Täna ajaloos: Türgi Suur Rahvusassamblee on Antepile omistanud veterani tiitli

8. veebruar on Gregoriuse kalendri järgi aasta 39. päev. Aasta lõpuni on jäänud 326 päeva.

Demiryolu

• 8. veebruaril 1918 hävitas Hicazi raudtee 1100. veebruaril 12 rööbast, 25 silda, 11 telegraafisammast ja 1200 rööbast Cüda jaama lähedal. Medina kontakt põhjaga on jõudnud murdepunkti.

Olaylar

• 1587 – Šotimaa kuninganna Mary Stuarti pea raiuti maha. Kuninganna Maryt, kes hukati pärast 19-aastast vanglakaristust, süüdistati kuninganna Elizabeth I mõrva kavandamises.
• 1904 – Vene-Jaapani sõda algab, kui jaapanlased ründavad Hiina Port Arturi sadamat, hävitades Venemaa laevastiku ja takistades selle läbipääsu.
• 1915 – autor DW Griffith Rahvuse sünd (Birth of Nation) näidati esimest korda Los Angeleses.
• 1919 – Prantsuse kindral Louis Franchet d'Espèrey, kes määrati Istanbuli okupatsioonivägede ülemaks, sisenes Istanbuli oma niinimetatud jõudemonstratsiooniga, möödudes hobusega üle Türgi lipu.
• 1921 – Türgi Suur Rahvusassamblee andis Antepile Gazi tiitli.
• 1922 – Gaziantepis ilmus ajalehe “Gazisancak” esimene number. Ajaleht, millel oli 285 numbrit, suleti 1925. aastal.
• 1922 – USA president Warren G. Harding tutvustas Valges Majas esimest raadiot.
• 1924 – surmanuhtlus: Nevadast sai esimene osariik USA-s, mis rakendas gaasi kasutades surmanuhtlust.
• 1930 - Aksam Ajalehe korraldatud teatejooksus osalesid Galatasaray, Beşiktaş, Robert College, Fenerbahçe ja İstanbulspor. Võistluse võitis Robert College, kiireima tagasitulekuga 26 minutit.
• 1935 – Toimusid Türgi Suure Rahvusassamblee 5. ametiaja valimised. Türgi naised kasutasid esimest korda oma õigust hääletada ja saada valituks. Vabariiklik Rahvapartei (CHF) jätkab valitsemist. Esimest korda pääses parlamenti 17 naissaadikut. Vahevalimistel küündis see arv 18-ni. Sel perioodil on naissaadikute suhe parlamendis 395 saadikuga 4,5 protsenti.
• 1937 – võeti vastu metsaseadus.
• 1951 – Sabiha Gökçen, Atatürki adopteeritud tütar ja Türgi esimene naissoost hävitajapiloot, taotles Korea sõtta piloodina liitumist. Sabiha Gökçeni algatust kajastati laialdaselt lääne ajakirjanduses. Gökçeni taotlust ei saanud aga ellu viia, kuna USA armees puudusid naislendurid.
• 1956 – ajalehtede lehekülgede arv on piiratud; Loteriid ja jackpotid on keelatud.
• 1956 – Bursas tabati petturite kuningas faasan Osman.
• 1958 – Bobby Fischer on vaid 15-aastane ja tuli male maailmameistriks.
• 1962 – politsei sekkub meeleavaldajatesse salaarmee pommiplahvatuste vastu Prantsusmaal; 8 inimest sai surma.
• 1962 – tegevust alustas Türgi Vabariigi turismipank.
• 1963 – John F. Kennedy administratsioon keelustas igasugused reisi-, finants- ja ärisuhted USA kodanike ja Kuuba vahel.
• 1963 – Iraagis haarasid võimu Abdüsselam Arifi juhitud Baathisti ohvitserid, peaminister Abdülkerim Kasım tapeti.
• 1969 – TRT asutas neljas Ankara külas teleseirekeskused, et vaadata küla telesaateid.
• 1973 – Algas kohus erru läinud kindralleitnant Cemal Madanoğlu, rahvusliku ühtsuse komitee endise liikme ja 31 tema sõbra üle. Cemal Madanoğlut ja tema sõpru süüdistati katses muuta põhiseadust või osa sellest rahvusassamblee laialisaatmise teel.
• 1974 – Ameerika kosmosejaam Skylab naasis pärast 84-päevast kosmoses olemist Maale.
• 1974 – Sõjaline riigipööre Ülem-Voltas.
