Logistikasektoris tekkis pärast konteinerikriisi leevendust, kuid tundub, et Venemaa sissetungiga Ukrainasse tuleb tarneahelas tõsine katkestus. Keset seda purunemist on Türgi strateegiliselt väga väärtuslikus kohas. UTIKADi juhatuse esimees Ayşem Ulusoy hindas Türgi logistikatööstuse hetkeolukorra peegeldusi.
Arvestades sõjaoludest tingitud erakorralisi olukordi, nagu Venemaale kehtestatud embargo ja välismaiste kaubamärkide Venemaalt lahkumine, näeme, et nõudlus Türgi toodete järele Venemaal on kasvanud. Väidetavalt on mõnede Venemaal kauplusi omavate kaubamärkide müük viimase nädalaga kahekordistunud. Selline olukord kinnitab tõsiasja, et Türgi on oma eksporti Venemaale arvuliselt suurendanud. Näeme, et tarneahela katkemine Türgi tootja ja logistikasektori osas toob Türgile positiivseid tulemusi.
Euroopa võib tehniliselt müüa kaupu, mida ta toodab või praegu müüb, kuid tal pole muud võimalust. Euroopa Liidu riikide kasutatav Ukrainat läbiv marsruut ei ole aga sõja tõttu enam alternatiiv. Euroopa Liidust väljuv veos jõuab Kesk-Aasiasse ja sealt edasi Venemaale. Sel põhjusel on Türgi esiplaanil ja võib võtta väga tõsise ülesande. Pärast EL-i Vene lennukite keelustamist pole Türgi aga selles küsimuses veel uusi regulatsioone teinud.
Gruusia-Venemaa liini ummistus ei häiri mitte ainult transporti Venemaale, vaid ka transiitvedusid Kesk-Aasiasse läbi selle riigi. Kesk-Aasia on Türgi üks olulisemaid eksporditurge. Usbekistani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Kasahstani tehakse aastas ligikaudu 40 tuhat ekspordireisi. Enne pandeemiat tegid Türgi transportijad 90 protsenti Kesk-Aasia lendudest Türkmenistani läbi Iraani ja seejärel teistesse riikidesse. Türkmenistan sulges epideemia tõttu aga transiiditee kogu maailmale. Logistikud soovivad, et võimud võtaksid selle ukse taasavamiseks midagi ette. Selle liini taasavamisel soovitakse ära hoida sõja tõttu Gruusia-Vene liini ummistusest tulenevaid kahjusid.
Logistikud, kes esitlesid koostatud aruannet ministeeriumile, et praegustes tingimustes kiirelt tegutseda, juhtisid tähelepanu meetmetele liinide tiheduse vähendamiseks. Üks neist on vajalike algatuste tegemine tööukse infrastruktuuri tugevdamiseks ja teine alternatiivsete marsruutide ees olevate takistuste kõrvaldamine.
Türgi jaoks on praegu päevakorras globaalse kaubanduse nihkumine Keskkoridori, Aasia ja Euroopa vaheline kaubavahetus ja transport toimub kolme peamise koridori kaudu. "Põhjakoridor", milles Venemaa asub, "lõunakoridor", mis läbib Iraani ja "keskkoridor", sealhulgas Türgi. Venemaa rünnak Ukrainale, julgeolekuprobleemid põhjakoridoris tähendavad aga seda, et Euroopa Liidus toodetav või praegu müüdav kaup ei leia tehnilist teed. Selline olukord muutis veelgi väärtuslikumaks Keskkoridori, mis ulatub Türgist Kaukaasiasse ning sealt edasi Kesk-Aasiasse ja Hiinasse, mis läbib Kaspia merd ning hõlmab Türkmenistani ja Kasahstani Logistikakeskused eelkõige Türkmenistanis, Kasahstanis ja Aserbaidžaani sadamates. ja vabakaubanduspiirkondade loomine aitab kaasa Kaspia-ülese koostöö arendamisele ja süvendamisele.
Arenevate Venemaa-vastaste sanktsioonide ja embargo rakendamine suurendab ka kõigi siit Euroopasse suunduvate transporditeede riski. Keskkoridori läbiva transpordi tähtsus võib mitmepoolse koostöö põhjal suureneda.
Keskkoridori sidusrühmad Aserbaidžaan ja Türgi peaksid selleks valmis olema. Türgi peaks abistama ja julgustama teisi riike lahendama olemasolevaid tehnilisi probleeme keskmise koridoriga. Näib, et on vaja tagada infrastruktuuri ühilduvus keskkoridori täisvõimsusel kasutamise alusel. Praegu asub Bakuu-Tbilisi-Karsi liin kogupikkusega 829 kilomeetrit Aserbaidžaani 504 kilomeetrit, Gruusia 246 kilomeetrit ja Türgi piiril 79 kilomeetrit. Türgi esimene kaherööpmeline raudtee pandi Karsi logistikakeskusesse 2019. aastal, et kaotada raudteevahe Bakuu-Tbilisi-Kars (BTK) ning tagada, et kaubad tulevad sellistest riikidest nagu Aserbaidžaan ja Kasahstan rong jõuab Türgi kaudu katkestusteta Euroopasse.
Kui sellistes riikides nagu Venemaa, Aserbaidžaan, Gruusia ja Kasahstan BTK raudteeliini trassil kasutati 520 millimeetri laiust raudteeliini, siis Türgis ja Euroopas olid 435 millimeetrised rööpad.
Seoses erinevate liinide kasutamisega Aasias ja Euroopas rööbaste vahede osas kohtusid mõlema kontinendi rongid Gruusias Ahılkelekis, mis on BTK raudteetrassi liini ristumispunkt.
Mõnda aega tagasi algatati uuring selle probleemi lahendamiseks, mis mõjutab ka kaubavedu läbi Türgi, ning kiirendada kaubavedu Aasia ja Euroopa vahel. Selleks ehitatakse Karsi logistikakeskuse ja Ahılkeleki vahele uus liin, kuhu saabuvad rongid Aasiast. Selle ühtlustamise lõpuleviimisega lõpeb ka kulukas pöördvankrite vahetusprotsess.
Lisaks peame ühtlustama oma tollisüsteeme ja veelgi suurendama Keskkoridori funktsionaalsust. Keskkoridori toimivust suurendades peame aga ka oma suutlikkust ja infrastruktuuri selleks kasvuks ette valmistama. Et tagada katkematu transport Aasiast Euroopasse, tundub hädavajalik suurendada Marmaray ülesõidukohtade arvu ja tagada raudteeületuskoht üle Yavuz Sultan Selimi silla.
Kasvavad transiiditulud, soodustatakse kodumaist tootmist ning kui meie tollisüsteemid ja maksud on omavahel ühilduvad, vähenevad meie ekspordikulud. Suureneb Keskkoridori liini riikide, eriti Türgi ja Aserbaidžaani strateegiline tähtsus, mille tulemusena tundub, et meie tõenäosus on saada rahvusvaheliseks transiitvedude sõlmpunktiks, mida oleme logistikasektorina juba aastaid sihikule võtnud. , suureneb.
Ole esimene, kes kommenteerib