ITU Arengufondi koolid Sedat Üründül lasteaed, psühholoogilise nõustamise ja juhendamise spetsialistid hoiatavad lapsevanemaid põhjuste eest, mis võivad peituda laste valeliku käitumise taga.
Eksperdid ütlevad, et vale on tahtlik tegu või sõna, mis on inimeste petmiseks välja mõeldud. Samas lisab ta, et kuni 5-6. eluaastani pole lapse valelikus käitumises põhjust muretsemiseks.
Kuna laste reaalsustaju ei ole täielikult välja kujunenud, on sel perioodil üsna vale pidada "valetamist" käitumishäireks. Lapsed võivad valetada, mõnikord mõjutatud nende rikkalikust kujutlusvõimest, mõnikord enesekaitse eesmärgil ja mõnikord seetõttu, et neil puudub kognitiivne küpsus, et hinnata tõde sama hästi kui täiskasvanud. Seda tuleks aga tõsiselt võtta, sest see paljastab mõned valeliku käitumise põhjused.
Selle asemel, et olla ärritunud või šokeeritud, peaksid valedega silmitsi seisvad pered nägema seda võimalusena lapsega tihedamalt suhelda ja teda valetamise tagajärgede kohta harida.
"Kui pered mõistavad, et laps valetab, tunnevad nad koos palju emotsioone," ütles dr. Sedat Üründül Lasteaia psühholoogilise nõustamise ja juhendamise spetsialistid jätkavad oma sõnu näidete toomisega: „Kas on vaja ignoreerida või sellele näkku vaadata, kas valetamine jääb lastel isiksuseomaduseks? Esimene asi, mida sellises olukorras teha, on jääda rahulikuks. Kuna lapsed võivad erinevatel põhjustel "valetada", peavad vanemad esmalt kindlaks tegema, miks nende lapsed tõtt ei räägi.
"Põhjuseid, miks lapsed valetavad, võib olla palju"
Eksperdid väidavad, et lapsed võivad oma perele valetada mitmel erineval põhjusel ja loetlevad need põhjused järgmiselt;
- Võib tahta, et sind aktsepteeritaks
- Ta võib karta sind häirida.
- Võib karta vigu teha
- See võib väljendada igatsust
- Võib tahta sanktsioone vältida
- Võib tahta olla hinnatud
- Võib karta kriitikat
Milliseid valesid lapsed kasutavad?
Väljamõeldud valed: 3–6-aastased lapsed ei pruugi olla võimelised tõde hindama ja täpselt edasi andma nagu täiskasvanud. Sel põhjusel saab ta rääkida tõtt, ühendades selle oma unistustega. 3-aastane poiss läks koju ja ütles oma emale: "Minu õpetaja on nii tugev, et suudab aias puid välja juurida." on selle näide.
Võltsvaled: mõnel juhul võivad lapsed olla õppinud "valetama" täiskasvanutelt. Laps, kes näeb pealt täiskasvanu valetamist, võib "valetamist" normaliseerida. Näiteks täiskasvanu, keda kutsutakse telefoni teel kohta, kuhu ta minna ei taha, ütleb oma lapse kõrval "Ma olen väga haige, ma ei saa tulla". Seda kuuldes võib laps arvata, et valetamine on normaalne ja üldistada seda kogu oma elule. Seetõttu peaksid täiskasvanud olema laste ees rääkides väga ettevaatlikud.
Uurivad valed: siin uurib laps, mis tunne on valetada, ja uurib piire. Seda tüüpi valed on lapse arengu jaoks normaalsed.
Kaitsevaled: Teine levinud valede tüüp lastel on kaitsevaled, mille eesmärk on varjata väärtegusid. Laps kasutab valetamist, sest ta teab, et on teinud midagi valet ja kardab sanktsioone, kui see ilmsiks tuleb. Selliseid valesid räägivad sageli lapsed, keda kritiseeritakse, kes saavad oma eksimustele karmi reaktsiooni, keda karistatakse ja keda sunnitakse täiuslikkusele.
Ülendatud valed: see näitab, et laps soovib, et teda rohkem austataks. Aeg-ajalt võivad lapsed ka valetada, et saada nende inimeste imetlust või tähelepanu, keda nad imetlevad või väga armastavad. Näiteks laps, kes soovib võita õpetaja tunnustust, võib näidata, et on teinud midagi, mida ta ei teinud.
"Peaksime olema lastele eeskujuks ja väärtustama ausust"
Täiskasvanud peaksid olema oma lastele eeskujuks. Ükskõik, mis vanuses lapsed on, tõtt on vaja rääkida eakohases keeles. Iga öeldud vale kõigutab nende usaldust täiskasvanute vastu ja on neile selles osas negatiivseks eeskujuks.
Kui laps tunnistab eksimust või väärkäitumist, tuleb austada tema üles näidatud ausust ja mitte määrata talle oma eksimuse eest sanktsioone. Kui last karistatakse käitumise eest, mille ta üles tunnistas, ei otsusta ta järgmisel korral seda olukorda oma perega jagada. Sellises olukorras tuleb teda aususe eest tunnustada ja ka nentida, et tema käitumist ei kiideta heaks.
Ignoreerimine ei ole selle käitumise kustutamiseks sobiv meetod. Kindlasti on vaja talle vastu astuda lapse räägitud vale suhtes.
"Me ei tohiks üle reageerida ja vältida survet"
Laps, kes kardab ülereageerimist igapäevastele sündmustele, võib valetada. Sel põhjusel tuleks näidatud reaktsioone mõõta. Oluline on väljendada reaktsioone laste väärkäitumisele sobivas keeles. Vastasel juhul võib laps valetada, et varjata oma järgmist väärkäitumist. Teadmine, et laps saab vanematega rääkida oma soovidest, hädadest, muredest ja muredest, hoiab ta eemale "valetavast" käitumisest.
Ole esimene, kes kommenteerib