Türgi Vabariigi 99. aastapäevaks on otsingumootorihiiglane Google valmistanud spetsiaalse Doodle'i. Kui otsingumootoris vigurlogo nägijad otsisid vastuseid küsimustele nagu 29. oktoobri vabariigi aastapäev, mis on selle tähendus ja tähtsus, siis Google oli varem Doodle’ina kasutanud mitmeid meie riigiga seotud eripäevi.
Vabadussõja eeposega jätkunud tulekahju muutus 29. oktoobril 1923 tõrvikuks, mis ei kustu kunagi. 99 aastat on Türgi Vabariik jätkanud suure juhi Mustafa Kemal Atatürki ja tema kaaslaste sillutatud teed. Türgi Vabariigi 99. aastapäeva tähistati aga otsingumootori Google'i kodulehel doodle'ina. Otsingumootorihiiglane Google on 29. oktoobriks vabariigi aastapäevaks valmistanud spetsiaalse Doodle'i.
Vabariigi päev
Vabariigi päevmälestatakse Türgi Suure Rahvusassamblee Vabariigi administratsiooni deklaratsiooni 29. oktoobril 1923, Türgis ja Põhja-Küprosel iga aasta 29. oktoobril. See on tähistatud rahvuspüha. 1925. aastal jõustunud seadusega hakati seda tähistama riikliku (rahvus)pühana.
Türgis ja Põhja-Küprosel, kus tähistatakse vabariigi aastapäeva, on 28. oktoober pooleteisepäevane riigipüha, pärastlõuna ja 29. oktoober täispüha. 29. oktoobril toimuvad staadionidel pidustused ja traditsiooniliselt õhtuti laternarongkäigud.
Türgi Vabariigi asutaja Mustafa Kemal Atatürk kirjeldas oma kümnenda aasta kõnes 29. oktoobril 1933, mil tähistati vabariigi kümnendat aastapäeva, seda päeva kui "suurimat püha".
Vabariigi väljakuulutamine
Osmani impeeriumi valitses kuni 1876. aastani absoluutne monarhia ja aastatel 1876-1878 ja 1908-1918 konstitutsiooniline monarhia. Mustafa Kemal Paša juhitud rahvuslik võitlus sissetungijate vastu Anatoolias, mis okupeeriti pärast lüüasaamist Esimeses maailmasõjas, päädis rahvusvägede võiduga 1922. aasta oktoobris. Selle protsessi käigus kogunesid rahvaesindajad 23. aprillil 1920 Ankarasse "Suure Rahvusassamblee" nime all, võtsid 20. jaanuaril 1921 vastu seaduse nimega Teşkilat-ı Esasiye Kanunu ja kuulutasid, et suveräänsus kuulub riigile. Türgi rahvas ja 1. novembril 1922 tehtud otsusega kaotas valitsemisaja. Riiki juhtis parlamentaarne valitsus.
Täitevkomitee tagasiastumisel 27. oktoobril 1923 ja uue, assamblee usaldust võitva kabineti loomise ebaõnnestumisel koostas Mustafa Kemal Paša koos İsmet İnönüga seadusemuudatuse eelnõu valitsuse muutmiseks vabariigiks ja esitas see parlamendile 29. oktoobril 1923. aastal. Teşkilat-ı Esasiye seaduses tehtud muudatuste vastuvõtmisega kuulutas Türgi Suur Rahvusassamblee välja Vabariigi.
Ankaras kuulutati välja vabariigi väljakuulutamine 101 püssiga ning seda tähistati ööl vastu 29. oktoobrit ja 30. oktoobrit 1923 pidulikus meeleolus üle kogu riigi, eriti Ankaras.
Pühade tähistamine
Vabariigi väljakuulutamise ajal ei kuulutatud 29. oktoober pühaks ja pidustusi ei korraldatud; Avalikkus korraldas pidustused ööl vastu 29. oktoobrit ja 30. oktoobrit. Järgmisel aastal otsustati 26. oktoobrist 1924 dateeritud dekreediga numbriga 986 tähistada vabariigi väljakuulutamist 101 balli ja kavas oleva eriprogrammiga. 1924. aastal peetud pidustused tähistasid hiljem peetavate vabariigi väljakuulutamise pidustuste algust.
