Üsküdari ülikooli kommunikatsiooniteaduskonna ajakirjanduse osakonna juhataja prof. Dr. Süleyman İrvan, õppejõud ass. Dr. Gül Esra Atalay ja õppejõud assoc. Dr. Bahar Muratoglu maadleja; Ta andis väga olulisi hinnanguid ja jagas soovitusi sotsiaalmeedia ja traditsioonilise meedia rolli kohta Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas.
Venemaa sissetungiga Ukrainasse alanud protsessis käib relvastatud kuuma sõja kõrval ka propagandasõda meedias ja sotsiaalmeedias. Rõhutades, et sotsiaalmeedia mängib selles propagandasõjas traditsioonilise meedia kõrval olulist rolli, nendivad eksperdid, et Venemaa ja Ukraina sõda läks ajalukku esimese sõjana sotsiaalmeedia otseülekandena. Eksperdid; Ta soovitab sotsiaalmeedia kasutajatel olla sõjateemaliste uudiste avaldamisel ettevaatlik ning ajakirjanikel enne eetrisse jõudmist kinnitada sotsiaalmeedia kasutajate sisu ja piltide õigsust.
Üsküdari ülikooli kommunikatsiooniteaduskonna ajakirjanduse osakonna juhataja prof. Dr. Süleyman İrvan, õppejõud ass. Dr. Gül Esra Atalay ja õppejõud assoc. Dr. Bahar Muratoglu maadleja; Ta andis väga olulisi hinnanguid ja jagas soovitusi sotsiaalmeedia ja traditsioonilise meedia rolli kohta Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas.
prof. Dr. Suleiman Irvan: "Esimene lahing otseülekandena sotsiaalmeedias!"
Prof. Dr. Süleyman İrvan ütles: "Me elame selles sõjas läbi ajakirjanduse seisukohalt äärmiselt olulise perioodi. Sõda tehakse otseülekandes piltidega, mida edastavad mobiiltelefonis tavalised inimesed, keda võime määratleda kui tunnistajareporterit. Lahesõja ajal 1991. aastal õnnestus CNN-i uudistekanalil sõda otseülekannet teha satelliidi vahendusel ja see sõda läks ajalukku kui "esimene sõda, mida edastati otseülekandena ekraanil". Sõda Ukrainas on ühtlasi esimene sõda, mis on sotsiaalmeedias otseülekandes. Sotsiaalmeedia on selles viimases sõjas esiplaanile tõusnud. ütles.
prof. Dr. Suleiman Irvan: "Sotsiaalmeedia andis hätta sattunud inimestele võimaluse suhelda."
Rõhutades vajadust olla sotsiaalmeediaga ettevaatlik, ütles prof. Dr. Süleyman İrvan ütles: "Nende kanalite kaudu tehakse palju eksitavaid ja propagandale suunatud postitusi. Teisalt näeme sotsiaalmeedia positiivseid külgi. Ukrainas elavad ukrainlased ja välismaalased jagavad olukorda riigi eri linnades, mitte ainult ei edasta maailmale toimuvat, vaid aitavad ka hätta sattunuid. Näiteks kui sotsiaalmeediat ja mobiiltelefone poleks olnud, oleks tekkinud suur paanika Türgi Vabariigi kodanike saatuse pärast Ukrainas. Tänu sotsiaalmeediale said need inimesed oma hääle kuuldavaks teha ja öelda, kus ja millega nad on. Seega saab riigist evakueerimisprotseduure lihtsamini läbi viia.» kasutas fraase.
prof. Dr. Suleiman Irvan: "Riigid peavad ka intensiivset propagandasõda."
prof. Dr. Süleyman İrvan hindas traditsioonilise meedia rolli sõjas ka järgmiselt: „Traditsiooniline meedia mängib Ukraina sõja kajastamisel edukamat rolli. USA takistas Lahesõja ajal ajakirjanikel iseseisvalt tegutsemast ja rakendas sisseehitatud ajakirjanduse praktikat. Ajakirjanikud pidid oma tööd tegema suure tsensuuri surve all. Ukrainas seevastu kajastavad meediaorganisatsioonid vabamalt. Teisalt ei tasu unustada, et Ukrainast levivad rahvusvahelised meediaväljaanded teevad Ukraina-meelset okupatsioonivastast reportaaži, mida juba oodatakse. Tuletame meelde, et edastatav info on valdavalt Ukraina võimude edastatud info, mistõttu tuleks sellesse infosse suhtuda kahtlustavalt. Riigid peavad ju ka intensiivset propagandasõda.
Assoc. Dr. Rose Esra Atalay: "Ressursside jagamist tuleks hoolikalt hinnata"
Nendides, et sõjaoludes sotsiaalmeedias jagavad allikad kannavad endas riske, ütles Üsküdari ülikooli kommunikatsiooniteaduskonna ajakirjanduse osakonna lektor dotsent. Dr. Gül Esra Atalay andis järgmised hoiatused:
"Iga allikat, mida sotsiaalmeedias jagab, tuleks hoolikalt hinnata. Tuleks küsida, kas allikas on sisu asjatundja või on tal keskmisest paremad teadmised või kogemused, mis tulenevad tema asjatundlikkusest, ametist, geograafilisest asukohast või elukogemustest sellel teemal või olukorras.
Assoc. Dr. Rose Esra Atalay: "Sotsiaalmeedias uudiste jagamisel tuleb olla ettevaatlik."
Rõhutades, et sotsiaalmeedia kasutajad peaksid sotsiaalmeedias sõjast jagades pöörama maksimaalset tähelepanu, ütles Atalay: "Võib olla hea oodata veidi, enne kui jagate sotsiaalmeedia kaudu jõudnud sisu/uudiseid. Eriti pidevalt muutuvates ebakindlates olukordades võimaldab ooteaeg näha uudiste keeldumisi, uuendusi ja täiendusi. Kui tegemist on uudiste hankimisega geograafiast, mille keelt te ei oska, on kasulik tegutseda ettevaatlikult ja aeglaselt, et teha vahet, millised kohalikud uudisteallikad on usaldusväärsed ja millised mitte, ning otsida veebist saadaolevaid kohalikke allikaid. ütles.
Assoc. Dr. Bahar Muratoglu maadleja: "Ajakirjanik saab kasutada sotsiaalmeediat nagu raadiosaatjat."
Üsküdari Ülikooli Kommunikatsiooniteaduskonna Ajakirjanduse osakonna lektor Dot. Dr. Bahar Muratoğlu Pehlivan aga andis ajakirjanikele nõu sotsiaalmeedia kasutajate postituste kohta:
"Ajakirjanikud ei tohiks sotsiaalmeedia kasutajate sisu ilma kinnituseta levitada. Rakendada tuleks selliseid kontrollietappe nagu visuaalne kontrollimine, asukoha kinnitamine, profiili autentsuse otsimine ja sisu loomise aeg. Esimese üleslaadijani jõudmine võib olla oluline ka siis, kui see on sisu, näiteks fotod või videod. Samast asukohast saab uurida erinevat sisu. Ajakirjanikud saavad kasutada sotsiaalmeediat, näiteks raadiot, et pääseda ligi allikatele ja kontrollida erinevatest allikatest. Samuti võidakse paluda üleslaadijal saata rohkem sisu, kuid sellisel juhul tuleks inimese turvalisust esikohale seada ja kindlasti olla turvaline.
Ole esimene, kes kommenteerib