Transpordi- ja taristuminister Adil Karismailoğlu kohtus iftari programmis transpordireporteritega ja vastas päevakava puudutavatele küsimustele. Väljendades, et transpordi ja logistika üldplaani raames koostatud „Transport 2053 visioon“ on riigi administratsiooni jaoks oluline, ütles Karaismailoğlu, et täna kogetud probleeme tuleks hästi analüüsida ja probleeme, mis tekivad järgmisteks aastateks tuleks täna ette valmistada ja vastavalt sellele ka plaane teha. Karaismailoğlu tõi välja, et riigi potentsiaali tuleks ühise mõistusega hästi hinnata tänapäeva vajaduste analüüsi, protsesside arendamise, tootmise ja tööhõive arengute ning arengukavade valguses ning selgitas, et selle visiooniga tuleks planeerida aastaid.
Rõhutades, et üldplaneeringud on hädavajalikud, mis veelgi aktiviseerivad ja aitavad viimase 20 aasta jooksul tehtud suuri investeeringuid ning aitavad riigil valmistuda probleemideks, mis lähiaastatel kogeda võivad, ütles transpordiminister Karaismailoğlu: „Kui riigid kui teil pole üldplaane, pole teie tööst kasu. Need tuleb hästi planeerida, omavahel integreerida ja tagada koordinatsioon. "Oleme viimase 20 aasta jooksul investeerinud 170 miljardit dollarit," ütles ta. Tehtud investeeringute kohta teavet pakkudes märkis Karaismailoğlu, et riiki 2053. aastani ees ootavate sündmuste vastu tehakse plaane. Karaismailoğlu märkis, et aastani 2053 investeeritakse 198 miljardi dollari ulatuses ning sisse on astunud raudteele ja kommunikatsioonile keskendunud investeerimisperiood.
MEID OOTAB 22 LAEVA UKRINA RANNAS MUST MEREL
Transpordi- ja taristuminister Karaismailoğlu ütles nädalaid tagasi meelde tuletades, et Aasovi merel ja Kertši väinas ootavad päevalilleõliga koormatud Türgi laevad, mis on Venemaa kontrolli all.
“Praegu ootab meid eeskätt Ukraina Musta mere rannikul 22 laeva. Enamik neist on Türgi omanduses. türgi keel bayraklı selles on mõned. Pidasime täna isegi Ukraina suursaadikuga nõu. Peame need laevad sealt ära tooma. Algselt oli meeskonnas üle 200 liikme, osa evakueerisime. Nüüd on meeskonda 90, kuid nad pole evakueerimist taotlenud, nad ei taha laevalt lahkuda. Laevadel on koormad teravilja, päevalilleõli, rauda. Peaaegu 50 päeva. Ka laevaomanikud on ärevil ja ootavad häid uudiseid. Oleme ka valvel. Oleme pidevas ühenduses meie otsingu- ja päästekeskusest töötavate meremeestega. Meie kõnelused nii Venemaa kui Ukrainaga jätkuvad. Peale Türgi on laevu ka teistest riikidest. Piirkonnas on umbes 100 laeva. Need tuleb võimalikult kiiresti päästa, kuid sõda peab lõppema. Pealegi on sadamas eksporti ootavad kaubad, eriti Ukraina poolel. Seevastu meie sadamates ootavad Ukrainasse minekut koormad. Sõjakeskkond pöörab kõik pea peale.»
MOBIILSUS VENEMAA SADAMATES ALGAS KOOS
Karaismailoğlu nentis, et Venemaa sadamates algas väike tegevus ja Ukraina poolel seda liikumist näha ei olnud ning sõda mõjutas ka kaubavahetust Mustal merel ning erinevalt esimestest päevadest oli tegevust. Karaismailoğlu nentis, et Venemaa sadamates, eriti ro-ro väljal, tegutsevad türklaste omanduses olevad laevad ning sõjakeskkonnast on tingitud rahutus.
Viidates, et sõda sai tugevalt kannatada ka lennundust, nentis transpordi- ja taristuminister Karaismailoğlu, et Ukrainaga lennutransporti suletud õhuruumi tõttu ei toimu. Karaismailoğlu nentis, et sõjakeskkond muutis transpordisektori nagu kõik sektorid rahutuks ning ta soovis, et sõda lõppeks võimalikult kiiresti.
KOHTUME PIDEVALT GRUUSIAGA
Väljendades, et meritsi veetavaid veoseid ei ole võimalik transportida mööda maismaad, ütles Karaismailoğlu: „Suur laev kannab ligi 5 tuhande veoauto koormat. Seetõttu kajastus ka maismaal äritegevus, mida meres ei olnud. Kui sealne nõudlus oli suur, algas kuhjumine. Oleme Gruusia poolega pidevalt ühenduses, isegi meie sõbrad sõidavad Gruusiasse, üritame nendega kohtuda ja liiklust kiirendada,” rääkis ta. Rõhutades, et ekspordi suurenemise tõttu oli piiriväravatel tihedus, lisakoormus tekkis merekaubanduse katkemise tõttu ning neile kõigile järele läksid, märkis Karaismailoğlu, et ootamas on üle tuhande veoki. Viidates sellele, et mõlemad pooled räägivad Musta mere miinidest erinevalt, ütles Karaismailoğlu: "Nii lühikese aja jooksul pole võimalik, et miinid jõuavad Istanbuli lähedale. Ka miinide vabastamine Ukrainas tundub meile kummaline. Seetõttu on miinijahtijad pidevalt ringis. Ka see tekitab muret. Need pooled tunduvad olevat riskantsed alad. See on tegur, mis sealset kaubandust mõjutab. Sõjakeskkonna tõttu on teatud ebakindlust. Sõja lõppedes kaovad need lühikese aja jooksul,” ütles ta.
