EGO peadirektoraat on Başkentis keskkonna- ja säästva transpordiprojektide raames juurutanud uue rakenduse. Projekti "Mikromobiilsuse infrastruktuuri integreerimine olemasoleva ühistranspordiga (MeHUB)" osana hakati rajatud jalgrattateedel kasutama esimest "Jalgrattaloendurit", mis on toodetud Türgis Sabancı ülikooli ja OSTİMi tehnikaülikooli poolt kodumaiste ja riiklike vahenditega. pealinna omavalitsuse poolt. Statistilisi andmeid kogutakse jalgrataste kasutamise mõõtmisel Bahçelievler Eseri parki esmakordselt paigaldatud tehisintellektil põhineva jalgrattaloenduriga.
Ankara pealinna omavalitsus jätkab pealinna kodanike kokkuviimist Ankara jätkusuutlike keskkonnatranspordiprojektidega.
Projekti "Mikromobiilsuse infrastruktuuri integreerimine olemasolevasse ühistransporti (MeHUB)" raames hakati tootma esimest Türgis pealinna omavalitsuse, Sabancı ülikooli ja OSTİMi tehnikaülikooli koostöös kodumaiste ja riiklike vahenditega toodetud jalgrattaloendurit. kasutatakse jalgrattateedel. Tehisintellektil põhinev ja kaamerasüsteemiga jalgrattaloendur paigaldati esmalt Bahçelievler Eseri parki.
EL-I 100-PROTSENTILISE TOETUSEGA KODUMEEETRID LAIENDATAKSE
Uut projekti, mida viib ellu EGO peadirektoraadi transporditehnoloogiate osakond, toetab 100-protsendilise toetusega Euroopa Liidu organ European Institute of Innovation and Technology (EIT).
EGO peadirektoraadi transporditehnoloogia osakonna projektijuht Ali Onuralp Ünal märkis, et nende eesmärk on määrata kindlaks kasutusmäärad, propageerides samal ajal jalgrataste kasutamist pealinnas, ning andis projekti kohta järgmist teavet:
„EGO peadirektoraadina oleme Euroopa Liidu organi Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 100-protsendilise toetuse projekti raames ellu viinud ühe jalgrattataristu, mille oleme mitmel pool Ankaras rajanud. Jalgrattaleti uurimis- ja arendustööd viidi läbi projekti raames, mille viisime läbi koos Sabancı ülikooli ja OSTİM tehnikaülikooliga. Oleme neid alates 2002. aastast üle maailma kasutusel olnud jalgrattaloendureid esmakordselt tootnud kohapeal Türgis. Üle maailma kasutatakse jalgrattalettides palju erinevaid tehnoloogiaid. Kui meie jalgrattaloendur tuvastab jalgrattaid lainurkkaameraga, siis seda tõlgendab ka tehisintellekt. Seda jagatakse koheselt meie asutuse otsustajatega. Üks on paigutatud Rahvusraamatukogu ja Beşevleri vahelisele alale, mis on praegu alles 1. etapi trassil. Lähipäevil paneme paika veel 1 ja teeme otsused 8 jalgrattaloenduriga kogu Ankaras. Jalgrattateid läbivate jalakäijate, jalgrataste ja tõukerataste mõõtmise teel soovitakse määrata tihedus ning selle määramise tulemusena on suunatud Ankaras tehtavate tulevaste jalgrattateede otsused.
ANDMEID KOGUB KAAMERA
Rattamõõturites oleva lainurkkaameraga saadud pilte analüüsitakse esmalt pilditöötlusseadmes reaalajas.
Tehisintellektil põhineval pildijälgimise tehnoloogial põhinev nutikas arvesti, mis tuvastab ja klassifitseerib pildil olevad objektid, edastab genereeritud statistilise teabe Interneti kaudu serverisüsteemidesse. OSTİM Tehnikaülikooli õppejõud Dots. Dr. Rıza Bayrak andis välja töötatud jalgrattaloenduri projekti kohta järgmised hinnangud:
„See projekt on esimene tehisintellektil põhineva pildiedastuspõhise tehnoloogiaga nutikas jalgrattaloendur, mille arendasime koos EGO peadirektoraadiga. Nii et see on osa nutikate linnade kontseptsioonist. See on lihtsalt optimeerimistööriist. Kas jalgrattateed tuleks ehitada? Kui palju tuleks teha? Kõigile neile küsimustele vastuste saamiseks on kasutusmäärad meie jaoks äärmiselt olulised. Tänu EGO-ga selleks otstarbeks välja töötatud teadus- ja arendusprojektile loeme praegu jalgrattureid ja jalakäijaid. Järgmises etapis lisame tõukerattad.
AITÄH MELTPOLIITILE JALGRATTAKASUTAJATELT
Rõhutades, et rattalett saab rattaga sõita soovijatele julgustavaks, avaldasid rattasõbrad oma mõtteid järgmiste sõnadega:
Aygul Dogan: «Olen 22-aastane ja üliõpilane. Olen rattaga sõitnud palju aastaid. Siinsed andmed edastatakse vallale. Mida rohkem rattaid, seda rohkem soodustusi antakse neile, kes soovivad jalgratast kasutada. Nendel andmetel suurendab vald veelgi jalgrattateid. See projekt motiveeris meid, täname teid.
Burçin Tarhan (pedaalivate naiste rühma asutaja): "Ma sõidan jalgrattaga tööle, poodi ja koju kogu aeg. Rattateid kasutavate jalgratturitena me siinset statistikat üldse ei tea. Seetõttu ei ole seda tegevad omavalitsused nendest numbritest teadlikud. Nende numbrite teadmine tähendab ärikokkulepete tegemist. Siin on statistika. Siia kogutud info kogutakse igal aastal valla andmekogumissüsteemi.”
Ole esimene, kes kommenteerib