President Soyer kõneleb EBRD roheliste linnade konverentsil Viinis

President Soyer kõneleb EBRD roheliste linnade konverentsil Viinis
President Soyer kõneleb EBRD roheliste linnade konverentsil Viinis

Izmiri pealinna linnapea Tunç Soyeresines Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) Roheliste linnade konverentsil Viinis. Linnapea Soyer ütles, et İzmir on esimene linn Türgis, kes koostab EBRD toetusega rohelise linna tegevuskava: „Meie edukriteerium İzmiris ellu viidud projektide puhul on teha tööd kooskõlas piirkonna looduse ja inimestega. linn." Linnapea Soyer ütles, et finantsinstitutsioonid, mis mängivad linnade infrastruktuuri loodusega ühtlustamisel olulist rolli, peaksid linnu rohkem toetama.

Izmiri pealinna linnapea Tunç Soyer Ta osales 20.–21. oktoobril Viinis Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) roheliste linnade konverentsil. Rääkides “Pealinnaturgude” sessioonil, kus EBRD roheliste linnade programmi kaasatud linnade juhid tulid esimest korda füüsiliselt kokku, märkis linnapea Soyer, et Izmir oli esimene linn Türgis, kes koostas koos EBRD roheliste linnade tegevuskava. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga toetus. Soyer ütles: "Me elame kliimakriisi tõttu haigel planeedil. Sellepärast peame muutma oma maailmavaadet. Loodusest eemaldudes ja loodusseaduste vastaselt tegutsedes suureneb ebavõrdsus. Meie edukriteerium Izmiris teostatud projektides oli teha töid kooskõlas linna looduse ja inimestega. Selle mõistmise osaks on ka meie projekt Living Parks, mis toob Izmiri inimesed taas kokku loodusega, ja meie toetus toodetele, mis vähendavad põllumajanduses veetarbimist.

"Nad seisid meie projektide taga"

Mainides kohapeal toodetud lahenduste olulisust, ütles linnapea Soyer: „Seaduste tegemisega ei saa elu muuta. Peate muutma inimesed sellest muutusest osa. Sel põhjusel tahaksin tänada EBRD-d. Nad mõistsid meid ja seisid meie projektide taga. Kui soovite maailma muuta, peate tootma häid näiteid, et saaksite olla eeskujuks teistele kohtadele, teistele institutsioonidele ja linnadele. Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid on meie linnade infrastruktuuri loodusega ühtlustamisel üliolulised. Finantsasutused peaksid suurendama oma suutlikkust ja tootma uusi finantslahendusi, et vastata linnade vajadustele kliimakriisi tingimustes.

"Kliimasõda võidetakse linnades"

LHV panga ettevõtete turgude president Ivars Bergmanis rõhutas, et omavalitsused peaksid omama head finantsteadmised ja ütles: "Nii saame edasi liikuda oma võitluses ülemaailmse kliimakriisiga."

Ka Rootsi Helsingborgi linnavalitsuse laekur Goran Heimer nentis, et meie linnades on vaja vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 80 protsenti ning rääkis kodanike ja ettevõtete rollist selles protsessis.

Irena Badelska, kes töötab kliimameetmete kavadega tegelevas tehnoloogiaettevõttes Climate View tuluspetsialistina, rõhutas, et kliimakriisi mõju on paljudes linnades tunda olnud juba pikka aega, ning ütles: „See on muutunud vajalikuks linnad võtavad kohe kindlamaid meetmeid. Selles protsessis kerkib esiplaanile Rohelise Linna tegevuskava koostamine ja finantsinstrumentide kasutamine. Linnad mängivad selles võitluses suurt rolli. "Kliimasõda kas võidetakse linnades või kaotatakse linnades," ütles ta.

Gaziantepi suurlinna linnapea Fatma Şahin osales e-mobiilsuse sessioonil esinejana.

Loodud 61 toimingut

EBRD-lt 300 tuhande euro suuruse toetuse saanud Izmiri suurlinna omavalitsus määras meetmed keskkonnaprobleemide, sealhulgas vee, bioloogilise mitmekesisuse, õhu, pinnase ja kliimamuutuste lahendamiseks, koos rohelise linna tegevuskavaga, mis koostati Izmiris esimest korda Türgis. Säästva energia ja kliima tegevuskavaga määrati kindlaks kasvuhoonegaaside vähendamise ja kliimaga kohanemise meetmed. Pealinna omavalitsus ühtlustas kahe täiendava kava strateegiad ja tegevused ning koostas 61 tegevust. Nende kahe tegevuskavaga uuendas Izmiri linnavalitsus, mille eesmärk on muuta Izmir kliimakriisi mõjudega kohanemiseks vastupidavaks, oma kohustust vähendada kasvuhoonegaase 2020. aastani 20 protsenti, kuna "vähendab kasvuhoonegaase 2019. aastaks 2030 protsenti". parlamendi otsusega 40. aastal.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*