YAVUZ SULTAN SELİMI SILD VALITSUSELE ANDETAKSE 2026. AASTAL
Transpordi- ja taristuminister Adil Karaismailoğlu ütles mudelil Build-Operate-State (BOT) läbiviidud projekte puudutades, et nad jätkavad nende ning avaliku ja erasektori koostöömeetodite kasutamist teostatavuskohastel töödel ning need on selja taga. projekte, mida nad teevad. Karaismailoğlu, kes väitis, et projektide tulu-kulu-mõju analüüsi tehes nägid nad, et need on igas aspektis kasulikud, selgitas, et projektide teostatavuse loodetud tulu ei olnud mobiilsuse vähenemise tõttu võimalik saavutada. maailma mõjutanud Kovid-19 epideemia tõttu. Karaismailoğlu teavitas, et tuluvoog jätkab sellest aastast kasvamist ning need projektid hakkavad riigile otsest tuluvoogu pakkuma pärast 2023. aastat, 2030. aastal annavad need otsest tuluvoogu ning 2040. jääb täielikult ilma operaatorist, teede- ja taristuministeeriumist.Ta ütles, et sellest saavad tema juhitavad projektid. Rõhutades, et BOT-id on ajutised ettevõtted, teatas Karaismailoğlu, et Yavuz Sultan Selimi sild toimetatakse osariigile 2026. aastal. Märkides, et BOT-projektides toimuvad olulised arengud, ütles Karaismailoğlu: „Eelkõige valmistame ette Antalya-Alanya maantee hanget. Hanke teeme BOTina suvekuudel. Samuti valmistame ette hanke Ankara-Kırıkkale-Delice kiirtee projekti jaoks. Jätkame BOT-mudeli kasutamist teostatavates projektides.
MEIL ON EESMÄRK NAGU RONGIDE EEMALDAMINE TUNNIS
Karaismailoğlu, kes teatas, et nad panevad Ankara-Sivas YHT Line kasutusele selle aasta lõpuks, ütles, et ka Ankara-İzmir YHT Line tööd jätkuvad. Märkides, et hankeprobleemid nimetatud liinil on lahendatud ja töö jätkub kiiresti, ütles Karaismrak: "Meil on eesmärk avada Ankara-Izmiri YHT-liin 2024. aasta lõpuks. Reisiaeg Ankara-Istanbul liinil, mis kestab YHT-ga 4 tundi, lüheneb Bileciki tunnelite valmimisel 45 minuti võrra. Kui need tunnelid järgmise aasta lõpus avatakse, väheneb aeg ligikaudu 3 tunni ja 15 minutini. Peale selle suurendame vastavalt nõudlusele ka lennutunde. «Meil on eesmärk iga tund rongid ära viia,» ütles ta.
Karaismailoğlu, Kapıkule-Çerkezköy-Halkalı Väljendades, et tööd Euroopa liinil jätkuvad, jätkuvad ühelt poolt kõnelused Bulgaaria, Serbia ja Ungariga võimsuse suurendamiseks ning teisalt on eesmärgiks suurendada Ro-Ro liini Izmirist Itaaliasse ja Hispaania merel ja Karasust Constanta, Varna sadamatesse Venemaal teatasid, et neil on seotud projekte.
JÄTKUVAD SISE- JA RAHVUSLIKU RONGI KATSEPROTSESSID
Teavitades, et sise- ja riigirongi testimisprotsessid jätkuvad, teatas Karaismailoğlu, et katse viidi läbi kuni umbes 6 tuhande kilomeetrini ja sertifitseerimisprotsessid jätkuvad. Karaismailoğlu ütles: "Meie siseriiklik ja siseriiklik rong hakkab reisijaid vedama hinnanguliselt suvekuudel ning selle kiirus on 160 kilomeetrit tunnis. Ühelt poolt jätkuvad 225-kilomeetrist tunnikiirust saavutava rongi projekteerimistööd. Nüüd, samal ajal kui suurendame oma raudteeliini, teeme väga olulist tööd ka raudteeveeremi ja -seadmete poolel. Riigina, kes toodab oma kiirronge, viime ellu oma projekte, et juhtida oma ronge oma raudteeliinil, mis ulatub 28 tuhande kilomeetrini.
