Kas Ukraina on NATO liige? Millised on NATO liikmesriigid?

See, kas Ukraina on NATO liige või mitte, on pärast viimaseid poliitilisi arenguid muutunud üheks olulisemaks küsimuseks. Pärast pingeid Venemaaga teatas NATO, et tervitab Venemaale kehtestatud sanktsioone. Eelmisel aastal teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Ukrainast saab NATO liige ja pinged kasvasid. NATO 30 liikmesriigist kaks asuvad Põhja-Ameerikas (Ameerika Ühendriigid ja Kanada) ning kakskümmend kaheksa Euroopas. Põhja-Makedoonia liitus organisatsiooniga, mille algselt asutasid 12 riiki kui asutajariike, 27. märtsil 2020.

KAS UKRAINA ON NATO LIIKME?

Ukraina ei ole NATO liige. Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi aga eelmisel suvel selged avaldused Ukraina NATO-sse kuulumise kohta ja sellega seoses pinged eskaleerusid. NATO liikmeks võivad astuda "kõik Euroopa riigid, kes on võimelised edendama käesoleva lepingu põhimõtteid ja panustama Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekusse".

NATO liikmesriigid on tähestikulises järjekorras järgmised:

• SAKSAMAA (1955)
• AMEERIKA ÜHENDRIIGID (1949)
• ALBAANIA (2009)
• BELGIA (1949)
• ÜHENDKUNINGRIIK (1949)
• BULGAARIA (2004)
• TŠEHHI VABARIIK (1999)
• TAANI (1949)
• EESTI (2004)
• PRANTSUSMAA (1949)
• HORVAATIA (2009)
• MADALMAAD (1949)
• HISPAANIA (1982)
• ITAALIA (1949)
• ISLAND (1949)
• KANADA (1949)
• LANDǦ (2017)
• PÕHJA-MAKEDOONIA (2020)
• LÄTI (2004)
• LEEDU (2004)
• LUKSEMBURG (1949)
• UNGARI (1999)
• NORRA (1949)
• POOLA (1999)
• PORTUGAL (1949)
• RUMEENIA (2004)
• SLOVAKKIA (2004)
• SLOVEENIA (2004)
• TÜRGI (1952)
• KREEKA (1952)

NATO liikmesriikide kaart

Kas Ukraina on NATO liige? Millised riigid on NATO liikmed?

NATO on 1949. aastal asutatud organisatsioon, kuhu kuulub Türgi ja mida nimetatakse Põhja-Atlandi alliansiks. NATO, millega Türgi ühines 1952. aastal, on teatud artiklite rakendamisega taganud oma liikmetele teatud õigused.

Ka Türgi ja Kreeka osalemine 1952. aastal ning Lääne-Saksamaa osalemine 1954. aastal kolm aastat pärast NATO asutamist näitasid, et NATO allianss ei olnud mitte ainult Nõukogude ohu vastu loodud kaitseorganisatsioon, vaid ka NSV Liidu piiramise poliitika. esimene aste. Tegelikult kuulusid hilisematel perioodidel arenenud sündmused, nagu ANZUSe pakti loomine 1951. aastal, SEATO loomine 1954. aastal, Bagdadi pakt 1955. aastal ja selle muutmine CENTOks 1959. aastal, osaliselt selle valdkonna tegevusalasse. see ohjeldamise poliitika. NATO lepinguga, mida tuntakse ka Washingtoni lepinguna, kirjutasid alla USA, Kanada, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksemburg, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal ja Island. Seoses Türgi liitumisega NATO-ga kinnitati 1951. aasta oktoobris Londonis sõlmitud lepingu teksti Türgi poolt 18. veebruaril 1952 ja NATO liikmelisus saavutati.

NATO LÜHIAJALUGU

Pärast külma sõja ehk bipolaarse maailma lõppu 1989. aastal on NATO alates 1994. aastast rakendanud endiste sotsialismimaadega projekti “Partnerlus rahu nimel”, mis hõlbustab nende riikide osalemist NATOs tulevikus. see projekt.sihtis ta. Selle raames tõusis 1999. aastal Tšehhi Vabariigi, Ungari ja Poola osalusel liikmete arv esimesel etapil 19-ni.

NATO Praha tippkohtumisega 2002. aasta novembris alustati teise laienemisprotsessiga pärast külma sõda ning alliansi- ja ühinemisläbirääkimisi peeti Balkani ja Balti riikidega. Kuigi Prantsusmaa on alliansi liige, otsustas ta 1966. aastal lahkuda NATO integreeritud sõjalisest struktuurist, osana president Charles de Gaulle'i iseseisvast välispoliitikast.Astus sellest struktuurist välja, kuid naasis uuesti 1974. aastal.