Tänapäeval ajaloos: Artvini vabastamine vaenlase okupatsioonist

7. märts on Gregoriuse kalendri järgi aasta 66. päev (liigaaastatel 67. päev). Aasta lõpuni on jäänud 299 päeva.

Demiryolu

• 7 Märts 1871 Sultan Abdulaziz teatas Aasia maade kudumisest raudteevõrgustikuga. Peamine liin oli Istanbuli ja Bagdadi vahel. Külgjooned, mis ühendavad Musta mere, Vahemere ja Basra lahega.

Olaylar

• 161 – Marcus Aureliusest sai Rooma keiser.
• 1864 – Adygea Şapsugi venelaste antud küladest lahkumise aeg sai läbi ning mahajäetud Şapsugi külad süütasid ja põletasid vene sõdurid.
• 1876 ​​- Alexander Graham Bell patenteeris oma leiutise, mida ta nimetas telefoniks (patendinumber: 174464).
• 1908 - Kabataş Poeglaste Gümnaasium, Sultan II. Abdulhamidi ediktiga"Kabataş See asutati "Mekteb-i İdâdisi" nime all.
• 1911 – Mehhiko revolutsioon: toimus 20. sajandi esimene suur revolutsioon.
• 1919 – prantslased okupeerisid Kozani.
• 1921 – Artvini vabastamine vaenlase okupatsioonist.
• 1921 – Ardanuçi ja Borcka vabastamine vaenlase okupatsioonist.
• 1920 – Kadirli vabastamine vaenlase okupatsioonist.
• 1925 – 5000 inimesest koosnev vägi Sheikh Saidi juhtimisel ründas Diyarbakirit.
• 1925 – Iseseisvuskohtute liikmed määrati kindlaks valimistega. Kohtu esimeheks määrati Denizli asetäitja Mazhar Müfit Bey (Kansu) ja prokuröriks Karesi asetäitja Süreyya Bey (Özgeevren). Täisliikmeteks valiti Urfa asetäitja Ali Saip (Ursavaş) ja Kırşehiri asetäitja Lüfi Müfit Bey.
• 1927 – Iseseisvuskohtute kohustused lõppesid. Selle täielik kadumine leidis aset alles 1948. aastal.
• 1945 – USA esimene armee ületab Reini Remageni sillalt.
• 1950 – saadikukandidaatide arv ületas kõik prognoosid, ainuüksi Elazigist esitati 600 inimest.
• 1951 – Usuäärmuslane mõrvas Iraani peaministri kindral Ali Razmara.
• 1952 – Välisminister Fuad Köprülü ja tema 222 sõpra koostasid DP parlamendirühma nimel ettepaneku muuta põhiseaduse keel elavaks keeleks ja esitasid selle parlamendile. Ettepanekus muutmist vajavate sõnade hulgas olid sellised sõnad nagu kuritegevus, ministrite nõukogu, revolutsioon, kiireloomulisus.
• 1954 – Riigikogus arutati ajakirjanduse ja raadio kaudu toimepandavate kuritegude ulatuse laiendamise ja karistuste karmistamise seaduseelnõu. Eelnõu ei andnud ajakirjanikele õigust oma väiteid tõestada.
• 1954 – võeti vastu naftaseadus, mis avas naftaäri väliskapitalile. Moodustati naftaasjade peadirektoraat.
• 1957 – rokenroll Ankara tänavatel: öökinost väljunud noored alustasid Boulevardil rokenrolli ja politsei peatas nad.
• 1958 – ajakiri Akis kutsuti tagasi; Ajakiri ilmus kaheksa tundi pärast müüki.
• 1959 – Kassatsioonikohus tühistas Ankara kollektiivse ajakirjanduskohtu süüdimõistmise ajalehe Ulus peatoimetaja Yakup Kadri Karaosmanoğlu ja peatoimetaja Ülkü Ermani vastu artikli pealkirjaga “Nalıncı Keseri” pärast.
• 1960 – ajalehe Vatan peatoimetaja Ahmet Emin Yalman läks vangi, et kanda 15-kuulist ja 16-päevast vanglakaristust "Pulliami" juhtumi eest. Yalman viidi haiglasse 4 päeva hiljem.
• 1961 – ütles kindralstaabi ülem Cevdet Sunay oma avaldatud sõnumis. "Meie armee, mis hoiab oma tünnid alati puhtana ja täägid säravana, eesmärk on anda oma rahvale demokraatia, sihikindlusega hävitada kõikvõimalikud takistused."
• 1963 – Konstitutsioonikohus tühistas tööseaduse streigikeelu.
• 1966 – Erzurumis ja Muşis toimunud maavärinas; Hukkus 15 inimest, 25 sai vigastada ja hävis 2380 kodu.
• 1973 – İsmail Beşikçi mõisteti kommunistliku propaganda eest 8 aastaks vangi.
• 1977 – Pakistanis võitis valimised Zulfikar Ali Bhutto.
• 1978 – kindral Kenan Evren alustas ametlikult teenistust Türgi kindralstaabina.
• 1979 – USA kosmoselaev Voyager I avastas, et Jupiteril ja Uraanil on rõngad nagu Saturn. Jupiteri reisija I halkalı Ta saatis oma pildid maailma.
• 1979 – Taksimi mošee šerifi ja kompleksi ehitamise ja ülalpidamise ühendus asutati mošee ehitamiseks Taksimi väljakule, kus asub veeamet.