• 1976 – Innsbruckis peetud taliolümpiamänge kanti üle TRT televisioonis.
• 1976 – Inglismaa pidi end Strasbourgis kaitsma. Suurbritannia kohta väideti, et ta piinas IRA (Iiri Vabariikliku Armee) süüdistatavaid.
• 1977 – Istanbuli ajalehtede hind tõusis 2 liirile.
• 1977 – Ministrite Nõukogu lükkas teist korda SINU streigi edasi.
• 1980: protsess, mis viis 12. septembri 1980. aasta riigipöördeni Türgis (1979 - 12. september 1980): Istanbulis rööviti 6 Migrosele kuulunud toitu müüvat veoautot, toit rüüstati, veoautod hävitati. Ankaras rüüstati 4 kauplust.
• 1980 – Izmiris tegi ühepäevase tööpeatuse 55 tuhat töölist. Tegutsenud töötajad olid Revolutsioonilise Tööliste Ametiühingute Konföderatsiooni DİSK liikmed.
• 1980 – Tarişi sündmused: Tarişi töötajad hõivasid mõned ettevõtte osad. Çiğli İpliki tehase töötajad sulgesid tehase uksed ja püstitasid barrikaadid.
• 1983 – President Kenan Evren ütles, et abort ei ole patt. Evren annaks naistele abordiõiguse 27. mail 1983. aastal.
• 1984 – Sarajevos algasid taliolümpiamängud.
• 1985 – Hisarbanki, Istanbuli panga ja Ortadoğu İktisat Banki (Odibank) 66 juhi kinnisvara suhtes kehtestati meede. Ömer Çavuşoğlu, Ahmet Kozanoğlu, Melih Saydam ja Özer Uçaran Çiller on nende pankurite hulgas, kelle vara on arestitud.
• 1986 – 6 aasta pärast peeti Balıkesiris esimene tööliste marss. Marsil osales umbes 5000 inimest.
• 1989 – Portugali lähedal Assooridel kukkus alla reisilennuk Boeing 707: hukkub 144 inimest.
• 1990 – Amasya Yeniceltekisse maetud 63 töötaja lootus kadus. Kaevanduse õhušahtid betoneeriti. Eelmisel päeval toimunud tulekahju plahvatuses hukkunute arv on jõudnud 66-ni.
• 1991 – 81 luuletajat avaldas ühise luuletuse, mille nad koostasid sõjavastase rea kirjutamisega.
• 1992 – Unal Erkan määrati eriolukorra piirkonna kuberneriks.
• 1994 – Erdal Çelik võitis 16. rahvusvahelise Cavoni lauluvõistluse. Çelik osales konkursil looga "Like A Gift".
• 1994 – TEKELi tooteid tõsteti 13,04 16,67 protsendini.
• 1999 – Ammanis maeti tseremoonial Jordaania kuningas Hussein.
• 2000 – Riiginõukogu 10. koda lükkas ühehäälselt tagasi FP-st Istanbuli asetäitjaks valitud Merve Kavakçı taotluse tühistada ministrite nõukogu otsus Türgi kodakondsuse kaotamise kohta.
• 2001 – Bonni peaprokuratuuri hagi endise peaministri Helmut Kohli vastu Kristlik-Demokraatlikule Partei (CDU) tumedate annetuste juhtumi raames lõpetati 150 tuhande euro suuruse rahatrahvi tasumisega.
• 2001 – President Ahmet Necdet Sezer ei kirjutanud alla määruse eelnõule, mis lubas Esad Coşani ja tema väimehe Ali Yücel Uyareli matta Süleymaniye mošee kalmistule, ning saatis selle tagasi peaministeeriumile.
• 2001 – Ayşen Başarani perekond, kelle vasak käsi amputeeriti küünarnukist ebaõige süsti tõttu Kırklareli Lüleburgazi rajoonis asuvas SSK haiglas, lõpetati 1996. aastal. SSK vastu esitatud hüvitise hagi viidi lõpule. Kohus otsustas maksta Başarani perekonnale koos seaduslike huvidega 119 miljardit liiri mittevaralist kahju.
• 2002 – Riigikohtu 6. karistuskolleegium tühistas süüdimõistvad kohtuotsused "Yüksekova Gang" kohtuasjas 5 kohtualusele mõistetud erinevates vanglakaristustes.
• 2002 – Salt Lake Citys algasid taliolümpiamängud.
• 2004 – Ameerika laulja Beyoncé võitis viis Grammy auhinda.
• 2005 – Egiptuses Iisraeli peaministri Ariel Sharoni ja Palestiina liidri Mahmoud Abbasi vahel sõlmitud lepinguga sõlmiti relvarahu.

