Täna ajaloos: Türgis tehti esimene kunstlik südameoperatsioon

27. veebruar on Gregoriuse kalendri järgi aasta 58. päev. Aasta lõpuni on jäänud 307 päeva.

Demiryolu

• 27 veebruar 1998 Eskişehir-İnönü 2. Raudtee- ja elektrifitseerimisprojekt võeti kasutusele.

Olaylar

• 1594 – IV. Henryst sai Prantsusmaa kuningas.
• 1693 – Londonis ilmub esimene naisteajakiri "The Ladies' Mercury".
• 1844 – Dominikaani Vabariik kuulutas välja oma iseseisvuse Haitist.
• 1863 – Istanbuli Atmeydanıs avati esimene teadaolev maalinäitus Türgis. Sultan Abdulaziz toetas näituse avamist.
• 1879 – Avastati kunstlik magusaine sahhariin.
• 1880 – Haydarpaşa-İzmiti raudteetöötajad alustasid streiki.
• 1900 – Ühendkuningriigis asutati Tööpartei.
• 1933 – Reichstagi tulekahju: pärast sündmust välja antud dekreediga panid natsid aluse oma diktatuurile.
• 1937 – Kuldsarves lasti tseremooniaga vette esimene eraettevõtte ehitatud Türgi laev "Belkıs".
• 1942 – II. II maailmasõda: Java lahing toimub Jaapani keiserliku mereväe ja liitlaste mereväe vahel. Lahing lõppes Jaapani võiduga ja Hollandi Ida-India vallutas Jaapani impeerium.
• 1943 – USA-s Montanas asuvas kaevanduses toimus plahvatus: hukkub 74 töötajat.
• 1948 – Tšehhoslovakkias võttis võimu kommunistlik partei.
• 1955 – Türgi poksija Garbis Zaharyan alistas punktidega kreeklase Emanuel Zambidise.
• 1963 – Dominikaani Vabariigis toimuvad esimesed demokraatlikud valimised: Rafael Trujillo diktatuur lõpeb ja Juan Boschist saab president.
• 1964 – Istanbulis avati 1916. Coca-Cola tehas maailmas. Täielikult kodumaiste investeeringutega loodud ettevõtte kapital oli 14 miljonit liiri.
• 1971 – TRT tegi avalduse; Ta teatas, et peab rahapuudusel vähendama raadiosaateid 18,5 tunnilt 8 tunnile.
• 1973 – MHP senaator Kudret Bayhan mõisteti 15 aastaks vangi. Bayhan oli kohtu all narkootikumide salakaubaveo eest Prantsusmaale.
• 1975 – Kõik Õpetajate Liit ja Solidaarsus Ühendus (Töb-Der) ja erinevad revolutsioonilised organisatsioonid korraldasid meeleavaldusi "Protest eluhinna ja fašismi vastu". Rünnati Malatya, Tokati, Kahramanmaraşi, Erzincani ja Adıyamani miitinguid.
• 1976 – Yahya Demireli suhtes, keda süüdistati kujuteldavas mööbliekspordis ja maksutagastuspettuses, anti välja vahistamismäärus. Ecevit ütles arenevate sündmuste kohta: "Demirelil pole õigust poliitilisele ellujäämisele."
• 1982 – arreteeriti 44 Rahuühingu juhti. Vahistatute hulgas olid Istanbuli advokatuuri president advokaat Orhan Apaydın ja Türgi arstide liidu kesknõukogu president Erdal Atabek. Rahuühingu administraatoreid süüdistati salaorganisatsiooni loomises ja juhtimises, kuriteo ülistamises ning kommunismi ja separatismi propageerimises. Endise suursaadiku Mahmut Dikerdemi juhitud rahuühingu juhid mõistetakse kohut eelvangistuses.
• 1985 – Mõnes Egeuse mere provintsis muudeti koolide nimesid "Revolutionist".
• 1988 – Ankara ülikooli meditsiiniteaduskonna İbni Sina haiglas tehti esimene kunstlik südameoperatsioon Türgis. Patsient suri mõni aeg hiljem, kuna tõelist südant ei leitud.
• 1993 – Inimõiguste Assotsiatsiooni Elazigi filiaali president, advokaat Metin Can ja dr. Hasan Kaya leiti mõrvatuna.
• 1995 – Põhja-Iraagi Zaho linna kaubanduskeskuses plahvatas pomm; Surma sai 76 inimest, vigastada sai 83 inimest.
• 1995 – kohus vabastas koondise jalgpalluri Tanju Çolaki, kelle üle anti uuesti kohut, kui ta mõisteti süüdi Mercedese salakaubaveos, kuna ta oli "kuriteost teatanud".
• 1999 – Olusegun Obasanjost sai Nigeeria esimene valitud president.
• 2001 – Peaminister Bülent Ecevit kutsus Maailmapanga asepresidendi Kemal Dervise Türki konsultatsioonidele.
• 2002 – 60 inimest hukkus, kui moslemid süütasid Indias hindu natsionaliste vedanud rongi.
• 2004 – Filipiinidel toimus parvlaeval plahvatus: hukkub 116 inimest.
• 2008 – Istanbuli laevatehase töötajate järjestikuste surmade tõttu alltöövõtjate ja ebakindlate töötingimuste tõttu alustas Port Laevatehase laevaehitus- ja remonditööliste ametiühingu (LİMTER-İŞ) kutsel oma tootmisjõudu kasutades streigi. Kui Tuzla laevatehaste piirkonna kahepäevases streigis osales 70%, siis paljud laevatehased lõpetasid töö. DİSK toetas ka 24-tunnist istumisstreiki Tuzlas loosungiga "Kas liit või surm". Pärast streiki võtsid laevatehase ülemused töötajate nõudmised vastu.
• 2010 – Tšiilis toimus 8.8-magnituudine maavärin.
• 2020 – Idlibi rünnak: Süüria valitsuse Idlibis toimunud rünnakus Türgi konvoile sai surma 33 sõdurit ja vigastada 32 sõdurit.

