Türgi kivisöeinstitutsiooni (TTK) Bartın Amasras asuvas kaevanduses toimunud plahvatuses hukkus 41 kaevanduse töötajat. Pärast kivisöe katastroofi imestatakse, kuidas ja miks plahvatus toimus.
Mis on granaadi plahvatus?
Tuletormi plahvatus on plahvatus, mis tekib õhu segamisel teatud vahekorras metaangaasiga. Plahvatuse toimumiseks on vaja vähemalt 12% hapnikku. Metaangaas, mida õhus on 5-6%, põleb ainult temperatuuri mõjuga ja muutub plahvatusohtlikuks, kui metaani suhe on 5-16%. Kõige lihtsam plahvatus toimub siis, kui metaanisisaldus on 8% ja kõige tugevam plahvatus on 9,5%. Süüteallikad on lahtine tuli, ülekuumenenud pinnad, hõõrdumine ja elektrisädemed. Toimus ka Soma katastroof ja Amasra kaevanduse õnnetus.
Kuidas toimub granaadi plahvatus?
Seda võib nimetada ka grizuks ehk teisisõnu metaani-õhu seguks. See segu, mis koosneb 5% – 15% metaani ja õhu kombinatsioonist, teostab 650-faasilist põlemist 2°C juures. See segu paisub ootamatult, seejärel surub gaasi suure jõuga plahvatuse keskpunkti suunas. See on plahvatus, millel on suur hävitav jõud ja laastav mõju.
Mis põhjustab granaadi plahvatuse?
Küttepuid, mis on söekaevanduste õudusunenägu, nähakse sageli ka Türgis. Eriti vanades söeõmblustes on mädanemise oht suur. Seaduse järgi on metaani määr õhus 1 mahuprotsent. Kui see tase on saavutatud, on vaja kohe tegutseda. Kui see segu tõuseb üle 1%, tuleb kaevandus kohe tühjendada.
Ole esimene, kes kommenteerib