Täna ajaloos: Türgi ja USA vahel avati telefoniliin

Türgi ja USA vahel avati telefoniliin
Türgi ja USA vahel avati telefoniliin

16. veebruar on Gregoriuse kalendri järgi aasta 47. päev. Aasta lõpuni on jäänud 318 päeva.

Demiryolu

  • 16. veebruar 1914 algas Kagithane-Agacli liini ehitus. Şömendiferi rügement ja Çorlu tööpataljon valmisid juulis 1915.

Olaylar

  • 600 – Paavst Gregorius I määras, et "Jumal õnnistagu sind" võib öelda kõigile, kes aevastavad.
  • 1872 – Beyoğlu telegraafibüroo töötajad alustasid streiki.
  • 1916 – Vene impeerium okupeeris Erzurumi.
  • 1918 – Leedu kuulutas välja iseseisvuse nii Venemaalt (Nõukogude Liidust) kui ka Saksamaalt.
  • 1920 – Balıkesirist põhja pool asuvas Manyase ja Göneni piirkonnas algas teine ​​Ahmet Anzavuri mäss. (Mäss suruti maha 16. aprillil.)
  • 1925 – Türgi tsiviil- ja sõjalennunduse toetamiseks asutati "Türgi Lennundusühing", mida hiljem hakati nimetama "Türgi Lennundusühinguks".
  • 1926 – Delegatsioon, sealhulgas Mustafa Kemal, avas Ankaras ajalehe Hâkimiyet-i Milliye uue hoone.
  • 1937 – Wallace Carothers patenteeris nailoni.
  • 1948 – Pertev Naili Boratav, Muzaffer Şerif Başoğlu ja Niyazi Berkes visati ülikoolist välja põhjusel, et nad olid sotsialistid. Riiginõukogu ennistas ta ametisse.
  • 1949 – Türgis hakati algkoolide neljandas ja viiendas klassis religioonitunde andma.
  • 1950 – uus valimisseadus võeti vastu pärast teistkordset arutamist. Sellest lähtuvalt toimuvad valimised ühe astme, üld-, võrdse ja salajase hääletamise ning avatud liigituse põhimõtetel ning need viiakse läbi enamussüsteemi ja kohtuliku garantii alusel.
  • 1953 – Türgi ja USA vahel avati telefoniliin.
  • 1959 – Fidel Castro saab Kuuba presidendiks pärast seda, kui Fulgencio Batista eemaldati Kuuba revolutsiooni tagajärjel 1. jaanuaril presidendiametist.
  • 1961 – NASA saatis kosmosesse Explorer 9.
  • 1968 – Haleyville'is (Alabama, USA) hakkab tööle esimene hädaabitelefonisüsteem 911.
  • 1969 – sündmustes, mis algasid parempoolsete võitlejate ründamisega 6. laevastiku vastu protestimiseks korraldatud "Tööliste kohtumisel Ameerika imperialismi vastu" meeleavaldajatele loosungitega "Moslemi Türgi"; Ali Turgut Aytaç ja Duran Erdoğan hukkusid ja ligikaudu 200 sai vigastada. See sündmus läks ajalukku kui "verine pühapäev".
  • 1973 – Rauf Denktaş valiti Küprose asepresidendiks.
  • 1974 – Ispartas tappis isik nimega Ahmet Mehmet Uluğbay oma sõbra Fikri Tokgözi, tulistades talle raha kättesaamiseks pead. Ta hukati 12. septembril.
  • 1976 – Beirutis asuva Türgi saatkonna esimene sekretär Oktar Cirit lasti püstolist maha. ASALA võttis rünnaku eest vastutuse. (Vaata 1976. aasta Beiruti rünnakut)
