Siseministeerium hoiatas kubermangusid hiljutiste uppumisjuhtumite eest. Ministeeriumi avalduse kohaselt kubermangude saadetud ringkirjaga meri, järv, tiik jne, millega ei kaasne eluohutusriski. Ta soovis, et ujumiskohad oleks iga aasta märtsi lõpuni määratud "ujumisaladeks".
Siseministeerium saatis 2022. aastal 476 uppumisjuhtumis 244 inimese hukkumise ja 287 inimese päästmise korral 81 provintsi kubernerkonnale ringkirja teemal "Meetmed vette uppumise ärahoidmiseks". Ringkirjas märgiti, et sellel on suur tähtsus meredes, järvedes ja tiikides, paisudes, niisutuskanalites, ojasängides ja basseinides tekkida võivate uppumisjuhtumite ja inimkaotuste ärahoidmisel. Provintsi haldusseaduse nr 5442 11. artikli kohaselt on kuberneri kohustused ja kohustused rahu ja turvalisuse tagamine, isikupuutumatus, korralduse turvalisus, avalik heaolu ja ennetavad õiguskaitseorganid. Nende tagamiseks võtab kuberner vajalikud otsused ja meetmed. Sätet meenutades paluti kubermangudelt uppumisjuhtumite ärahoidmiseks järgmisi meetmeid.
Meri, järv, tiik jne, mida peetakse piisavaks tervise-, ohutus- ja sotsiaalsete rajatiste seisukohast ning mis ei kujuta endast eluohutust. ujumisalad määratakse "ujumisaladeks" ja avalikustatakse iga aasta märtsi lõpuni. Meri, järv, tiik, tamm, niisutuskanal, oja, niisutus- ja loomade joogivee tiigid, üleujutuspüüdur, regulaator, veeülekande-, väljalaske- või üleujutustõrjekanal jne, mis asuvad väljaspool neid piirkondi. Piirkondades vette ei lasta ja nendele aladele kavandatakse täiendavaid meetmeid. Ujumiskohtades olevad ujumispiirangud (kuni 200 meetrit kaldast) tähistatakse ujuvvahenditega ja nendel aladel on ujumispiiranguid tähistavad hoiatussildid. Nendele ujumisaladeks määratud aladele, mille piirid on tähistatud, võivad siseneda kõikvõimalikud mootoriga või mootorita meresõidukid ning nendel aladel sõita, esineda jne. Kõik tegevused blokeeritakse.
Tõmbevoolud tähistatakse hoiatuspraamidega.
Selgitatakse välja rannikutel tõmbehoovust tekitavad kohad ning need alad tähistatakse hoiatuspraamidega. Meri, järv, tiik, oja, veekanal jne, kus toimuvad uppumisjuhtumid. Paigaldatakse sildid ja hoiatussildid, mis näitavad, et piirkondades ja kontrollimata randades on vette sattumine ohus eluohutusele ning nendele aladele kavandatakse täiendavad meetmed.
Hoiatavad plakatid riputatakse teadetetahvlitele sellistesse kohtadesse nagu bussipeatused, bussijaamad, rannajooned ja rannad, et teavitada kodanikke ja turiste aladest, mis inimeste tervise ja eluohutuse seisukohalt ei sobi ujumiseks. Füüsilised turvameetmed (nt traataed, piirdepiirded, hoiatussildid) on ette nähtud vastavate asutuste poolt, et vältida inimeste läbipääsu DSI hallatavate või erinevatele asutustele ja organisatsioonidele (nt tamm, tiik, üleujutusmõrd) üle antud objektide ümber. , regulaator, veeülekanne, väljalaske- või üleujutuskaitsekanal). või käitaja.
Esmaabikoolitus viiakse läbi rannikualal patrulli-/järelevalvetoiminguid teostavatele korrakaitse-/omavalitsuse töötajatele. Teadlikkuse tõstmiseks jagatakse põhi-, kesk- ja ülikooliõpilastele, turismiasutustele ja veespordiettevõtetele voldikuid, mis kirjeldavad pärast uppumisjuhtumit kohaldatavaid esmaabi reegleid. Vastavalt ujumisalade tihedusele ja riskiolukorrale määratakse Türgi allveespordiliidu poolt sertifitseeritud vetelpäästja vastava ettevõtte poolt.
Luuakse esmaabikabiin
Ujumiskohtadesse luuakse esmaabikabiin/ruum ja tagatakse vajalik personali/materiaalne tugi, et eelistada kohti, kus merre tungitakse intensiivselt. Ujumisaladest kasu saavate kodanike turvalisuse huvides keelatakse nendel aladel igasugune vesiviljelusjaht. Ujumiskohtades ei ole lubatud rajada mänguväljakuid (täispuhutavad ja muud ujuvad veepargid) ja muid suuremahulisi rajatisi, mis kahjustavad vetelpäästja vaatevälja.
Kontrolli suurendatakse
Provintsides/rajoonides moodustatavad inspekteerimisrühmad viivad läbi sagedasi ja regulaarseid kontrolle. Regionaalsetel turismihooaegadel suurendatakse kontrolle, eriti kontrollimata randades ja nende ümbruses, tipptundidel. Perioodiliselt kontrollitakse, kas valves olevad vetelpäästjad vastavad normidele ning kas neil on piisav pääste- ja esmaabivarustus. Kontrollimist suurendatakse ujumiskohtades/randades, eriti nädalavahetustel ja riigipühadel. Vetelpäästemärgi näidis, tööaeg ja vimplite tähendus riputatakse päästepunktides avalikkusele nähtavatesse kohtadesse. Juhtudel, kus vetelpäästja puudub või kus ujumine on ohtlik ja keelatud, heisatakse vetelpäästepunktidele punane lipp ja eemaldatakse piirilipud ning teatatakse läbi teatesüsteemi, et vetelpäästjat pole ja et on ohtlik ja merre sisenemine keelatud.
Rõhutatakse teabetegevust.
Koolides hakatakse läbi viima koolitusi "Joobuse voolus" vette sattumise ohtudest, niisutuskanalitest, paisudest ja inimeste tervise ja eluohutuse seisukohalt ujumiseks mittesobivatest kohtadest. Teadlikkuse tõstmise paneel, seminar, sümpoosion, töötuba jne ülikoolide ja muude sidusrühmade institutsioonide/organisatsioonide kaudu. üritusi peetakse.
Jagatakse brošüüre, mis sisaldavad hoiatuslauseid nagu "Võid kaelast risti minna", "Voolu tõmbamine", "Alkoholiga ujumine on riskantne", "Ujumata merre minna on ohtlik", "Kividelt hüppamine on eluohtlik". kohtades, kus on intensiivne ujumine, eriti turismikeskustes. Ujumiskursused/-programmid korraldatakse koostöös provintside/rajoonide sidusrühmade asutuste/organisatsioonidega ja/või korraldatakse pakkujatele vetelpäästekoolitusi.
Ole esimene, kes kommenteerib