• 1979 – Türgi ja Nõukogude Liit kirjutasid alla naftalepingule.
• 1983 – Zonguldak Ereğli Coal Enterprisesi Kandilli tootmisbasseinis Armutçuki karjääris toimunud plahvatuses hukkus 102 ja sai vigastada 86 inimest.
• 1983 – Ahmet Necdet Sezer valiti Riigikohtu liikmeks.
• 1984 – Ankara sõjaseaduse kohus lükkas 23. korda tagasi suletud Rahvusliku Liikumise Partei (MHP) juhi Alparslan Türkeşi vabastamise.
• 1984 – Põhja-Küprose Türgi Vabariigi assamblee kiitis heaks TRNC lipu.
• 1984 – ministrite nõukogu laiendas seaduse "palgasaajatele maksutagastuse" reguleerimisala, mida rahvasuus nimetatakse "palgaeluks". Seaduse reguleerimisalasse kuulusid ka ületunnitöö, lisatasud ja üleminekutasud.
• 1984 – Luuletaja Arif Damar, kelle üle mõisteti Gölcüki sõjakohtus kohut väidetava kommunistliku propaganda tegemise eest, mõisteti õigeks.
• 1985 – Natsionalistliku demokraatia partei (MDP) loodetud suur läbimurre sai teoks. 25 saadikut, peamiselt endised parlamendisaadikud ja kolm asutajaliiget, astus tagasi. MDP Gemeli presidenti Turgut Sunalpi "kohustusliku esimehena" kirjeldades ütlesid tagasiastujad: "Parempoolse rahumeelse partei olemasolu ülekaaluka sotsiaalse poolega on hädavajalik."
• 1986 – Türgi Suure Rahvusassamblee presidendile esitati 2861 allkirjaga petitsioon, mis sisaldas taotlust "tõkestada naiste igasugust diskrimineerimist".
• 1986 – Istanbuli Kandilli keskkoolis puhkenud tulekahjus põles täielikult Adile Sultani palee, mida kasutati kooli ühiselamuna. Abdulaziz lasi 1876. aastal palee ehitada oma õele Adile Sultanile. 1916. aastal muudeti see kooliks Adile Sultan İnas Mekteb-i Sultanisi nime all Kandillis. Hiljem nimetati see ümber Kandilli Tütarlaste Gümnaasiumiks.
• 1988 – DSP esimees Bülent Ecevit tegi parteikongressil otsuse presidendi kohalt taanduda ja lahkus oma kohalt. Oma partei kongressil peetud kõnes ütles Ecevit: "Minu kõige ambitsioonikam väljakutse minu pika poliitilise elu jooksul on minu tagasiastumine DSP presidendi kohalt." Esimeheks valiti Necdet Karababa, kes asendas Ecevit.
• 1989 – Konstitutsioonikohus tühistas seaduse, mis lubas ülikoolides "kaela ja juuste katmist loori või turbaniga usuliste veendumuste tõttu".
• 1989 – Iraan katkestas diplomaatilised suhted Ühendkuningriigiga.
• 1989 – Hiina kuulutas Lhasa-Tiibetis välja sõjaseisukorra.
• 1990 – ajalehe Hürriyet juhatuse liige, ajakirjanik ja kirjanik Çetin Emeç ning tema autojuht Ali Sinan Ercan kaotasid relvastatud rünnakus elu. Islamiliikumise organisatsiooni eest vastutav İrfan Çağırıcı, kes tulistas Emeçi 6. märtsil 9, 1996 aastat hiljem, tabati Istanbulis.
• 1992 – Iisraeli saatkonna kaitseülem suri Ankaras tema autosse paigutatud kaugjuhitava pommi plahvatuse tagajärjel.
• 1993 – rühm naisi Istanbulis avas Beyoğlus tänavanäituse, et juhtida tähelepanu naiste vägistamisele sõdade ajal ja riigi kontrollile naise keha üle. Sama seltskond jagas Istiklal tänaval ka edikti vormis lendlehte, mis sümboliseeris riigi kontrolli naise keha üle ja sisaldas vastavaid õigusnorme.
• 1994 – Moldovas toimunud referendumi tulemusena keeldus 90 protsenti inimestest Rumeeniaga ühinemast.
• 1996 – Yaşar Kemal, kelle üle tema ühises raamatus "Mõttevabadus" avaldatud artiklis väidetava separatismi pärast kohut mõisteti, mõisteti 1 aasta ja 8 kuuks vangi. Karistus mõisteti 5 aastaks tingimisi.
• 1997 – Iskenderuni vanglast põgenes tunnelit kaevates 28 vasakpoolset süüdimõistetut, 8 põgenikku tabati.
• 1997 – Istanbuli osariigi julgeolekukohus mõistis 9 Eurasia parvlaeva kaaperdanud inimest kaheksa aasta, kümne kuu ja kahekümne päeva pikkuse vangistusega.
• 1997 – Jean-Dominique Bauby raamat, mis trükiti silmalaugude abil, Liblikas ja sukeldumisülikond läks müüki.
• 2009 – TAF-ile kuuluv helikopter, mis väljus Diyarbakırist, kukkus Kayseri ümbruses alla. 2 pilooti hukkus.
• 2014 – Ergenekoni kohtuasjas kohtu all olnud Ilker Başbuğ vabastati 26 kuu pärast õiguste rikkumise tõttu.