  • 1977 – Ministrite Nõukogu otsus, mis lükkas THY streigi edasi, peatati riiginõukogu häälteenamusega.
  • 1978 – Riiginõukogu otsustas, et İsmail Cem on TRT juriidiline peadirektor.
  • 1978 – rahandusminister Ziya Müezzinoğlu teatas, et välismaiste kaupade müük on keelatud.
  • 1979 – Pärast Iraani islamirevolutsiooni hukati Khomeini vastased üksteise järel.
  • 1979 – Vakıf Gureba haiglast sai Istanbuli kolmas arstiteaduskond.
  • 1980 – Türgi Suurest Rahvusassambleest tehti esimest korda 5-tunnist teleülekannet.
  • 1981 – Türgi Töölispartei esimees Behice Boran mõisteti 8 aastaks ja 9 kuuks vangi. Behice Boran on välismaal viibinud alates 1980. aasta novembrist.
  • 1981 – pärast 12. septembri putši asutatud kindralstaabi sõjaseisukorra sõjaväeteenistuste koordineerimise presidentkond avaldas avalduse; Ta kutsus üles 45 inimest, sealhulgas Abdullah Öcalan ja Kemal Burkay, naasma 19. märtsiks kodumaale.
  • 1986 – Portugalis toimusid valimised. Mario Soaresest sai Portugali esimene tsiviilpresident viimase 60 aasta jooksul.
  • 1988 – Türgis suri 65-aastane vähihaige, keda mõjutas TRT programm "Cancer Treatment with Oleander", kes keetis oma aias mürgise oleandritaime ja jõi seda.
  • 1989 – Taanis peetud matšis alistas poksija Eyüp Can Šoti rivaali Pat Clintoni ja tuli Euroopa profipoksi meistriks.
  • 1990 – asutati Türgi inimõiguste sihtasutus (TİHV). Sihtasutuse esimeheks valiti Yavuz Önen.
  • 1991 – 7 homoseksuaali pidas Londonis Hyde Parkis suure miitingu.
  • 1998 – Toimus Tolliliidu ühiskomitee 7. ametiaeg.
  • 1998 – Chiang Kai-sheki rahvusvahelise lennujaama lähedal kukkus alla China Airlinesi reisilennuk: hukkub 202 inimest.
  • 1999 – Pärast seda, kui Türgi julgeolekujõud võtsid Kenya pealinnas Nairobis kinni PKK juhi Abdullah Öcalani, alustasid organisatsiooni toetajad saatkondade okupeerimist ja pantvangide võtmist kogu Euroopas.
  • 1999 – Türgi mereväe TCG Alçıtepe (D-346) (endine USS Robert A. Owens (DD-827)), mis oli kunagine mereväe laskemeister, lammutati.
  • 1999 – Usbekistani pealinnas Taškendis üritati mõrvata president Islam Karimovit. Kerimov pääses rünnakust õnneks üle. Kuid 15 Usbekistani sõdurit kaotas elu ja kümned said vigastada. Rünnaku eest võttis vastutuse Hizb ut-Tahrir.
  • 2001 – Riiginõukogu halduskohtuasjade osakonna üldassamblee leidis, et Aktaş Elektrik kontsessioonileping on ebaseaduslik.
  • 2005 – Istanbuli sõltumatu asetäitja Yaşar Nuri Öztürk asutas Rahvaste Tõusva Partei.
  • 2005 – Endine peaminister Mesut Yılmaz ja endine riigiminister Güneş Taner anti ülemkohtus kohut Türgi kommertspanga pakkumise võltsimise eest.
  • 2006 – USA armees demonteeriti viimane telgiga mobiilse armee kirurgiahaigla (MASH).

