Artroskoopia tähendab sõna otseses mõttes liigese sisse vaatamist. Selle protsessi käigus uuritakse liigeseid visuaalselt fiiberoptiliste kaamerate ja tehnoloogiliste pildisüsteemide abil. Kinnise artroskoopia meetodiga saab liigeseid uurida ilma avamata. Nii määrab teie arst sobiva ravi puude, vigastuste ja liigesehaiguste korral. Tänapäeval kasutatakse artroskoopia meetodit enamasti põlveliigesega seotud probleemide puhul.
Üldiselt, nagu kõigi artroskoopia protseduuride puhul, on ka põlve artroskoopia operatsioonil kasutatavate instrumentide suurus väga väike. Kuna instrumentide suurus on väike, väheneb ka kehale tehtavate sisselõigete suurus ning patsient ei tunne protseduuri ajal erilist valu. Lisaks, kuna sisselõigete pikkus on väga lühike (umbes üks sentimeeter), ei jäta need sisselõiked kehale pikaajalist armi. Avatud operatsioonide korral on kehas avatavad sisselõiked palju suuremad ja seetõttu tunneb patsient rohkem valu. Patsientidel on pärast artroskoopilist operatsiooni võimalik oma tavaellu naasta palju kiiremini kui avatud kirurgiliste operatsioonidega. Artroskoopia (suletud kirurgia) meetod, mis annab arstile protseduuri ajal üksikasjalikku teavet ja vähendab veapiiri, on tänapäeval edukas meetod, mida kasutatakse standardina enamiku liigeseid puudutavate haiguste puhul.
Millistes olukordades kasutatakse artroskoopia meetodit?
Lisaks põlveliigeses esinevatele probleemidele on artroskoopia (kinnine kirurgiline meetod) meetod, mida saab kasutada ka teistes keha liigestes ja millel on kõrge edukus. Artroskoopia meetodil saab ravida puusaliigese sünoviaalhaigusi, reie- ja vaagnaprobleeme, sidemete vigastusi ning haigusseisundeid, mis põhjustavad kompressiooni puusaliigese ees ja taga. Artroskoopia meetodit kasutatakse ka õla põrutuse, rotaatormanseti rebendi, biitsepsiga seotud rebendi ja korduvate õla nihestuste korral. Need ja sarnased hüppeliigese eesmistes ja tagumistes liigestes esinevad probleemid on tehnoloogia arenguga päevakorda tõusnud artroskoopia (suletud kirurgia) meetodil hõlpsasti diagnoositavad ja ravitavad.
Mida tähendab põlveliigese artroskoopia?
Põlveliigese artroskoopiat nimetatakse ka suletud põlveoperatsiooniks. Varem vaid probleemi avastamiseks kasutatud artroskoopia meetod on tänu arenevale tehnoloogiale nüüd nii diagnostika kui ka ravimeetod. Põlveliigese artroskoopia on väga tõhus ja ohutu meetod põlveprobleemide raviks.
Millistel juhtudel tehakse põlveliigese artroskoopiat?
Põlve artroskoopia tehakse järgmistel juhtudel:
- Rebenenud meniskide ravi
- eesmiste ristatisidemete rebend
- Kõhre siirdamine
- Kahjustatud liigesekõhre viilimine
- Pinges sidemete venitamine
- Liiges ringlevate vabade osade eemaldamine (luutükid jne)
- Põlve sünoviaalkoega seotud haigused
Ülalmainitud haiguste avastamisel ja ravimisel saadakse väga häid tulemusi artroskoopia meetodil.
Kuidas põlveliigese artroskoopiat tehakse?
Kõigepealt hinnatakse patsiendi hetkeseisundit ja sobivust artroskoopiaks ning tehakse patsiendile mõned analüüsid. Enne põlveliigese artroskoopiat tehakse patsiendi alaseljale üldjuhul lokaalanesteesia, kuid mõnel juhul võib rakendada ka üldnarkoosi. Kui lokaalanesteesia meetod on valitud, on patsient ärkvel ja saab soovi korral operatsiooni ekraanilt jälgida. Teie spetsialist valib kõige sobivama anesteesiameetodi.
