Esimene lennuk maandub Rize-Artvini lennujaamas

Esimene lennuk maandub Rize-Artvini lennujaamas
Rize-Artvini lennujaam

Loendus jätkub Rize – Artvini lennujaama jaoks, mille vundament pandi 3. aprillil 2017. Lennujaam, kus proovilennud on algamas, plaanitakse avada mais.

Loendus teise Türgi meretäidisele ehitatud lennujaamani jätkub. Testlennud algavad Rize - Artvini lennujaamas, mis kasutab ehitamisel 100 miljonit tonni kivi ja kannab oma teetassikujulise torniga kohalikke jälgi. Esimene linna suunduv lennuk peaks maanduma teisipäeval. Rize Artvini lennujaama õpilased, millel on 3 ruleerimisrada pikkusega 45 meetrit ja 265 põlle, riputati 3 tuhande meetri pikkusele ja 2 meetri laiusele lennurajale. Rize-Artvini lennujaam avatakse eeldatavasti mais.

Rize-Artvini lennujaamast

Rize-Artvini lennujaam (ICAO: LTFO) on lennujaam, mis teenindab Türgis asuvaid Rize ja Artvini provintse. Pärast Ordu-Giresuni lennujaama on see riigi teine ​​merele ehitatud lennujaam. Rize Pazari linnaosa piiridesse rajatud lennujaam peaks selle valmimisel teenindama aastas 3 miljonit reisijat.

8. septembril 2016 korraldatud lennujaama ehitushange jäi projekti muudatuse tõttu ära. Hiljem võitis 2. novembril 2016 toimunud hanke Cengiz İnşaat-Aga Energy partnerlus, mis pakkus 1,078 miljardit liiri. Lennujaama vundament pandi 3. aprillil 2017. aastal. Lennujaama keskkonnamõju ja keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande osas toimus avalik teabekoosolek, mille otsuse tegi planeerimisamet. Lõppenud on maapinna puurimine ja batümeetrilise kaardi hankimine lennujaama ehitamiseks. Eeldatakse, et projekt läheb maksma kokku 600 miljonit liiri, millest 150 miljonit liiri on infrastruktuuri ja 750 miljonit pealisehitise jaoks. Testlennud lennujaamas algavad 2022. aasta aprillis.

Lennujaam hakkab teenindama 3 kilomeetri pikkuse ja 45 meetri laiuse lennuraja, kolme 250 meetri pikkuse ja 24 meetri laiuse ruleerimisraja ning kahe perrooniga 300×120 m ja 120×120 m. Rize kultuurile viidates valmistati lennujaama sissepääsu ornament teelehtede kujul, lennujuhtimistorn aga teetassi kujul. Projektis kasutati täitematerjalina 2,5 miljonit tonni kivi, 100 korda rohkem kui Ordu-Giresuni lennuväljal.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*