sünnitused

• 412 – Proklos, kreeka filosoof (surn. 485)
• 882 – Mohammed bin Togac, ta oli Ferganast pärit Ihşidi dünastia rajaja (surn. 946)
• 1191 – II. Jaroslav, Vladimiri suurvürst aastatel 1238–1246 (surn. 1246)
• 1591 – Guercino, itaalia maalikunstnik (surn. 1666)
• 1688 – Emanuel Swedenborg, Rootsi teadlane (surn. 1772)
• 1700 – Daniel Bernoulli, Šveitsi matemaatik (surn. 1782)
• 1720 – Sakuramachi, Jaapani 115. keiser traditsioonilises järjestuses (surn. 1750)
• 1741 – André Ernest Modeste Grétry, prantsuse ooperihelilooja (surn. 1813)
• 1787 – Giovanni Gussone, Itaalia akadeemik ja botaanik (surn. 1866)
• 1819 – John Ruskin, inglise kirjanik, luuletaja, kunsti- ja ühiskonnakriitik (surn. 1900)
• 1823 – Károly Alexy, Ungari skulptor (surn. 1880)
• 1825 – Henry Walter Bates, inglise loodusteadlane ja maadeavastaja (surn. 1892)
• 1828 Jules Verne, prantsuse kirjanik (surn. 1905)
• 1828 – Antonio Cánovas del Castillo, Hispaania peaminister (surn. 1897)
• 1830 – Abdulaziz, Ottomani impeeriumi 32. sultan (surn. 1876)
• 1834 – Dmitri Mendelejev, vene keemik (surn. 1907)
• 1845 – Francis Ysidro Edgeworth, Iiri filosoof ja majandusteadlane (surn. 1926)
• 1845 – Anton Weichselbaum, Austria patoloog ja bakterioloog (surn. 1920)
• 1851 – Kate Chopin, USA novellikirjanik (surn. 1904)
• 1856 – Édouard Delamare-Deboutteville, prantsuse tööstur ja insener (surn. 1901)
• 1856 – Léon Bakst, vene kunstnik (surn. 1924)
• 1859 – Gabriele Reuter, saksa kirjanik (surn. 1941)
• 1867 – Antonius Johannes Jurgens, Saksa tööstur (surn. 1945)
• 1873 – Mehmed Reşit Bey, Ottomani sõdur ja riigitegelane (surn. 1919)
• 1876 ​​- Paula Modersohn-Becker, saksa maalikunstnik (surn. 1907)
• 1878 – Martin Buber, juudi filosoof (surn. 1965)
• 1880 – Franz Marc, saksa maalikunstnik (surn. 1916)
• 1880 – Malik Bushati, Albaania peaminister (surn. 1946)
• 1883 – Joseph Alois Schumpeter, Austria majandusteadlane ja politoloog (surn. 1950)
• 1888 – Giuseppe Ungaretti, itaalia modernistlik luuletaja, ajakirjanik, esseist, kriitik, akadeemik (surn. 1970)
• 1888 – Edith Evans, inglise filmi- ja lavanäitleja (surn. 1976)
• 1894 – King Vidor, Ameerika filmirežissöör (surn. 1982)
• 1895 – Horloogiyn Choibalsan, Mongoolia kommunistlik poliitik ja feldmarssal (surn. 1952)
• 1897 – Zakir Hussein, India kolmas president (surn. 3)
• 1903 – Tunku Abdulrahman, Malaisia ​​peaminister (surn. 1990)
• 1906 – Chester Carlson, Ameerika füüsik ja valguskoopia leiutaja (surn. 1968)
• 1921 – Kemal Kafalı, Türgi akadeemik ja ITU rektor (surn. 2008)
• 1921 – Lana Turner, USA näitleja ja näitleja (surn. 1995)
• 1925 – Jack Lemmon, USA näitleja (surn. 2001)
• 1926 – Diamando Kumbaki, Kreeka partisan ja aktivist (Kreeka vastupanu partisan, kes võitles Teise maailmasõja ajal teljeriikide vastu) (s. 1944)
• 1931 – James Dean, USA näitleja (surn. 1955)
• 1931 – George Whitmore, Ameerika mägironija ja keskkonnakaitsja (surn. 2021)
• 1932 – John Williams, USA helilooja
• 1933 – Uno Palu, Eesti kümnevõistleja
• 1934 – Erk Yurtsever, türgi luuletaja, kirjanik ja turkoloog (surn. 2017)
• 1940 – Ted Koppel, USA ajakirjanik
• 1941 – Nick Nolte, USA näitleja
• 1944 – Roger Lloyd-Pack, inglise näitleja (surn. 2014)
• 1946 – James Franklin Jeffrey, USA diplomaat ja endine USA suursaadik Ankaras
• 1957 – Mehmet Ali Erbil, Türgi näitleja ja showmees
• 1961 – Vince Neil, Ameerika rokkmuusik ja bändi (Mötley Crüe) vokalist
• 1962 – Mehmet Çepic, Türgi näitleja ja häälnäitleja
• 1966 – Hristo Stoichkov, Bulgaaria jalgpallur
• 1968 – Budi Anduk, Indoneesia näitleja (surn. 2016)
• 1970 – Cüneyt Özdemir, Türgi ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik
• 1974 – Seth Green, Ameerika näitleja, koomik, häälnäitleja, teleprodutsent ja stsenarist
• 1978 – Gökhan Tepe, Türgi laulja, näitleja ja helilooja
• 1980 – Bilge Kösebalaban, Türgi muusik ja bändi Direc-t kitarrist ja vokalist
• 1981 – Steve Gohouri, Elevandiluuranniku jalgpallur (surn. 2015)
• 1983 – Atiba Hutchinson, Kanada jalgpallur
• 1984 – Manon Flier, Hollandi võrkpallur
• 1987 – Carolina Kostner, Itaalia iluuisutaja
• 1989 – Bronte Barratt, Austraalia ujuja
• 1990 – Ozan Kozan, Türgi raadiosaatejuht
• 1995 – Jordan Todosey, Kanada näitleja
• 1995 – Mijat Gaćinović, Serbia jalgpallur
• 1996 – Kennedy on Brasiilia jalgpallur.