sünnitused

• 272 – Konstantin I, Konstantinoopoli linna ja Ida-Rooma impeeriumi rajaja, hüüdnimega "Suur" (surn. 337)
• 1691 – Edward Cave, inglise trükkal, toimetaja ja kirjastaja (surn. 1754)
• 1717 – Johann David Michaelis, saksa teoloog (surn. 1791)
• 1807 Henry Wadsworth Longfellow, Ameerika luuletaja (surn. 1882)
• 1846 – Franz Mehring, saksa poliitik, ajaloolane ja kirjanduskriitik (surn. 1919)
• 1847 – Ellen Terry, inglise näitlejanna (surn. 1928)
• 1851 – James Churchward, Briti sõdur, uurija, maadeavastaja, kalaekspert, mineraloog, ajaloolane (surn. 1936)
• 1863 – Joaquin Sorolla, Hispaania maalikunstnik (surn. 1923)
• 1867 – Irving Fisher, USA majandusteadlane (surn. 1947)
• 1873 – Lee Kohlmar, saksa filmirežissöör ja näitleja (surn. 1946)
• 1881 – Sveinn Björnsson, Islandi esimene president (surn. 1952)
• 1888 – Richard Kohn, Austria jalgpallur ja mänedžer (surn. 1963)
• 1890 – Walter Krüger, Saksa SS-ohvitser (surn. 1945)
• 1897 Marian Anderson, USA laulja (surn. 1993)
• 1898 – Ömer Faruk Efendi, viimane Osmanite kaliif II. Abdülmeciti poeg ja ühe ametiaja Fenerbahçe president (surn. 1969)
• 1898 – Maryse Bastié, prantsuse naispiloot (s. 1952)
• 1902 – John Steinbeck, Ameerika autor ja Nobeli preemia laureaat, Pulitzeri preemia laureaat (surn. 1968)
• 1912 – Lawrence Durrell, Indias sündinud inglise kirjanik (surn. 1990)
• 1927 – Şeref Bakşık, Türgi poliitik (surn. 2019)
• 1929 – Djalma Santos, Brasiilia endine jalgpallur (surn. 2013)
• 1932 – Elizabeth Taylor, inglise-ameerika näitlejanna (surn. 2011)
• 1934 – Ralph Nader, Ameerika poliitik, tarbijakaitsja ja jurist
• 1939 – Kenzo Takada, Jaapani-Prantsuse moelooja, ärimees ja filmirežissöör (surn. 2020)
• 1942 – Robert H. Grubbs, USA keemik ja Nobeli keemiapreemia laureaat (surn. 2021)
• 1944 – Ken Grimwood, Ameerika kirjanik (surn. 2003)
• 1947 – İsmail Gülgeç, Türgi karikaturist (surn. 2011)
• 1953 – Yolande Moreau, Belgia näitleja
• 1954 – Güngör Bayrak, Türgi laulja ja näitleja
• 1957 – Adrian Smith, inglise kitarrist
• 1960 – Norman Breyfogle, Ameerika koomiksikunstnik (surn. 2018)
• 1962 – Adam Baldwin, USA näitleja
• 1965 – Ahmet Mahmut Ünlü, Türgi vaimulik
• 1966 – Saffet Sancaklı, Türgi jalgpallur
• 1967 – Jonathan Ive, Briti disainer
• 1967 – Volkan Konak, Türgi kunstnik
• 1971 – Rozonda Thomas, Ameerika muusik
• 1974 – Mevlüt Miralijev, Aserbaidžaani judoka
• 1976 – Sergei Semak on Venemaa jalgpallur.
• 1978 James Beattie, Inglise rahvusvaheline jalgpallur ja mänedžer
• 1978 – Kaha Kaladze, Gruusia poliitik
• 1980 – Chelsea Clinton, Ameerika autor ja ülemaailmne tervisekaitsja
• 1981 – Josh Groban, Ameerika lüüriline bariton
• 1982 – Amedy Coulibaly, Prantsuse kurjategija (surn. 2015)
• 1983 – Devin Harris on USA elukutseline korvpallur.
• 1983 – Kate Mara, USA näitleja
• 1985 – Diniyar Bilyaletdinov, Venemaa koondise jalgpallur
• 1985 – Vladislav Kulik, Venemaa jalgpallur
• 1985 – Thiago Neves, Brasiilia jalgpallur
• 1986 – Jonathan Moreira, Brasiilia jalgpallur
• 1992 – Jonjo Shelvey, Inglismaa jalgpallur

