Hiina põhja- ja loodeosas asuvas Gobi kõrbes pole maastikuna muud kui kivid, kivid ja liiv ning see ei loo põllumeestele kuigi paljulubavat keskkonda. Hiina on otsustanud tuua selle kõrbe, mille pindala on 2 miljonit ruutkilomeetrit, majandusse.
Gobi kõrb, mis ei jää enam jõudealaks, muutub taastuvenergia keskuseks. Rahvusliku arengukomisjoni esimees He Lifeng teatas, et sellesse tohutusse kõrbe ehitatakse ajaloo suurimad päikese- ja tuuleelektrijaamad. Seetõttu moodustatakse siin lähiaastatel rajatised koguvõimsusega 450 Gigavatti (GW).
Arvestades, et praeguste tuuleparkide võimsus Austrias on 3,1 GW ja fotogalvaanilised elektrijaamad kuni 2 GW, saab projekti suurus selgemaks. Lisaks, kui arvestada, et kõikide Euroopa Liidu riikide tuuleparkides on 220 GW päikesepaneele ja 165 GW installeeritud energiatootmisvõimsust, on veel üks Gobi kõrbe projekti suurust näitav andmed.
Algatus osutab hiiglaslikele mõõtmetele ka Hiina tingimustes; sest 2021. aasta lõpu seisuga on riigis toodetud tuuleenergiat 328 GW ja päikeseenergiat 306 GW. Kõnealune projekt aitab Hiinal, kes on võtnud kohustuse ületada süsinikdioksiidi heitkoguste haripunkt 2030. aastal ja jõuda süsinikuneutraalsesse etappi 2060. aastaks, seda protsessi saavutada, ületades 2030. aasta eesmärgi 1.200 GW.
Hiina on projektiga juba alustanud, paigaldades Gobi kõrbesse umbes 100 GW võimsusega päikesepargi. Isegi see tootmisvõimsus on piisav, et katta näiteks kogu Mehhiko elektrivajadus. Lisaks teab Hiina nüüd, kuidas kulusid madalal hoida, kuna ta on selliseid energiarajatisi viimastel aastatel rajanud.
Valitsuse plaani kohaselt viiakse osa siinsest tootmisest üle idapiirkondadesse, kus energiavajadus kasvab. Probleem, mis sel hetkel tekib, on aga mitte tekitada energia ülekandmisel liiga palju kadusid. Eksperdid on selle teemaga juba tööd alustanud.
Allikas: Hiina rahvusvaheline raadio
Ole esimene, kes kommenteerib