sünnitused

  • 1222 – Nichiren, Jaapani budistlik munk ja Nichireni budismi rajaja (surn. 1282)
  • 1620 – Friedrich Wilhelm, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog (surn. 1688)
  • 1727 – Nikolaus Joseph von Jacquin, Hollandi-Austria arst, keemik ja botaanik (surn. 1817)
  • 1731 – Marcello Bacciarelli, itaalia maalikunstnik (surn. 1818)
  • 1763 – Augustin Miletić, Bosnia ja Hertsegoviina frantsiskaani katoliku preester ja apostellik vikaar (surn. 1831)
  • 1811 – Béla Wenckheim, Ungari poliitik (surn. 1879)
  • 1812 – Henry Wilson, Ameerika Ühendriikide 18. asepresident (surn. 1875)
  • 1816 – Kaspar Gottfried Schweizer, Šveitsi astronoom (surn. 1873)
  • 1821 – Heinrich Barth, saksa maadeavastaja ja teadlane (surn. 1865)
  • 1822 – Francis Galton, inglise teadlane (surn. 1911)
  • 1826 – Julius Thomsen, Taani keemik ja akadeemik (surn. 1909)
  • 1831 – Nikolai Leskov, vene ajakirjanik, romaanikirjanik ja jutukirjanik (surn. 1895)
  • 1834 – Ernst Haeckel, saksa zooloog (evolutsiooniteooria pooldaja ja uute evolutsiooniteooriate rajaja) (surn. 1919)
  • 1841 – Armand Guillaumin, prantsuse impressionistlik maalikunstnik ja litograaf (surn. 1927)
  • 1847 Arthur Kinnaird, Briti jalgpallur (surn. 1923)
  • 1848 Octave Mirbeau, prantsuse kirjanik (surn. 1917)
  • Charles Taze Russell, Ameerika restoranipidaja, kirjanik ja pastor (surn. 1916)
  • Charles Webster Leadbeater, inglise kirjanik (surn. 1934)
  • 1868 – Wilhelm Schmidt, Austria keeleteadlane, antropoloog ja etnoloog (surn. 1954)
  • 1873 – Radoje Domanović, serbia kirjanik, ajakirjanik ja õpetaja (surn. 1908)
  • 1876 – GM Trevelyan, inglise ajaloolane ja akadeemik (s. 1962)
  • 1876 ​​- Mack Swain, Ameerika lava- ja ekraaninäitleja (surn. 1935)
  • 1884 – Robert Joseph Flaherty, USA filmirežissöör ja produtsent (s. 1951)
  • 1888 – Ferdinand Bie, Norra kergejõustiklane (surn. 1961)
  • 1893 – Mihhail Tuhhatševski, Nõukogude feldmarssal (kes moderniseeris Punaarmee enne II maailmasõda) (surn. 1937)
  • 1913 – Keriman Halis, Türgi pianist, modell ja Türgi esimene Miss World (surn. 2012)
  • 1918 – Patty Andrews, USA laulja ja näitleja (surn. 2013)
  • 1926 – John Schlesinger, inglise režissöör (surn. 2003)
  • 1926 – Memet Fuat, Türgi kriitik, kirjanik, koolitaja ja võrkpallitreener (surn. 2002)
  • 1929 – Zihni Küçümen, Türgi teatrikunstnik, tõlkija ja kirjanik (surn. 1996)
  • 1935 – Sonny Bono, USA laulja, näitleja ja poliitik (s. 1998)
  • 1936 – Fernando Solanas, Argentina filmirežissöör, stsenarist ja poliitik (surn. 2020)
  • 1938 – Claude Jorda, Prantsuse kohtunik
  • 1941 – Kim Jong-il, endine Põhja-Korea riigijuht (s. 2011)
  • 1949 – Marc de Jonge , prantsuse näitleja (surn. 1996)
  • 1954 – Margaux Hemingway, USA modell ja näitleja (surn. 1996)
  • 1955 – Emine Erdogan, Türgi Vabariigi 12. presidendi Recep Tayyip Erdogani abikaasa
  • 1958 – Ice-T, Ameerika räppar ja näitleja
  • 1959 – Hakan Oruçkaptan, Türgi neurokirurgi spetsialist (surn. 2017)
  • 1962 – Levent İnanır, Türgi kino- ja teleseriaalide näitleja
  • 1970 – Serdar Ortaç, Türgi laulja
  • 1978 – Faik Ergin, Türgi näitleja ja modell
  • 1979 – Valentino Rossi, Itaalia motosportlane
  • 1983 – Aslıhan Gürbüz, Türgi teatrikunstnik
  • 1986 – kolonel Efendi, Aserbaidžaani räpikunstnik
  • 1986 – Nevin Answer, Türgi sportlane
  • 1989 – Elizabeth Olsen, USA näitleja
  • 1989 – Ida Ehre, Austria-Saksa näitleja, pedagoog ja teatrijuht
  • 1990 – Abel Makkonen “The Weeknd” Tesfaye, Kanada R&B ja poplaulja
  • 1996 – Nana Komatsu, Jaapani näitleja ja modell