relv

• 956 – Theophilaktos, Kreeka õigeusu patriarh 2. veebruarist 933 kuni oma surmani aastal 956 (s. 917)
• 1425 – Vassili I, Moskva suurvürst 1389–1425 (s. 1371)
• 1644 – Zekeriyazade Yahya, Türgi diivanluuletaja ja Şeyhülislam (s. 1553)
• 1667 – Stanisław Potocki, Poola aadlik, komandör ja väejuht (s. 1589)
• 1706 – John Evelyn, inglise kirjanik (s. 1620)
• 1712 – Bahadır Shah, Mughali impeeriumi 7. šahh (s. 1643)
• 1822 – John Borlase Warren, Briti kuningliku mereväe ohvitser, diplomaat ja poliitik (s. 1753)
• 1854 – Robert de Lamennais, Prantsuse katoliku preester, filosoof ja poliitiline mõtleja (s. 1782)
• 1887 – Aleksandr Borodin, vene helilooja ja keemik (s. 1833)
• 1892 – Louis Vuitton, Prantsuse pagasi- ja kottide tootja (s. 1821)
• 1914 – Tayyareci Fethi Bey, Türgi sõdur ja üks esimesi Osmanite piloote (s. 1887)
• 1914 – Tayyareci Sadik Bey, Türgi sõdur ja üks esimesi Ottomani piloote (s. ?)
• 1915 – Nikolai Jakovlevitš Sonin, vene matemaatik (s. 1849)
• 1936 – Ivan Pavlov, Venemaa füsioloog ja Nobeli meditsiini- või füsioloogiaauhinna laureaat (s. 1849)
• 1939 – Nadežda Krupskaja, Venemaa revolutsionäär ja Lenini naine (s. 1869)
• 1947 – Cemal Nadir Güler, Türgi karikaturist (s. 1902)
• 1959 – Hüseyin Siret Özsever, türgi luuletaja (s. 1872)
• 1959 – Nikolaos Trikupis, Kreeka sõdur (s. 1868)
• 1959 – Patrick O'Connell, Iiri jalgpallur (s. 1887)
• 1961 – Selahattin Adil, Türgi sõdur ja poliitik (s. 1882)
• 1966 – Gino Severini, Itaalia maalikunstnik (s. 1883)
• 1968 – Hertha Sponer, saksa füüsik ja keemik (s. 1895)
• 1989 – Konrad Lorenz, Austria etoloog (s. 1903)
• 1992 – Samuel Ichiye Hayakawa, Kanadas sündinud Ameerika akadeemik ja poliitik (s. 1906)
• 1993 – Lillian Gish, USA filmi- ja lavanäitleja (s. 1893)
• 1997 – Kingsley Davis, Ameerika sotsioloog ja demograaf (s. 1867)
• 1998 – George H. Hitchings, Ameerika arst ja Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat (s. 1905)
• 1998 – JT Walsh, USA näitleja (s. 1943)
• 2001 – Jale Inan, Türgi arheoloog (s. 1914)
• 2002 – Semahat Geldiay, Türgi zooloog (s. 1923)
• 2002 – Spike Milligan, iiri-inglise koomik, autor, muusik, luuletaja, näitekirjanik, sõdur ja näitleja (s. 1918)
• 2006 – Robert Lee Scott Jr., Ameerika kindral ja kirjanik (sünd. 1908)
• 2006 – Milton Katims, USA violist ja dirigent (s. 1909)
