Linnatranspordi üldplaanides seatakse prioriteediks energiatõhusus

Linnatranspordi üldplaanides seatakse prioriteediks energiatõhusus

Linnatranspordi üldplaanides seatakse prioriteediks energiatõhusus

Keskkonna-, Linnastamis- ja Kliimamuutuste Ministeeriumi “Ruumiplaneeringute ehitusmääruse muutmise määrus” avaldati Ametlikes Teadaannetes ja see jõustus. Uutes määrustes; Keskendudes linna peamistes transpordiplaanides „energiatõhususele“, avanes tee piirkondlike parklate rajamiseks linna- ja naabruskonnakeskustesse. Uutes määrustes, mis suurendavad valdade rolli linnaesteetikas, on muudetud arusaadavamaks tsooniplaneeringute viipekeeleks olevad legendid.

Keskkonna-, Linnastamis- ja Kliimamuutuste Ministeeriumi „Ruumiplaneeringute ehitusmääruse muutmise määrus“ avaldati 13. märtsil 2022 Ametlikes Teadaannetes numbriga 31777 ja jõustus.

Linnatranspordi üldplaneeringutes seatakse esikohale energiatõhusus

Transpordi energiatõhususe tõstmiseks ja kliimamuutustesse positiivselt kaasa aitamiseks lisati ruumiplaneeringute ehitusmääruse 7. artikli esimesse lõiku punkt m, millega tagatakse, et linnatranspordi üldplaneeringute esikohal on energeetika. tõhusust.

Uues määruses (m) oli see järgmine:

Linnatranspordi üldplaneeringu koostamise protsessid viiakse läbi vastavalt 02.05.2019 Ametlikes Teadaannetes numbriga 30762 avaldatud transpordi energiatõhususe suurendamise korra ja põhimõtete määruse sätetele.

Määrati linna- ja naabruskonna keskused, võimaldati piirkondlikud parkimisvõimalused.

Sama määruse artiklisse 21 lisatud uue lõikega on täpsustatud ja arusaadavaks muudetud linna põhikeskuste ja naabruskeskuste mõisteid, mis teenindavad kogu asulat ja on määratletud ka kui "kesksed ettevõtluspiirkonnad". Lisatud klausliga oli võimalik teha linnakeskustesse ja naabruskeskustesse planeeringuotsustega Regionaalparkla.

Ruumiplaneeringute ehitusmääruse artiklisse 21 lisatud uus lõige on järgmine:

(15) Kogu asulat teenindavad põhikeskused ja allkeskused moodustatakse nende omavahelisi suhteid ja ligipääsetavust arvestades ning arvestades järgmisi aspekte:

a) peakontor või kesksed äripiirkonnad; See hõlmab selliseid kasutusalasid nagu juhtimispiirkonnad, ärikeskused, sotsiaalne infrastruktuur, majutus, avatud ja haljasalad, üldised ja piirkondlikud parklad, transpordi peajaamad. On oluline, et need keskused määratakse kogumis- või kõrvalmaanteede ristumiskohtades vastavalt nende teenindatava ala suurusele, elanike arvule, parkimisvajadusele ning nende ligipääsetavusele sõidukite, ühistranspordi ja jalgrattateedega.

b) allkeskused, nagu linnaosa või naabruskonna keskused; See hõlmab selliseid kasutusalasid nagu haldusrajatised, kaubandus, haridus, tervishoiuasutused, palvekohad, sotsiaal- ja kultuurirajatised, avatud alad, nagu pargid, mänguväljakud, väljakud, üld- ja piirkondlikud parklad, spordirajatised, peamiselt kohalike elanike teenindamiseks. piirkond või naabruskond sisaldab. Oluline on tagada nende keskuste ühendamine omavahel ja põhikeskusega läbi ühistranspordi, jalgratta- ja jalakäijate transpordi, avatud ja haljasalade järjepidevuse.

Panus linnaesteetikasse

Samuti tehti linnaesteetikat silmas pidades muudatusi ruumiplaneeringute ehitusmääruse artikli 30 esimeses, kolmandas, seitsmendas ja kaheksandas lõikes.

Uued muudatused, millega luuakse sätted, mis tagavad linnakujundusuuringute laiendamise, võimaldavad omavalitsustel asutada linnaesteetikasse panustamiseks "linnakujunduskomisjoni".

Muudatus, millega tahetakse linnakujundust valdades laialdaselt levitada, sillutab omavalitsustele teed ka linnade kohalikele eripäradele vastava linnakujundusjuhendi koostamiseks.

Uues määruses; Rõhutatakse, et linnakujunduse muutmisega saab korraldada üldkasutatavaid alasid, nagu jalakäijate alad ja väljakud, esteetilisemaks ja inimkesksemaks.

Määruse artikli 30 esimeses, kolmandas, seitsmendas ja kaheksandas lõigus tehtud muudatused on järgmised:

«(1) Linnakujundusprojekti tegemise maa-ala piirid saab näidata planeeringus. Juhul, kui linnaehituslikud projektid koostatakse koos elluviimise tsoneerimiskavadega, saab nendes projektides vajalikud üksikasjad lisada tsooniplaneeringu otsustesse.

(3) Linnakujundusprojektide läbivaatamiseks ja hindamiseks võib ametiasutustes vajaduse korral moodustada linnakujunduse hindamiskomisjoni.

(7) Administratsioon võib koostada linnakujundusjuhendi valdkondades, mida ta vajalikuks peab, eesmärgiga saavutada ruumi kuvand, tähendus ja identiteet, tõsta esteetiline ja kunstiline väärtus, paigutada hooned harmooniasse ja terviklikkust looval viisil. , mis sisaldab otsuseid juhenditena ja soovitustena süstemaatiliselt ruumilise planeerimise raames rakendamiseks.

(8) Üldkasutatavaid alasid nagu jalakäijate alasid ja väljakuid saab korrastada linnakujundusprojektidega kooskõlas planeeringu otsustega.

Korraldusi tehti ka planeeringu tutvustamisel.

Omavalitsuste üheks peamiseks tööülesandeks oleva tsooniplaneeringu lihtsaks ja arusaadavaks muutmiseks korraldati "legendideks" nimetatud planeeringu väljapanekud vastavalt omavalitsuste nõudmistele ja vajadustele ümber.

Ümberkorraldatud e-dokumendid pealkirjadega "Ühised väljapanekud", "Keskkonnaplaanide väljapanekud", "Põhitsooniplaanide väljapanekud", "Rakenduse tsoneerimisplaanide väljapanekud" ja "Ruumiplaneeringute detailkataloogid"

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*