sünnitused

• 1671 – Rob Roy MacGregor, Šoti rahvakangelane (surn. 1734)
• 1693 – XIII. Clemens, paavst (surn. 1769)
• 1765 – Nicéphore Niépce, prantsuse leiutaja (esmakordselt pildistatud) (surn. 1833)
• 1785 – Alessandro Manzoni, itaalia luuletaja ja romaanikirjanik (surn. 1873)
• 1788 – Antoine César Becquerel, prantsuse füüsik (surn. 1878)
• 1792 – John Herschel, inglise matemaatik, astronoom ja keemik (surn. 1871)
• 1822 – Victor Massé, prantsuse ooperihelilooja ja muusikapedagoog (surn. 1884)
• 1842 Henry Hyndman, inglise marksist (surn. 1921)
• 1850 – Tomáš Garrigue Masaryk, Tšehhoslovakkia asutaja ja esimene president (surn. 1937)
• 1857 – Julius Wagner-Jauregg, Austria arst ja 1927. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat (surn. 1940)
• 1870 Jimmy Barry, USA poksija (s. 1943)
• 1872 – Piet Mondrian, Hollandi maalikunstnik ja De stijli nime all tuntud kunstiliikumise pioneer (surn. 1944)
• 1872 – Howard Crosby Butler, Ameerika arheoloog (surn. 1922)
• 1875 Maurice Ravel , prantsuse helilooja (surn. 1937)
• 1878 – Ahmet Ferit Tek, Türgi diplomaat ja poliitik (s. 1971)
• 1885 – Milton Avery, USA maalikunstnik (surn. 1965)
• 1886 – Wilson Dallam Wallis, Ameerika antropoloog (tuntud oma primitiivse teaduse ja religiooni avastuste poolest) (surn. 1970)
• 1886 – GI Taylor, inglise füüsik ja matemaatik (surn. 1975)
• 1894 – Sergei Lazo, kommunistlik sõdur, kes juhtis Vene revolutsiooni (surn. 1920)
• 1904 – Kurt Weitzmann, saksa-ameerika kunstiteadlane (surn. 1993)
• 1904 – Reinhard Heydrich, Saksa poliitik (surn. 1942)
• 1908 – Anna Magnani, Itaalia näitleja ja parima naisnäitleja Oscari võitja (surn. 1973)
• 1912 – Adile Ayda, Türgi diplomaat, akadeemik ja kirjanik (esimene naisdiplomaat) (surn. 1992)
• 1915 – Jacques Chaban-Delmas, Prantsuse poliitik, peaminister ja parlamendi spiiker (surn. 2000)
• 1924 – Kobo Abe, jaapani kirjanik (surn. 1993)
• 1932 – Momoko Kōchi, Jaapani näitleja (surn. 1998)
• 1934 – Adnan Binyazar, Türgi kirjanik
• 1934 – Ekrem Bora, Türgi filminäitleja (surn. 2012)
• 1936 – Georges Perec, prantsuse sotsioloog ja kirjandusteadlane (surn. 1982)
• 1937 – Önder Somer, Türgi filminäitleja (surn. 1997)
• 1940 – Rudi Dutschke, Saksa sotsioloog (Saksamaa tuntuim liider 1960. aastate üliõpilasliikumises) (surn. 1979)
• 1944 – Jiuli Shartava, Abhaasia poliitik (surn. 1993)
• 1948 – Yavuzer Çetinkaya, Türgi näitleja (surn. 1992)
• 1955 – Al-Walid bin Talal, Saudi ärimees ja Saudi kuninga Abdullahi vennapoeg
• 1956 – Bryan Cranston, Ameerika näitleja, kirjanik ja režissöör
• 1959 – Luciano Spalletti, Itaalia jalgpallur ja mänedžer
• 1964 – Bret Easton Ellis, Ameerika kirjanik
• 1968 – Tarkan Tuzmen, Türgi laulja ja näitleja
• 1971 – Rachel Weisz, inglise näitleja
• 1973 – Işın Karaca, Küprose türgi popmuusika artist
• 1977 – Mehmet Baransu, Türgi ajakirjanik
• 1978 – Mike Reese, Ameerika poliitik (surn. 2021)
• 1980 – Murat Boz, Türgi laulja ja laulukirjutaja
• 1980 – Laura Prepon, USA näitleja
• 1980 – Boštjan Nachbar Sloveenia korvpallur
• 1989 – İlyas Yalçıntaş, Türgi laulja

