Selle aasta juunis ja juulis Türgis puhkenud kokku 410 metsatulekahju puhul oli keskmine esmareageerimisaeg 15 minutit.
Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi juurde kuuluv metsanduse peadirektoraat suurendas temperatuuri tõusuga kaasnevate metsatulekahjude vastu meetmeid.
Varajaseks hoiatamiseks kasutatakse uusimaid tehnoloogiaid, mis on tuletõrje põhiprintsiip. Paljudes riskantsetes piirkondades kasutusel olevad mehitamata õhusõidukid (UAV) täidavad tänu oma termokaameratele olulisi ülesandeid rohelise kodumaa kaitsel. UAV-del olevate termokaameratega tuvastatakse tuleohtlikud alad ja koostatakse sekkumisplaan integreerides need meteoroloogiast saadud andmetega. Tuletõrjeekspertide juhendamisel toimub nendes punktides kiire sekkumine.
Peale selle panustavad võitlusse ka nutikad tuletõrjetornid. Tehisintellekti kasutavad mehitamata tornid tuvastavad tulekahjud eemalt ja edastavad need juhtimiskeskusesse. Nende andmete valguses liiguvad meeskonnad kiiresti sellesse punkti ja kustutavad tulekahju. Sel viisil lüheneb tulekahjudele reageerimise aeg.
Keskmine esmareageerimisaeg oli kokku 213 metsatulekahju puhul 1 minutit, juunis 21 ja 197.-410. juulil 15 tulekahju.
Nende tulekahjude tõrjumiseks kasutati 124 lennukit, 301 helikopterit, 688 esmaabiautot, 1613 sprinklerit ja 146 buldooserit.
Tulekahjudes osales 12 tuhat 316 inimest. Juunis sai kahjustada 4 tuhat 570 hektarit metsapinda ja 1.-21. juulil 1200 hektarit metsapinda.
HOOLETUS JA ETTEVAATUST ESIMESE korraldus
Vaadeldaval perioodil toimunud 410 tulekahjust 118 tekkis hooletusest ja ettevaatamatusest, 79 äikeselöögist, 30 õnnetusjuhtumist ja 22 tahtlusest. 161 tulekahju täpset põhjust ei suudetud kindlaks teha.
62 põlengu süüdlane selgitati välja ja alustati kohtumenetlust.
Tulekahjustatistika järgi toimuvad suuremad metsatulekahjud riigis tavaliselt juulis ja augustis.
TEHNILINE UURING METSADE TULEKINDLUSE SUURENDAMISEKS
Põllumajandus- ja metsandusminister Vahit Kirişci nentis, et metsatulekahjude puhul tuli esile inimfaktor ja ütles: „Umbes 90 protsenti riigi metsatulekahjudest on inimeste põhjustatud. Seetõttu viime ennetustegevuse raames läbi koolitusi ja teadlikkuse tõstmise tegevusi kõikidele ühiskonnakihtidele, et vähendada tulekahjusid põhjustavat inimtegurit. ütles.
Rõhutades, et nad korraldavad metsaarmastuse suurendamiseks selliseid organisatsioone nagu Breath for the Future ja National Metsastamispäev, ütles Kirişci: "Teeme ka tehnilisi uuringuid, et suurendada metsade tulekindlust ja vähendada põlevate materjalide koormust metsas. Püüame takistada asulatelt või põllumaadelt pärinevate tulekahjude levikut metsa, luues tulekindlate liikide ribasid asulate ja põllumaade ning tuletundlike piirkondade metsade vahele. andis oma hinnangu.
Kirişci rõhutas, et näevad kodumaa kaitseks metsade, mis on riigi väärtused, kaitsmist tulekahjude eest „rohelise kodumaa“ loosungiga ning märkisid, et kodumaa toetamiseks kasutatakse kõiki tehnoloogia vahendeid. 7 tundi ööpäevas 24 päeva nädalas töötav metsapersonal. Kirişci lisas, et tulekahjud avastati varakult ning leekidesse sekkuti kiiresti ja tõhusalt.
Ole esimene, kes kommenteerib