Põlvekaela külgedele tehakse kaks sisselõiget. Nende sisselõigete mõõtmed on umbes pool sentimeetrit. Läbi tehtud sisselõike torgatakse sisse poolesentimeetrine kaamera. Tänu sellele artroskoopi-nimelisele kaamerale kajastuvad liigeses olevad struktuurid operatsioonisaalis ekraanil ja analüüsitakse neid üksikasjalikult. Seega tuvastatakse täpselt probleemsed, vigastatud või kahjustatud struktuurid liigeses. Vajadusel saab neid diagnoositud struktuure lõigata, korrigeerida või paika kinnitada kuni mõne millimeetri suuruste minitööriistadega, tehes sisselõiked, mille suurus ei ületa 1 sentimeetrit. Pärast põlveliigese artroskoopiat võivad operatsioonipiirkonda jääda väikesed armid, mis ei ületa ühe sentimeetri. Need armid ei ole püsivad ja kaovad mõne kuuga.
Kas põlveliigese artroskoopia on riskantne?
Igal kirurgilisel protseduuril on oma riskid ja see võib põhjustada mitmesuguseid tüsistusi. Tüsistuste esinemissagedus artroskoopia meetodil on aga väiksem kui enamikul teistel kirurgilistel protseduuridel (0.001% – 4%).
Millised on negatiivsed seisundid, mida võib täheldada pärast suletud põlveoperatsiooni (põlve artroskoopia)?
Kui teil tekivad pärast suletud põlveoperatsiooni järgmised sümptomid, peate kindlasti konsulteerima oma arstiga:
- Kõrge palavik
- Punetus ja palavik põlve piirkonnas, mis ei taandu pikka aega
- Püsiv ja lakkamatu valu
- Valu, mis kiirgub sääre ja sääre taha
- Ebamugav turse operatsioonikohas
- oja
Paranemisprotsess pärast põlveliigese artroskoopiat
Taastumisperiood pärast põlveliigese artroskoopiat (suletud põlveoperatsioon) ei kesta kaua. Pärast artroskoopiat annab arst teile vajalikku teavet, kuna see, millal on võimalik täie jõuga jalani kõndida, on olukord, mis võib patsienditi erineda. Selles protsessis saab patsient seista keppide, jalutuskeppide, jalutuskärude jms tööriistade abil. Kuna kinnisel põlveoperatsioonil kasutatavad sisselõiked on väga väikesed, on ka tehtavate õmbluste arv väike. Siiski on vaja mitte käia duši all ja mitte puudutada kohta veega enne, kui õmblused on eemaldatud. Kui patsient soovib duši all käia, võib 5-6 päeva pärast operatsiooni käia väga ettevaatlikult veekindlate teipidega duši all. Seda tuleks aga teha arsti teadmisel ja loal. On väga oluline, et vigastatud koht ei saaks märjaks. Riietuda tuleks 2-3 päeva nädalas. Umbes kaks nädalat pärast operatsiooni (10-15 päeva) eemaldab arst õmblused. Pärast õmbluste eemaldamist peab patsient olema ettevaatlik. Kolm kuud pärast operatsiooni võib takistusteta tasastel aladel sörkida. Alates kuuendast kuust saavad patsiendid hakata tegelema spordialadega, mis annavad jalale täiskoormuse, näiteks jalgpall, korvpall, võrkpall. Kui operatsioonipiirkonnas tekib valu, võib pöörduda arsti poole ning võtta vajalikke valuvaigisteid ja antibiootikume. Füüsilist teraapiat saab kasutada teise täiendava ravina. Tänu füsioteraapiale tugevnevad pärast põlveliigese artroskoopiat jalgade lihased ja liigesed ning paranemisprotsess kiireneb.
Pärast protseduuri tuleks hoida jalad ja põlved võimalusel sirged ja kõrgemal. Kui patsiendil on valu, võib ta sideme kohale jääd määrida. Kasutatud jää aitab vähendada turset pärast artroskoopiat.
Pärast operatsiooni ei tohi patsiendid kohe proovida autot juhtida. Jalale raskuse andmine võib tekitada riskantse olukorra. Patsiendid saavad aga oma põlvi liigutada. Olenevalt operatsiooni iseloomust on patsientidel võimalik autot juhtida 7–21 päeva.
Tühistamisprotseduurid pärast põlveliigese artroskoopiat
Kuigi patsientidel on olenevalt olukorrast võimalik haiglas ööbida, saadetakse patsiendid pärast põlveliigese artroskoopiat enamasti juba samal päeval koju. Tulenevalt liigeses tehtava operatsiooni liigist, dreeni paigutamisest liigesesse või patsiendi füüsilisest seisundist tulenevalt tekkida võivast valust võib haiglas viibimine kesta paar päeva. Taastumisprotsess põlveliigese artroskoopia (kinnise põlveoperatsiooni) operatsioonil on mugav ja kiire. Kuid selles protsessis ei tohiks patsiendid kindlasti arsti soovitustest kaugemale minna.
Ole esimene, kes kommenteerib