relv

• 322 eKr – Aristoteles, Vana-Kreeka filosoof, klassikalise kreeka filosoofia kaasasutaja ja Platoni õpilane (s. 384)
• 161 – Antoninus Pius, Rooma keiser (s. 86)
• 1274 – Thomas Aquinas, itaalia teoloog (subjektivistliku idealismi doktriini juhtiv pooldaja) (s. 1225)
• 1752 – Pietro Grimani, Veneetsia Vabariigi 115. hertsog (s. 1677)
• 1724 – XIII. Innocentius, paavst (katoliku usujuht) (s. 1655)
• 1875 – John Edward Gray, Briti zooloog (s. 1800)
• 1922 – Axel Thue, Norra matemaatik (s. 1863)
• 1932 – Aristide Briand, Prantsuse poliitik ja Nobeli rahupreemia laureaat (s. 1862)
• 1942 – Lucy Parsons, USA mustanahaline ametiühingutegelane (s. 1853)
• 1954 – Otto Diels, Saksa keemik ja Nobeli preemia laureaat (s. 1876)
• 1967 – Alice B. Toklas, Ameerika autor ja Gertrude Steini (s. 1877) elukaaslane
• 1971 – Erich Abraham, natsi-Saksamaa Wehrmachti kindral (s. 1895)
• 1975 – Mihhail Bahtin, vene filosoof ja kirjandusteoreetik (s. 1895)
• 1981 – Mustafa Santur, Türgi akadeemik ja ITU rektor (s. 1905)
• 1981 – Kiril Kondrašin, Vene orkestrijuht (s. 1914)
• 1987 – Henri Decaë, prantsuse operaator (s. 1915)
• 1989 – Bahaeddin Ögel, Türgi ajaloolane (s. 1923)
• 1990 – Çetin Emeç, Türgi ajakirjanik ja kirjanik (ajalehe Hürriyet juhatuse liige) (s. 1935)
• 1998 – Adem Jashari, Kosovo Vabastusarmee (UCK) asutaja (s. 1955)
• 1999 – Stanley Kubrick, USA režissöör (s. 1928)
• 2004 – Paul Edward Winfield, USA mustanahaline näitleja ja häälnäitleja (s. 1939)
• 2005 – Debra Hill, USA stsenarist ja filmiprodutsent (s. 1950)
• 2006 – Ali Farka Touré, Mali kitarrist ja silmapaistev Aafrika muusik (s. 1939)
• 2012 – Włodzimierz Wojciech Smolarek, Poola endine rahvusvaheline jalgpallur (s. 1957)
• 2017 – Lynne Irene Stewart, Ameerika naiskaitseadvokaat (s. 1939)
• 2018 – Yaşar Gaga, Türgi poplaulja ja mänedžer (s. 1966)
• 2018 – Charles Tone, Ameerika poliitik (s. 1924)
• 2021 – Karahan Cantay, Türgi modell, näitleja, matemaatikaõpetaja (s.1973)

Pühad ja erilised sündmused

• Albaania: õpetajate päev
• San Francisco: ametlik "Metallica päev"
• Türgi: Artvini vabastamine (1921)
• Ardanuçi ja Borcka vabastamine vaenlase okupatsioonist (1921).