Eksportivad sektorid, mis varustavad oma sisendeid dollaritega ja realiseerivad oma ekspordi eurodes, on viimase perioodi euro/dollari kursi negatiivse kursi tõttu läbi elanud raskeid päevi.
Euro/dollari kurss, mis oli 2021. aasta juulis 1,18 tasemel, on viimastel päevadel järginud 0,99 kursi.
Valmisrõiva- ja rõivatööstus, mis on teeninud Türgi jaoks viimase 1 aasta jooksul 21,5 miljardit dollarit välisvaluutas, varustab kogu oma sisendi, eriti puuvilla, dollaritega ja ekspordib Euroopasse, kus enam kui 70 protsenti. tema ekspordist realiseeritakse eurodes.
Kalandus- ja loomsaaduste sektor, mis on Euroopa riikide suurim eksporditurg ja mille sisendid on dollarites, eriti kalasööt, on teine ekspordisektor, mida euro/dollari pariteedi muutus negatiivselt mõjutab.
Egeuse valmisrõivaste ja rõivaste eksportijate assotsiatsiooni president Burak Sertbaş ütles, et neil oli 2022. aastal probleeme rahastamise hankimisega, et kuigi rahastamisele oli raskusi juurde pääseda, jäi tööstusharu sissetulekute kaotus, kuna selle sisendid olid dollarites ja eksport tulud olid eurodes.
Viidates sellele, et maailmamajanduse majanduslanguse ootus avaldab survet ka ekspordihindadele, ütles Sertbaş: „Majanduslanguse ootus, raskused finantseerimisel ja dollari kallinemine põhjustasid sektori positiivse õhkkonna muutumise negatiivne keskkond. 2022. aasta teisel poolel võib meie ekspordi kasv peatuda ja isegi pariteedi langust. EHKİB-na kasvas meie eksport juulis europõhiselt 3 protsendi kasvuga 118 miljonilt eurolt 122 miljoni euroni ning dollari baasil kahanes 11 miljonilt dollarilt 140 miljonile dollarile 125 protsendise langusega. Sarnast pilti võime kogeda lähikuudel,“ ütles ta.
Nad ootavad Kaug-Idast pööret Türgi poole.
Jagades infot, et Euroopa impordib Kaug-Idast dollarites, lisas Sertbaş, et nad eeldavad, et Euroopa importijad eelistavad pärast pariteedimuutust Kaug-Ida asemel Türgit ning loodavad pariteedi kaotust sel moel kompenseerida.
Türgi vesiviljelussektoris tekitab mureliku ootuse asjaolu, et euro/dollari kurss on langenud tasemele 0,99 ja see on näha 0,95 juures.
Egeuse mere kalandus- ja loomsaaduste eksportijate assotsiatsiooni president Bedri Girit tõdes, et kuigi Türgi vesiviljelussektori eksport kasvas 2022. aasta jaanuari-juuli perioodil eurodes 33,5%, jäi see aastal 20% tasemele. dollari tingimustes ning et paljud sisendid, eriti söödatooraine, on suurimateks sisenditeks.Ta rõhutas, et see on dollari suhtes indekseeritud ning praegune olukord mõjutab negatiivselt sektori konkurentsivõimet.
Rõhutades, et 65 protsenti vesiviljeluse kogukuludest moodustavad söödakulud, ütles Girit: „Akvakultuuris kasutatava sööda kõige olulisem tooraine on kalajahu ja -õli. Kuna Türgis saadavast kalajahust ja -õlist söödavajaduse täitmiseks ei piisa, on nende toodete puhul kehtestatud impordikohustus. Seda pakutakse ka dollarites. 2021. aastal importisime ligikaudu 202,6 tuhat tonni kalajahu ja 91,5 tuhat tonni kalaõli. Meie ekspordi kümnest suurimast riigist 10 on Euroopa riigid. Asjaolu, et meie sisendid on dollarites ja tulud eurodes, põhjustas sektori kasumi kaotamise. Eksportivate sektoritena on meil suuri raskusi rahastamise hankimisega. Loodame, et allahindluskrediidid avatakse esimesel võimalusel.
Ole esimene, kes kommenteerib