• 2007 – Bernd von Freytag Loringhoven, II. oli Teise maailmasõja ajal Saksa armee ohvitser ja määrati hiljem Saksa föderaalrelvajõudude Bundeswehri (s. 1914)
• 2008 – Ivan Rebroff, saksa laulja, ooperi- ja lavanäitleja (s. 1931)
• 2011 – Necmettin Erbakan, Türgi poliitik (s. 1926)
• 2011 – Amparo Muñoz, Hispaania näitleja (s. 1954)
• 2011 – Moacyr Scliar, Brasiilia kirjanik ja arst (s. 1937)
• 2012 – Armand Penverne, Prantsusmaa jalgpallur (s. 1926)
• 2013 – Van Cliburn, USA pianist (s. 1934)
• 2013 – Ramon Dekkers, Hollandi kikkpoksija (s. 1969)
• 2013 – Dale Robertson, USA näitleja (s. 1923)
• 2013 – Adolfo Zaldívar, Tšiili poliitik (s. 1943)
• 2014 – Aaron Allston, Ameerika autor ja mänguprogrammeerija (s. 1960)
• 2014 – Huber Matos, Kuuba revolutsionäär (s. 1918)
• 2015 – Mihaylo Chechetov, Ukraina bürokraat ja poliitik (s. 1953)
• 2015 – Boriss Nemtsov, Venemaa opositsioonipoliitik (s. 1959)
• 2015 – Leonard Nimoy, USA näitleja, režissöör, muusik ja fotograaf (s. 1931)
• 2015 – Natalia Revuelta Clews, Kuuba seltskonnadaam (s. 1925)
• 2016 – Rajesh Pillai, India filmirežissöör (s. 1974)
• 2016 – Farajollah Salahshoor oli Iraani filmirežissöör (s. 1952)
• 2018 – Joseph Bagobiri, Nigeeria roomakatoliku piiskop (s. 1957)
• 2018 – Luciano Benjamín Menéndez, endine Argentina kindral (s. 1927)
• 2018 – Quini on Hispaania jalgpallur (s. 1949)
• 2019 – Rabindra Prasad Adhikari, Nepali poliitik ja minister (s. 1969)
• 2019 – Prantsusmaa-Albert René, Seišellide poliitik (s. 1935)
• 2020 – RD Call, Ameerika näitleja (s. 1950)
• 2020 – Samvel Karapetyan, Armeenia ajaloolane, teadlane, kirjanik ja keskaegne arhitekt (s. 1961)
• 2020 – Valdir Espinosa, Brasiilia endine jalgpallur (s. 1947)
• 2020 – Hadi Hosroshahi, Iraani vaimulik ja diplomaat (s. 1939)
• 2020 – Braian Toledo , Argentina odaheitja (s. 1993)
• 2020 – Alki Zei, Kreeka romaanikirjanik ja lasteraamatute autor (s. 1925)
• 2021 – Ng Man-tat, Hiina-Hongkongi näitleja (s. 1952)
• 2021 – Erica Watson, USA näitleja, stsenarist ja stand-up koomik (s. 1973)

Pühad ja erilised sündmused

• Ülemaailmne jääkaru päev
• 2. Cemre vette kukkumine
• Trabzoni Çaykara linnaosa vabastamine Vene ja Armeenia okupatsioonist (1918)
• Artvini Şavşati linnaosa vabastamine Gruusia okupatsioonist (1921)
• Ülemaailmne maalikunstnike päev