Ali Mehmet Celâl Şengör (sündinud 24. märtsil 1955) on Türgi akadeemik ja geoloog. Ta sündis Istanbulis Rumeelia immigrantide perekonna lapsena.
Şengör on USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia, Ameerika Filosoofia Seltsi ja Venemaa Teaduste Akadeemia liige. Ta on Mehmet Fuat Köprülü järel teine Venemaa Teaduste Akadeemiasse valitud Türgi professor. Şengör pälvis Saksa Geoloogia Seltsi Gustav Steinmanni medali. Şengör, kes töötas külalisprofessorina Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Austrias ja USA-s, sai tuntuks geoloogiaõpingutega, eriti struktuurilise maateaduse ja tektoonika alal. 1988. aastal sai ta Neuchâteli ülikooli loodusteaduskonnast teaduste audoktori kraadi. Şengör võeti 1990. aastal vastu Academia Europaeasse ja temast sai samal aastal Austria Geoloogiateenistuse korrespondentliige ning 1991. aastal Austria Geoloogia Seltsi auliige. Samuti pälvis ta 1991. aastal Kultuuriministeeriumi teabeajastu auhinna. 1992. aastal sai temast Istanbuli Tehnikaülikooli mäeteaduskonna üldgeoloogia osakonna professor.
Şengör pidas oma viimase loengu Istanbuli tehnikaülikoolis 23. märtsil 2022 ja läks pensionile 24. märtsil 2022.
Ta alustas haridusteed Şişli Terakki keskkooli algkoolis, kuid visati 5. klassis koolist välja õpetaja solvamise pärast. Hiljem õppis ta Bayezidi algkoolis ja lõpetas seal algkooli. Kuigi ta tegi pärast põhikooli lõpetamist erakoolide eksameid, ei suutnud ta neist ühtegi võita ning Şengöri sõnul astus ta Işıki keskkooli keskkooli torpeedoga. Pärast keskkooli lõpetamist Işıkis sooritas ta 1969. aastal Robert College'i eksamid. Ta lõpetas 1973. aastal D keskmisest madalaima võimaliku GPA-ga. Pärast Robert College'i lõpetamist läks ta Ameerikasse. Ta alustas bakalaureuseõpinguid Houstoni ülikoolis 1972. aastal, kuid kooli madala kvaliteedi tõttu Şengöri sõnul siirdus ta 2,5 aasta pärast (1976) Albanysse. Ta lõpetas 1978. aastal Albany osariigi New Yorgi ülikooli geoloogiaosakonna. Ta lõpetas samas ülikoolis magistrikraadi 1979. aastal lõputööga "Mandri deformatsiooni geomeetria ja kinemaatika kokkupõrketsoonides: näiteid Kesk-Euroopast ja Vahemere idaosast". Kolm aastat hiljem (3) omandas ta samas koolis doktorikraadi oma doktoritööga "Albula kuru piirkonna geoloogia, Ida-Šveitsis selle Tethyani keskkonnas: Paleo-Tethyan tegur Neo-Tethyani avanemisel".
Akadeemiline karjäär
1981. aastal asus ta tööle Istanbuli Tehnikaülikooli mäeteaduskonna üldgeoloogia osakonna assistendina. Ta sai 1984. aastal Londoni Geoloogiaühingu presidendiauhinna ja 1986. aastal TUBITAKi teadusauhinna. Samal aastal sai temast Istanbuli tehnikaülikooli mäeteaduskonna üldgeoloogia osakonna dotsent. 1988. aastal sai ta Neuchâteli ülikooli loodusteaduste teaduskonnast teaduste audoktori kraadi (Docteur ès sciences honoris causa). Ta võeti 1990. aastal vastu Academia Europaeasse ja temast sai seltsi esimene türklasest liige. Temast sai samal aastal Austria Geoloogiateenistuse korrespondentliige ja 1991. aastal Austria Geoloogia Seltsi auliige. Taas pälvis ta 1991. aastal Kultuuriministeeriumi "infoajastu auhinna".
1992. aastal edutati ta Istanbuli Tehnikaülikooli mäeteaduskonna üldgeoloogia osakonna professoriks. 1993. aastal sai temast Türgi Teaduste Akadeemia noorim asutajaliige ja ta valiti akadeemia nõukogusse. Samal aastal sai temast TÜBİTAKi teadusnõukogu liige. 1994. aastal valiti ta Venemaa Loodusteaduste Akadeemia liikmeks ning Prantsuse ja Ameerika geoloogiaühingute auliikmeks. Teda autasustasid ka Prantsuse Füüsika Selts ja École Normale Supérieure Fond Rammali medal. Şengör pälvis 1997. aastal Prantsuse Teaduste Akadeemia peaauhinna (Lutaud Award) geoteaduste alal. 1998. aasta mais omandas Şengör Collège de France'is külalisprofessorina õppetooli. Siin pidas ta loengu teemal “Prantsuse geoloogide panus tektoonika arengusse 19. sajandil” ja sai 28. mail 1998 Collège de France’i medali. 1999. aastal andis Londoni Geoloogiaühing talle Bigsby medali. 2000. aasta aprillis sai temast esimene türklane, kes valiti Ameerika Ühendriikide Riikliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Ta on Fuad Köprülü järel teine türklane, kes on valitud Venemaa Teaduste Akadeemiasse. Samuti valiti ta 2013. aastal Leopoldina Loodusuurijate Akadeemia liikmeks.
