikahariduse arendamise koostööprotokolliga" soovitakse turismisektoris tööle võtta ligikaudu 25 tuhat kutsekeskkoolides õppivat inimest.
Kultuuri- ja kultuurikeskuses Atatürk toimunud allkirjastamise tseremoonial ütles kultuuri- ja turismiminister Mehmet Nuri Ersoy: „Kultuuri- ja turismiministeeriumina oleme juba pikemat aega teinud koostööd erinevate asutuste ja organisatsioonidega erinevatest valdkondadest, eriti kui arvestada. sektorite vajadustele. Selle kaasaegse valitsemisviisiga läbiviidavate uuringute raames astume täna nii meie haridusmaailma kui ka turismisektori jaoks väga sisuka ja sisuka sammu. ütles.
Minister Ersoy märkis, et ministeeriumina on koostöös HTM-ga juba mõnda aega pedantselt töötatud küsimused vormistanud, et tagada valdkonna ja haridussüsteemi arengute kooskõlastatus ning jätkata. järgnevalt:
„Kahe ministeeriumina alustasime sellise uuringuga, et nii rahuldada sektori kvalifitseeritud tööjõuvajadust kui ka panustada tööhõivesse. Pärast protokolli loodan, et hakkame lühikese aja jooksul astuma vajalikke samme, kaasates oma erialaorganisatsioonid ja hotellid alamprotokollidega. Kasutan võimalust, et tänada meie lugupeetud valdkonna esindajaid, eriti meie rahvaharidusministrit väärtusliku panuse ja sisuka toetuse eest.
"Türgist on tänaseks saanud turismi mitmekesisusega riik"
Tähelepanu, et Türgi suurendab iga päevaga oma potentsiaali turismi vallas, ütles minister Ersoy: „Türgi ei ole täna mitte ainult turismimagnet oma randadega, vaid ka riik, kus on väga suur turismi mitmekesisus koos oma rikkalikega. kultuur, iidne ajalugu ja linnad, mis on tsivilisatsiooni häll. Ühena maailmas esimese turvalise turismi programmi ellu viinud riigina hoiame ka globaalses kriisikeskkonnas ja pandeemia tingimustes jätkuvalt turismisektori elus. See on olnud väga edukas programm ning seda on rakendanud ja rakendab ka edaspidi kogu maailm. ta ütles.
Mehmet Nuri Ersoy rõhutas, et selle olemasoleva turismipotentsiaali tõhus juhtimine ja arendamine on tihedalt seotud inimressursi õige hindamisega ning ütles:
„Selles osas on täna allkirjastatud protokoll väga oluline samm nii meie turismi kui ka hariduse planeerimise seisukohalt. Protokolli raames loodan, et alustame esimest rakendust Istanbulis tihedas koostöös sektoriga. Seejärel laiendame seda projekti, alustades piirkondadest, kuhu turismisektor on koondunud. Nimetatud protokolli raames tagatakse kutseõppekeskustega seotud õppeprogrammide ja koolitusmaterjalide ajakohastamine vastavalt turismisektori nõudmistele. Seega hakkavad maakondade rahvahariduse direktoraatide määratud koolid ja valitud hotellid koostööd tegema, meie kallid õpilased jätkavad kutseõpet oma töökohtadel ning hotellitöötajate osalust õppetöös suurendatakse kutseõppe rakenduste levitamisega. koolituskeskuste programmid, eriti turismisektoris.