relv

• 1204 – Nikolai, Bütsantsi keiser (s. ?)
• 1265 – Hulagu khaan, Mongoolia valitseja, Ilkhanaadi osariigi rajaja (s. 1217)
• 1587 – Mary Stuart, Šotimaa kuninganna (s. 1542)
• 1640 – IV. Murat, Osmani impeeriumi 17. sultan (s. 1612)
• 1696 – Ivan V, Venemaa tsaar (s. 1666)
• 1709 – Giuseppe Torelli, itaalia helilooja (s. 1658)
• 1725 – Peeter I, Venemaa tsaar (s. 1672)
• 1751 – Nicola Salvi, Itaalia arhitekt ja skulptor (s. 1697)
• 1804 – Joseph Priestley, inglise keemik ja filosoof (s. 1733)
• 1813 – Tadeusz Czacki, poola ajaloolane, pedagoog ja parasteadlane (s. 1765)
• 1829 – Cristóbal Mendoza, Venezuela esimene peaminister (s. 1772)
• 1849 – Prantsusmaa Prešeren, sloveenia luuletaja (s. 1800)
• 1860 – Carl Edvard Rotwitt, Taani poliitik (s. 1812)
• 1874 – David Strauss, saksa teoloog ja filosoof (s. 1808)
• 1885 – Nikolai Severtzov, vene loodusloolane (s. 1827)
• 1886 – Ivan Aksakov, vene ajakirjanik ja poliitikakirjanik (s. 1823)
• 1894 – Robert Michael Ballantyne, šoti kirjanik (s. 1825)
• 1906 – Johanna Hiedler, Adolf Hitleri (s. 1830) emapoolne vanaema
• 1921 – Peter Aleksejevitš Kropotkin, vene kirjanik ja anarhistide teoreetik (s. 1842)
• 1935 – Max Liebermann, saksa maalikunstnik ja graafik (s. 1847)
• 1936 – Charles Curtis, Ameerika jurist ja poliitik (s. 1860)
• 1945 – Robert Mallet-Stevens, prantsuse arhitekt ja disainer (s. 1886)
• 1946 – Felix Hoffmann, saksa keemik, leiutaja ja proviisor (s. 1868)
• 1954 – Abidin Daver, Türgi ajakirjanik ja kirjanik (s. 1886)
• 1957 – Walther Bothe, saksa matemaatik, keemik, füüsik ja Nobeli füüsikaauhinna laureaat (s. 1891)
• 1963 – Ali Saim Ülgen, Türgi arhitekt ja restauraator (s. 1913)
• 1963 – Ernst Glaeser, saksa kirjanik (s. 1902)
• 1974 – Fritz Zwicky, Šveitsi füüsik ja astronoom (s. 1898)
• 1978 – Ahmet Kemal Atay, Türgi akadeemik ja Capa meditsiiniteaduskonna kirurgiakliiniku asutaja (s. 1890)
• 1982 – Lauri Virtanen , Soome kergejõustiklane (s. 1904)
• 1990 – Del Shannon, USA laulja (enesetapp) (s. 1934)
• 1998 – Halldor Laxness, Islandi kirjanik ja Nobeli preemia laureaat (s. 1902)
• 1999 – Iris Murdoch, iiri kirjanik ja filosoof (s. 1919)