Şengör on kuulus oma geoloogia, eriti struktuurigeoloogia ja tektoonika õpingute poolest. Ta paljastas ribamandrite mõju mägivööde struktuurile ja avastas ribamandri, mida ta nimetas Kimmeri mandriks. Ta paljastas Kesk-Aasia geoloogilise ehituse ja lahendas küsimuse, kuidas mandri ja mandri kokkupõrge mõjutas rinderiike. Koos Yücel Yılmaziga kirjutas ta artikli, milles hindas Türgi kohta laamtektoonikas ja sai tsitaatide klassikaks. Ta on avaldanud 6 raamatut, 175 teadusartiklit, 137 referaadi kokkuvõtet, palju populaarteaduslikke artikleid, kaks ajaloo- ja filosoofiaraamatut ning ligi 300 esseed geoloogia ja tektooniliste teemade kohta. Şengöril, kes on USA, Venemaa, Euroopa ja Saksamaa teaduste akadeemiate liige, on avaldatud 1826 artiklit ja neile on viidatud 12658 artiklile. Need, mis ilmusid ajakirja Cumhuriyet Bilim Teknik veerus "Zümrütten Akisler" aastatel 1997-1998, avaldati Yapı Kredi Publicationsi raamatuna 1999. aastal pealkirjaga "Zümrütname".
Şengör, kes on olnud külalisprofessor Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Austrias ja Ameerika Ühendriikides, on töötanud Oxfordis (koos Royal Society Research Fellowship'iga) Ühendkuningriigis, California Tehnoloogiainstituudis (Moore'i austatud teadlasena) USA-s ja Collège de France'is Ta oli külalisprofessor Austrias Salzburgi Lodron-Pariisi ülikoolis. Şengör on töötanud ka toimetajana, kaastoimetajana ja toimetuse liikmena paljudes rahvusvahelistes ajakirjades.
Kuigi Celal Şengör kinnitab, et oskab inglise, prantsuse ja saksa keelt kõrgtasemel; Ta ütles ka, et oskab lugeda hollandi, itaalia, portugali, hispaania ja Ottomani türgi keelt.
16. septembril 2021 ilmunud videos "Minu õpilane sai nii vihaseks; Tõstsin ta seeliku üles, lõin ta tagumikku. See hirmutas. Vaatasin teda niimoodi. Ma ütlesin, et vaata mind, kas su isa tegi seda? Ta ütles mulle, et isegi mu isa ei teinud seda. Heh, ma ütlesin, see oli poolik, nüüd on see valmis. Neid Şengöri avaldusi kajastas avalikkus kui ahistamist. Tema õpilasel ei olnud avalikke kaebusi. Istanbuli tehnikaülikooli rektoraat teatas, et on algatanud Şengöri suhtes haldusjuurdluse. Istanbuli Tehnikaülikooli tehtud uurimise tulemusena otsustati, et halduskaristuse määramiseks pole põhjust.Şengör lahkus ITU-st 23. märtsil 2022 vanuse tõttu.
Şengör on kuulus oma geoloogia, eriti struktuurigeoloogia ja tektoonika õpingute poolest. 17 raamatut, 262 teadusartiklit, 217 ettekannete kokkuvõtet, 74 populaarteaduslikku artiklit sellel teemal; Ta on avaldanud 13 populaarset ajaloo- ja filosoofiaraamatut ning üle 500 essee. Need, mis ilmusid ajakirja Cumhuriyet Bilim Teknik rubriigis "Zümrütten Akisler" aastatel 1997-1998, avaldati Yapı Kredi kultuuri- ja kunstiväljaannete poolt 1999. aastal raamatus Zümrütname nime all. 2003. aastal ilmus tema teine esseeraamat pealkirjaga Emerald Mirror. Tema elulugu avaldati 2010. aastal Türkiye İş Bankası kultuuriväljaannete sarjas "Jõevestlused" pealkirjaga "A Scientist's Adventure". Şengör on töötanud ka toimetajana, kaastoimetajana ja toimetuse liikmena paljudes rahvusvahelistes ajakirjades.
Şengör avastas erinevalt Tethyse perioodi mandritest maa ja nimetas selle Kimmeri mandriks.
Ailesi
Şengör abiellus Oya Maltepega 1986. aastal. Tema ainus laps HC Asım Şengör sündis 1989. aastal.
geoloogia uudishimu
Kuidas tema geoloogiahuvi alguse sai, on selgitatud raamatus “Teadlase seiklus” ja Şengöri raamatus “Ma hakkasin geoloogiat armastama juba noorest peale ehk päevast, mil lugesin Jules Verne’i “Teekond Maa keskmesse”. Lugesin just "Kakskümmend tuhat liigat mere all". Ka selle lugemise järel mõtlesin endamisi: "Mees olla tähendab olla selline, nagu Jules Verne seda kirjeldab". Jules Verne pani mind armastama geoloogiat…”. Ühes intervjuus ütles ta, et tema raamatukogus on üle 30.000 XNUMX raamatu.
Tervise olukord
Celal Şengöril diagnoositi kerge Asperger ja ta kirjeldab seda järgmiste sõnadega: “Olen ka inimene, kellel on diagnoositud kerge Aschberger. Ja ma olen selle funktsiooni eest tänulik. Kui ma poleks autist, poleks ma saavutanud edu, mida olen saavutanud teaduses.
religioosne usk
Celal Şengör on oma saadetes korduvalt väitnud, et on ateist.
Ole esimene, kes kommenteerib