Teisest küljest soovime selle programmi raames tutvustada ja suurendada turismisektoris töötavate töötajate, meistri- ja magistrikoolitajate eksami- ja sertifitseerimistegevustes osalemist, pakkudes juhtide, õpetajate ja sektori täienduskoolitusi. protokolli raames koolides töötavad esindajad. Lisaks on käesoleva uuringu raames kõige olulisem eesmärk tagada valdkonnaüliõpilaste tööle jäämine pärast nende lõpetamist. Soovin, et kutsealase koostöö protokollist oleks veel kord kasu ja selle protokolli suurim omadus on see, et see ei piirdu ainult õpilastega. Iga vanuserühm, olgu see siis 40- või 50-aastane, võib meie Haridusministeeriumi kutseõppekursusest kasu saada, kui ta on sellesse sektorisse astunud. Ta läbib oma kutseõppe ja astub meie sektorisse koolitatud personali ja kvalifitseeritud personali näol. Selles suhtes on paljud programmid väga kasulikud.
Minister Ersoy tõdes, et õppekava muudatusega on haridusministeeriumi alla kuuluvates turismikutsekoolides õppivatel õpilastel võimalik õppida 3 erinevat võõrkeelt, ning jätkas oma sõnu järgmiselt:
«Inglise ja vene keel muutusid kohustuslikeks keelteks. Igaüks neist, näiteks prantsuse, hiina, araabia ja saksa keel, muutus kolmanda keelena valikkursusteks. Isegi kui õpilased ei kavatse tulevikus turismiga tegeleda, on nende jaoks väga oluline õppida oma karjääri jaoks keelt. Teine punkt on see, et õpilased koos õpetajatega sooritavad oma praktilise praktika hotellides erialale vajalikel kuupäevadel ehk vahemikus 15. aprill kuni 15. oktoober. Teisisõnu, hetkel, kui õpilane astub kooli, hakkab ta õppima protokolliga seotud hotelliketti. Ta sooritab suvepraktikaid vastavas hotellis hooaja jooksul 4 aastat ja kohtub kõigi osakonnajuhtidega. Hotell soovib juba koolitatud õpilast oma haridustee lõpus tööle võtta. Loodetavasti peame sarnase rakenduse osas läbirääkimisi ülikoolidega. Meil on palve muuta mõnes ülikoolis turismiosakondade õppekava. Ülikoolis hakkavad õppima ka turismialase kutsekeskkoolide ja Anatoolia tehnikakoolide lõpetanud üliõpilased, kelle juurde kuuluvad hotellide stipendiumid ning pärast nelja-aastast haridust koolitatakse välja tuleviku üldjuhte ja assistente. Tänu sellele pikaajalisele koolitusprogrammile saab Türgist nüüd riik, mis ekspordib turismivaldkonna üldjuhte maailmas. See on midagi väga olulist."
"Rajame hotellides kutseõppekeskuse"
Ka rahvaharidusminister Mahmut Özer märkis, et nende üheks peamiseks prioriteediks on kutsehariduse tugevdamine ning aastaid probleemne kutseharidus on praegu taastumas, seisab püsti ja vaatab lootusrikkalt tulevikku.
Viidates sellele, et üks kriitilisemaid samme kutsehariduses on paradigma muutus, ütles minister Özer:
"See paradigma muutus on see. Kui varem ootasid tööandjad ja valdkonna esindajad kutsehariduse lõpetajaid mõistusele, siis meie riigiharidusministeeriumina ütlesime sektori esindajatele: „Uuendame kutseharidust koos. Uuendame koos õppekava. Planeerime koos oma õpilaste oskuste koolitust ja praktikat ettevõtluses. Kujundame koos välja töö- ja kutsealase arengu koolitused, mis on kutsehariduse jaoks väga olulised ning võimaldavad meie õpetajatel jälgida ajakohast infot ja tehnoloogiaid. Samas peaksid meie koolidesse tulema ja tunde andma sektori asjatundjad. Andkem edukatele õpilastele stipendiume. Kõige olulisem on see, et üliõpilased eelistavad pärast kooli lõpetamist tööle asumist, kuna kõik sektori esindajad tunnevad oma haridusprotsesse. Seetõttu on see protsess, mida püüame oma karmide joontega tõmmata, üks olulisemaid protsesse, mis on seotud hariduse, tootmise ja tööhõive vahelise seose tugevdamisega.