KESKKOROIDI TÄHTSUS ON PALJU LÄHEDEM
Rõhutades, et Bakuu-Tbilisi-Karsi raudteeliini ja Marmaray ehitamisega lõid nad katkematu voolu Pekingist Londonisse, luues alternatiivi põhjakoridorile, märkis Karaismailoğlu, et neil on selle liini arendamiseks väga olulised tööd. Karaismailoğlu ütles, et peale Venemaa-Ukraina sõja perioodi korraldatakse siit aastas 5 tuhat plokkrongi ja töötatakse selle nimel, et saada 30 protsenti osalust. Karaismailoğlu, kes tõi välja, et sõjaajaga tuli Keskkoridori tähtsus rohkem esile, selgitas, et seal napib taristut, kuid olemasolevat liini püütakse täisvõimsusel kasutada.
Transpordiminister Karaismailoğlu märkis, et käimas on uued hanketööd, mis kolmekordistavad Divriği-Kars-Ahılkeleki liini läbilaskevõimet, et uuringud on olemas ka Nahçıvani kohal asuva eraldi koridori jaoks.
ESIMENE KATSELEND RİZE-ARTVİNI LENNUJAAMAS TÕI PIIRKONNAS PÕNEVUSE
Minister Karaismailoğlu nentis, et Rize-Artvini lennujaam on üks projektidest, mida nad väga tähtsaks peavad, ning ütles: „Tööd on pealisehitise osas taastunud, praegu tehakse korralikke töid ja tehakse teeühendusi. Loodetavasti jätkame ettevalmistusi Rize-Artvini lennujaama avamiseks mai lõpus pärast puuduste kõrvaldamist. «Esimene katselend tehti täna, see tekitas piirkonnas kõmu,» lausus ta.
CHANNEL ISTANBULI TÄHTSUS SÕIDUS VEEL VEEL
Väljendades, et Kanal Istanbul on kavandatud täiesti alternatiivse veeteena, ütles Karaismailoğlu: "Alustasime projektis oma transpordimarsruute, algas meie töö kiirteede ja raudteedega. Peale transpordivajaduste alternatiivide esitamist alustame kaevetöödega. Kanal Istanbul on pikaajaline ja kulukas projekt. Jätkame tööd finantsmudelite kallal, eelkõige selleks, et projekt ellu viia ilma üldeelarvet koormamata. Loodetavasti toimub seal tõsine areng,» sõnas ta.
Tuletades meelde, et Montreux väina konventsiooni tähtsus Venemaa-Ukraina sõjas tõusis päevakorda, kritiseeriti, et Kanal Istanbul avab selle lepingu aruteluks, andis Karaismailoğlu järgmise hinnangu:
"Ma arvan, et Kanal Istanbuli tähtsus on veelgi kasvanud. Need, kes kritiseerivad Kanal Istanbuli tootmist, püüavad seda äri ainult laimata, muutes selle kinnisvara-, rendi- ja kõmupoliitikaks. Küll aga räägime siin globaalsest logistikaliikumisest. Kuna see on alternatiivne veetee, peaks see olema projekt. Seetõttu näitab nende näitamine lihtsalt üüritud kinnisvaraprojektina, mida kasutatakse kõmupoliitika tööriistana, nende lihtsust. Suur ja võimas Türgi peab neid suuri megaprojekte tegema. See, mis transpordiprojektides läbib Kanal Istanbuli alt Halkalı-Alustasime Ispartakule raudteeprojektiga, Sazlıdere silla ja Başakşehir-Bahçeşehir-Hadımköy maanteeprojektiga alustasime nende projekteerimisega vastavalt Kanal İstanbulile ning tööd jätkuvad. Montreux'l pole Kanal Istanbuliga midagi pistmist. Kuna see leping on leping, mis hõlmab nii Bosporust, Marmara merd kui ka Dardanelle. Kanal Istanbuli läbijad kasutavad nii Marmara merd kui ka Dardanelle. Seega pole siin midagi Montreux'ga vastuolus.
Karaismailoğlu nentis, et Kanal Istanbuli planeeritud maksumuses ei muutu, väitis Karaismailoğlu, et Türgis on ettevõtteid, mis on selle töö tegemiseks piisavalt suured, ning maailma juhtivate infrastruktuuriettevõtete vahel käib juba võidujooks selle projekti elluviimise nimel. .
SUVEL HAKAME AVAMA ISTANBULIS METOODID
Rõhutades, et nad hakkavad suvekuudel avama metrood, eriti Istanbulis, ütles Karaismailoğlu: "Alustame esimese Kağıthane-lennujaama metrooliiniga, seejärel Kadıköy- Laiendame Kartal-Pendiku ühendust Sabiha Gökçenini. Lisaks soovisime augustiks valmis saada 6,5 km pikkune metrooliin Çami ja Sakura linnahaiglani. Kiiremas korras tuleb valmis saada ka valla vastutusel olev 100-kilomeetrine metrooliin. Sest need on projektid, mis on koos planeeritud ja üksteist täiendavad. Seetõttu julgustame seda poolt, et need projektid saaksid võimalikult kiiresti lõpule viia ja nad saaksid koos Istanbuli teenindada. Hetkel me neid näha ei saa, aga loodetavasti kiirendavad nad lähiaastatel veel veidi,» sõnas ta.
Ole esimene, kes kommenteerib