• 2001 – Ahmet Kabakli, Türgi ajakirjanik ja kirjanik (s. 1924)
• 2004 – Cem Karaca, Türgi rokkmuusika kunstnik, helilooja, teatrinäitleja ja filminäitleja (s. 1945)
• 2007 – Anna Nicole Smith, USA näitleja (s. 1967)
• 2007 – Haluk Cecan, Türgi veealune dokumentaalfilm (s. 1946)
• 2010 – John Murtha, Ameerika poliitik (s. 1932)
• 2014 – Eşref Aydın, Türgi kergejõustiklane (s. 1922)
• 2014 – Maicon on Brasiilia jalgpallur (s. 1988)
• 2015 – Rauni-Leena Luukanen-Kilde, Soome arst, autor ja ufoloog (s. 1939)
• 2015 – Müzeyyen Senar, Türgi klassikalise muusika kunstnik (s. 1918)
• 2016 – Amelia Bence, Argentina näitleja (s. 1914)
• 2017 – Zeynep Işık, Türgi viiuldaja (s. 1968)
• 2017 – Peter Mansfield, Briti teadlane, kes võitis koos Paul Lauterburiga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna (s. 1933)
• 2017 – Alan Simpson, Briti stsenarist (s. 1929)
• 2018 – Ben Agajanian, Ameerika jalgpallur (s. 1919)
• 2018 – Zernigar Ağakişyeva on Aserbaidžaani teatri- ja filminäitleja (s. 1945)
• 2018 – Jarrod Bannister, Austraalia odaheitja (s. 1984)
• 2018 – Marie Gruber, saksa näitleja (s. 1955)
• 2018 – Lovebug Starski, Ameerika räppar (s. 1960)
• 2019 – Dick Kempthorn, endine Ameerika jalgpallur ja ärimees (s. 1926)
• 2019 – Walter Munk, Ameerika-Austria okeanograaf, geoloog, akadeemik ja teadlane (s. 1917)
• 2019 – Sergei Jurski, Nõukogude-Vene näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (s. 1935)
• 2020 – Robert Conrad, USA näitleja, laulja ja kaskadöör (s. 1935)
• 2020 – Paula Kelly, Ameerika näitleja, tantsija ja laulja (s. 1942)
• 2021 – Roza Akkucukova, Vene-Nõukogude poplaulja (s. 1950)
• 2021 – Jean-Claude Carrière, Prantsuse akadeemia aukirjanik, stsenarist, näitleja ja režissöör (s. 1931)
• 2021 – Carla Cimenti, Itaalia mägironija (s. 1975)
• 2021 – Grahami päev, Inglise elukutseline jalgpallur (s. 1953)
• 2021 – Adam Kopczyński, Poola jäähokimängija (s. 1948)
• 2021 – Cyril Mango, Briti ekspert Bütsantsi impeeriumi ajaloo, kunsti ja arhitektuuri alal (s. 1928)
• 2021 – Rynagh O'Grady, Iiri näitleja (s. 1951)
• 2021 – Mary Wilson, USA vokalist (s. 1944)
• 2021 – Beatriz Yamamoto Cázarez, Mehhiko poliitik (s. 1957)