relv

  • 1279 – III. Afonso, Portugali kuningas (s. 1210)
  • 1391 – Johannes V, Bütsantsi keiser (s. 1332)
  • 1459 – Akşemseddin, türgi teadlane ja II. Mehmedi õpetaja (s. 1389)
  • 1659 – Sarı Kenan Pasha, Ottomani riigimees (s. ?)
  • 1665 – Stefan Czarniecki, Poola aadlik, kindral ja sõjaväeülem (s. 1599)
  • 1868 – Adamo Tadolini, itaalia skulptor (s. 1788)
  • 1892 – Henry Walter Bates, inglise loodusteadlane ja maadeavastaja (s. 1825)
  • 1899 – Félix Faure, Prantsusmaa kolmanda vabariigi kuues president (s. 1841)
  • 1901 – Édouard Delamare-Deboutteville, prantsuse tööstur ja insener (s. 1856)
  • 1917 – Octave Mirbeau, prantsuse kirjanik (s. 1848)
  • 1919 – Mark Sykes, inglise kirjanik, diplomaat, sõdur ja rändur (s. 1879)
  • 1934 – Kaptanzade Ali Rıza Bey, türgi laulusõnade autor ja helilooja (s. 1881)
  • 1963 – Salih Tozan, Türgi näitleja (s. 1914)
  • 1991 – Bülent Tarcan, Türgi neurokirurg ja helilooja (s. 1914)
  • 1993 – Mahir Canova, Türgi teatrijuht (s. 1914)
  • 1999 – Necil Kazım Akses, Türgi sümfoonilise muusika helilooja (s. 1908)
  • 2000 – Lila Kedrova , vene-prantsuse näitlejanna (s 1918)
  • 2001 – Ali Artuner, Türgi jalgpallur (s. 1944)
  • 2013 – John Ayldon, inglise ooperilaulja (s. 1943)
  • 2015 – Lesley Gore, USA laulja (s. 1946)
  • 2015 – Fikret Şeneş, Türgi laulukirjutaja (s. 1921)
  • 2016 – Boutros Boutros-Ghali, Egiptuse diplomaat ja ÜRO 6. peasekretär (s. 1922)
  • 2017 – Josef Augusta, Tšehhi endine jäähokimängija ja treener (s. 1946)
  • 2017 – Dick Bruna, Hollandi kirjanik, animaator ja graafik (s. 1927)
  • 2017 – Jannis Kounellis, Kreeka-Itaalia kaasaegne kunstnik (s. 1936)
  • 2017 – George Steele, USA elukutseline maadleja ja näitleja (s. 1937)
  • 2018 – Jim Bridwell, Ameerika mägironija ja autor (s. 1944)
  • 2019 – Sam Bass, USA illustraator (s. 1961)
  • 2019 – Don Bragg, USA endine kergejõustiklane (s. 1935)
  • 2019 – Patrick Caddell, Ameerika konsultant, autor ja poliitiline kommentaator (s. 1950)
  • 2019 – Bruno Ganz on kuulus Šveitsi filminäitleja (s. 1941)
  • 2019 – Richard N. Gardner, Ameerika poliitik, jurist ja diplomaat (s. 1927)
  • 2019 – Serge Merlin, prantsuse näitleja ja filmirežissöör (s. 1932)
  • 2020 – Graeme Allwright, Uus-Meremaal sündinud prantsuse laulja ja laulukirjutaja (s. 1926)
  • 2020 – Zoe Caldwell, Austraalia veterannäitleja (s. 1933)
  • 2020 – Pearl Carr, inglise laulja (s. 1921)
  • 2020 – Jason Davis, USA näitleja (s. 1984)
  • 2020 – Corinne Lahaye, prantsuse näitleja (s. 1947)
  • 2020 – Kellye Nakahara, USA näitleja ja maalikunstnik (s. 1948)
  • 2020 – Larry Tesler, Ameerika arvutiteadlane (s. 1945)
  • 2021 – Irit Amiel, Iisraeli luuletaja, kirjanik ja tõlkija (s. 1931)
  • 2021 – Carman, Ameerika gospellaulja, laulukirjutaja, telesaatejuht, elutreener, näitleja ja evangelist (s. 1956)
  • 2021 – Doğan Cüceloğlu, Türgi psühholoog ja suhtlemispsühholoog (s. 1938)
  • 2021 – Jan Sokol, Tšehhi filosoof, tõlkija ja poliitik (s. 1936)

Pühad ja erilised sündmused

  • Tatvani Bitlise rajooni vabastamine Vene ja Armeenia okupatsioonist (1918).

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*