Miks lapsed vihastavad?

Miks lapsed vihastavad
Miks lapsed vihastavad

Kliiniline psühholoog-ekspert Müjde Yahşi andis selle teema kohta olulist teavet. Viha on soovimatu emotsioon, mis tekib siis, kui midagi on blokeeritud. Laste tantrumid avalduvad enamasti vanuses 1 kuni 2 aastat. Karjumine, karjumine, jalaga löömine, kangekaelsus, löömine, löömine pähe, pikali viskamine.Kuigi laps soovib olla iseseisev, sõltub see vanematest ja millal ta sellest aru saab, tekitab ta raevu.

Parim lähenemine vihasele lapsele on mitte lapse peale vihastada ehk säilitada meie rahulikkus. Mõelge sellele niimoodi, et teil on laps, kes karjub kopsu ülaosas ja te vihastate tema peale ja hakkate tema peale karjuma. Kas see siis töötab? Ei, vastupidi, lapsel hakkab kogunema viha inimese vastu, kes ei saa aru ja vastab talle vihaga ning see kogunenud viha muutub aja jooksul vihapurskeks. Mida te kavatsete teha, on lasta tal oma viha elada, piirata tema käitumist, mitte emotsioone, aga kuidas? Näiteks; Mõlemad mõistame teie tundeid ja mõtteid ning jätame valiku temale, öeldes: "Sa ei taha oma mänguasju kokku korjata ja selle pärast vihastad, aga mänguasjad tuleb kokku korjata, sest kui sa oma mänguasju, otsustate uut mänguasja mitte mängida. " Vaadates lapse vanust ja arengut; Saame kasutada tugevdajaid, pakkuda alternatiive või aidata lapsel oma emotsioone reguleerida, juhtides tema tähelepanu teisele alale. Nende meetoditega saame vihahooge ära hoida, ennetades lapse negatiivseid tundeid, nagu mõistmata, blokeeritud või tagasi lükatud.

Mõni laps on vihasem, mis see veel võiks olla?

See, et mõned lapsed on vihasemad, on seotud ka nende vanemate vihasusega. Või kui laps elab suures peres ja kui mõni teine ​​selle maja liige on vihane, tekib lapsel ka närviline struktuur. Näiteks laps, kes näeb kedagi, kes ei suuda oma viha kontrollida, ja lööb viha ajal ukse paugu või viskab kaugjuhtimispuldi, näitab vihastades sarnaseid reaktsioone ja arendab välja sellise mõtte: "Nii et kui me vihastame, siis me peavad uksed paugutama ja viskama kõik, mis meil on vasakule ja paremale. " Selle järeldusega võtab laps täiskasvanu eeskujuks.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*