2. veebruaril 1925 tehti Välisministeeriumi (Välisministeeriumi) koostatud seaduseettepanekus ettepanek, et 29. oktoober oleks puhkepäev. Parlamendi põhiseaduskomisjon vaatas selle ettepaneku läbi ja otsustas 18. aprillil ning 19. aprillil võttis ettepaneku vastu Türgi Suur Rahvusassamblee. Vabariigi aastapäeva tähistamine riigipühana 29. oktoobril sai ametlikuks sätteks “Vabariigi väljakuulutamise päevale 29. aastapäeva liitmise seadusega”. Vabariigi väljakuulutamise päeva hakati nii riigis kui ka välissaatkondades ametliku pühana tähistama alates 1925. aastast.
Valitsus tegi 27. mail 1935 uue määruse riiklike tähtpäevade kohta ning määratles ümber riigis peetavad pühad ja nende sisu. Vabaduspüha, mis oli põhiseadusliku monarhia väljakuulutamise päev, ja domineerimispüha, mis oli sultaniriigi kaotamise päev, eemaldati riiklike tähtpäevade hulgast ja nende tähistamine lõpetati. 29. oktoober, mil vabariik välja kuulutati, kuulutati riigipühaks ja riigi nimel otsustati tseremoonia korraldada alles sel päeval.
Pidustused
Vabariigi esimestel aastatel rõhutati vabariigi aastapäeva tähistamise ajal, et noor Türgi Vabariik sündis hävinud riigi rusudest. Nendel algusaegadel toimusid pidustused igapäevaste tseremooniate vormis. Samal päeval algaksid tseremooniad hommikuse ametliku vastuvõtuga, seejärel toimuks ametlik paraad riigiametnike ees ning programm koosneks kolmes osas, õhtul laternarongkäiguga. Lisaks peeti pidupäevaõhtutel "Vabariiklikud ballid", millest võtsid osa linna haldajad ja tähelepanuväärsed isikud. Selline tseremooniate struktuur jätkus kuni 1933. aastani.
Vabariigi aastapäeva tähistamisel on eriline koht ja tähtsus kümnenda aastapäeva pidustustel, mis toimusid 1933. aastal. Soov näidata avalikkusele ja kogu välismaailmale 1923. aastal asutatud vabariigi reforme ja majandusarengut lühikese, kümne aasta jooksul tingis vabariigi aastapäeva tähistamise teise tähenduse. Kümnendal aastal korraldati pidustusi palju laiemalt kui senised pühade tähistamised. Ettevalmistusteks võeti vastu 11. juunil 1933 Türgi Suurel Rahvusassambleel arutusel olnud “Vabariigi väljakuulutamise kümnenda aastapäeva tähistamise seadus” numbriga 12, mis koosnes 2305 artiklist. Selle seadusega otsustati, et 10. aastapäeva pidustused kestavad kolm päeva ja need päevad on riigipühad.
Üle kogu riigi nimetati 10. aastapäeva tähistamise tseremooniate kohad "Cumhuriyeti väljakuks" ja peeti nimetseremooniaid. Nimede andmise tseremooniate käigus ehitati mälestuseks tagasihoidlikud mälestusmärgid nimega "Vabariigi monument" või "Vabariigi kivi". Pidustused olid väga värvikad. Mustafa Kemal luges Ankara Cumhuriyeti väljakul kümnenda aasta kõnet. Komponeeriti kümnenda aastapäeva marss ja kõikjal lauldi hümni. Aastatel 1934–1945 peetud vabariigi aastapäeva pidustused põhinesid 1933. aastal peetud vabariigi aastapäeva pidustustel, välja arvatud mõned muudatused.
Ole esimene, kes kommenteerib