GastroAntepi festival algas pistaatsia saagi ja saarte valmistamisega

GastroAntepi festival algas pistaatsia saagi ja äädika tootmisega
GastroAntepi festival algas pistaatsia saagi ja saarte valmistamisega

Rahvusvaheline gastronoomiafestival (GastroAntep), mida Gaziantepi suurlinnavalitsus Gaziantepi kubermangu koordineerimisel ja koostöös Gaziantepi Arengufondiga (GAGEV) tänavu 4. korda korraldas, sai alguse pistaatsia saagikoristuse ja siidri tootmisega.

Festivali avamisel Batalhöyükis korjasid oma kohalike riietega pistaatsiaaeda käinud president Fatma Şahin, kultuuri- ja turismiminister Mehmet Nuri Ersoy ning protokolli liikmed puudelt pistaatsiaid. Hiljem hakati kasutama "sire", mis on üldnimetus sellistele toodetele nagu vorst, amulett, viil, viinamarjadest valmistatud melass.

Piirkonnas pipra, baklažaani ja suvikõrvitsa seemneid puhastanud president Fatma Şahin jättis ürituse viimases osas maapähklid ja kreeka pähklid köitele päikese kätte kuivama.

President Şahin ütles Batalhöyükis peetud kõnes, et neil toimus 4. GastroAntep Festival, kus osales kultuuri- ja turismiminister Mehmet Nuri Ersoy, ning ütles:

„Täna on osalejaid umbes 70 riigist. Siin on 300 kuulsat ja Michelini tärniga pärjatud kokka. Mida iganes gastronoomialinnas tänapäeval räägitakse, mis iganes selle festivalidel toimib, seda kõike räägitakse Gaziantepis. Meie minister osales meie festivali avamisel. Tervitan teda. Meie selle aasta GastroAntepi tiitel on "Säästev gastronoomia". Põhjus, miks me oma festivali sellel teemal korraldame, on see, et koos pandeemiaga on säästev areng maailma suurim tegevuskava. Inim- ja keskkonnaareng on seda tüüpi arengu puhul väga oluline. Peame kaitsma oma keskkonda ja pöörduma tagasi olemuse juurde. Sisu juurde naasmiseks peame vaatama meie kohalikku kööki. Korjasime täna oma maapähkleid. Tegime oma viinamarjamahla ja siirupi. Ei tohiks öelda, et see on isa, see sisaldab kreeka pähkleid ja sarapuupähkleid koos viinamarjamahlaga. On suur pingutus. Luule on ka suurepärane ravi. Teame, et see toode on Alzheimeri tõve puhul hea. Meil on ka kuivatid. Kõik need on majandus, eksport, kultuur, tsükliline süsteem. Selles ringsüsteemis suurendame koos oma asetäitjate ja kuberneriga oma niisutatavat maad. Töötame oma taastuvenergia kallal. Jätkame oma tööd säästva arengu teemast lähtuvalt.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*