Minister Özer selgitas, et koos Kultuuri- ja Turismiministeeriumiga astusid nad selles vallas esimese ja kõige põhjalikuma sammu ning tegid Anatoolia kutse- ja tehnikagümnaasiumide turismiprogrammides tõsise õppekavamuudatuse ministeeriumi poolt sektoriga nõutud raames. Ta väitis, et haridust saab anda kolmes keeles.
Minister Özer mainis, et Kultuuri- ja Turismiministeeriumi koordineerimisel hotellidega sõlmitud alalepingute raames hakkavad õpilased palka saama alates 9. klassist ning ühelt poolt on eelistatud tööle asumine ning Teisest küljest on kutsehariduse tõusu oluliseks verstapostiks tõsiasi, et õpilastel on keskkoolis õppimise ajal raha taskus ja nad saavad oma vajadusi rahuldada.
Väljendades täna Kultuuri- ja Turismiministeeriumiga alustatud ühetiivalise kutse- ja tehnikavaldkonna koostöö teise tiiva, märkis minister Özer, et kutseõppekeskused on need kohad, kus toimub traditsiooniline teerajaja, õpipoisiõpe ja meisterlikkus. toimuvad koolitused.
Kutseõppekeskuste olulisusele tähelepanu juhtinud ütles minister Özer: „Õpilased käivad koolis kord nädalas. Kõikidel teistel päevadel õpitakse ettevõtlust ja oskusi. Seetõttu kujutab see endast teatud tüüpi koolitust, kus valdkonna esindajad on koolitusprotsessi otseselt kaasatud. Kutseharidusseaduse numbriga 3308 raames makstakse siin õppijatele 4 aasta jooksul vähemalt kolmandiku miinimumpalgast. Samas on nad riigi poolt tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu kindlustatud.“ jagatud infot.
Rahvaharidusminister Mahmut Özer nentis, et Anatoolia kutse- ja tehnikagümnaasiumide lõpetajate hõive on üle 50 protsendi ning ütles:
„Kutseõppekeskuste lõpetajate hõive nendel erialadel, mida nad omandavad, on 88 protsendi ringis. Sellel on kõrge tööhõive määr. Sest protsessi juhitakse koos sektoriga. Sektor soovib tööle võtta üliõpilast, kes on töötanud 4 aastat ja jälginud oma erialast arengut kooli lõpetamisel isiklikult. Kutsehariduskeskuse õppurite lõpetamisel on ettevõtetes ja ettevõtetes, kus nad saavad ettevõtlusalast oskuskoolitust, hõive 75 protsenti ehk kolmveerand kutseõppekeskuse lõpetajatest jätkab tööd koht, kus nad omandasid hariduse 4 aastat. Täna laiendame seda oma kultuuri- ja turismiministeeriumiga turismisektorile ning selle protokolli allkirjastamisega viime Istanbulis läbi esimese pilootrakenduse. Istanbulis ei teki enam kutseõppekeskusi eraldi hoonetes. Rajame hotellides kutseõppekeskusi. Me pole kunagi varem kutseõppekeskustes võõrkeelset õpet alustanud. Kutseõppekeskustest on saanud hariduse liik, mida kasutatakse aktiivselt tööstuspiirkondade inimressursivajaduse rahuldamiseks. Esmakordselt toimub segmenditõus kutseõppekeskustes, anname võõrkeelepõhise hariduse. See on koostöö kontekstis väga oluline avang. Loodetavasti jääb ajalooks retoorika "Ma ei leia otsitavat inimest", mida oleme kuulnud alates korrusenumbrite taotlemisest.
Samuti esinesid saates Istanbuli kuberner Ali Yerlikaya, Türgi hotellipidajate liidu (TÜROB) juhatuse esimees Müberra Eresin ja Türgi hotellipidajate föderatsiooni (TÜROFED) juhatuse esimees Sururi Çorabatır.
Ole esimene, kes kommenteerib