Abdullah Çatlı (sündinud 1. juunil 1956, Nevşehir – 3. november 1996; suri 12. novembril 1996; Susurluk, Balıkesir) on Türgi organiseeritud kuritegevuse juht, maffia juht, sügava riigi agent ja sissi vastu võitleja. Türgis anti tema üle kohut mitmesuguste mõrvade eest. Ta põgenes pärast XNUMX. septembri putši välismaale ja tema üle anti kohtu alla narkoäri. Ta põgenes oma vanglast. Ta suri XNUMX. aastal Susurlukis.
Ta valiti 1977. aastal Ülkü Ocakları Ankara provintsi presidendiks ja 25. mail 1978 Ülkücü noorteühingu asepresidendiks.
1977. aastal võttis Ankara politseijaoskond tema vastu hagi seaduse nr 6136 rikkumise, politseinike pihta tulistamise ja kuriteorelva peitmise eest.
11. juulil 1978 kuulutati Dots. Dr. Bedrettin Cömerti mõrva toimepanijana otsustas Ankara 5. kriminaalrahukohus ta tagaselja kinni pidada. Ta tabati ja peeti kinni Sakarya provintsis 23. augustil 1978. aastal.
Arreteerimismäärus väidete kohta, et Abdullah Çatlı oli 9. oktoobril 1978 Ankaras Bahçelievleri linnaosas 7 TİP liikme tapmise kavandaja ja juht, esitati 4 aastat ja 4 kuud hiljem. 7. aastal võttis Ankara sõjaseisukorra väejuhatus vastu punase bülletääni väljaandmise otsuse kuritegude eest, millega tappis Ankaras koos oma kaasosalistega 6136 inimest Bahçelievleri veresaunas, asutas illegaalse organisatsiooni, loopis lõhkeaineid ja rikkus seadust numbriga 1982. Ankara sõjaseisukorra väejuhatus.
1980. aasta oktoobris otsustas Konya teise armee ja sõjaseisukorra väejuhatuse sõjaväeprokuratuur otsida Mehmet Ali Ağcat ja teda ennast, kuna nad andsid välja Hasan Dağaslani nimelise valepassi. 1995. aastal tegi Edirne politseijaoskond vahistamismääruse Ağca välismaale toimetamise aitamise eest.
1982. aastal lükkasid šveitslased tagasi justiitsministri poolt Šveitsi võimudele diplomaatiliste kanalite kaudu edastatud väljaandmistaotluse, mis sisaldas süüdistusi "rahva õhutamises valitsuse vastu tegutsema, kasutades relvi ja tappes 7 inimest". asutustele, kuna see ei olnud kooskõlas nende endi õigusaktidega. Kui tabati Abdurrahman Kipçak, 1981. aastal algatatud MHP juhtumis kahtlustatav number 2, keda mainiti Adana politseiülema Cevat Yurdakuli mõrvas, tuvastati seos Abdullah Çatlıga. Abdullah Çatlı arreteeriti ka Šveitsis, kui teda otsiti taga seoses Cevat Yurdakuli mõrvaga. Ta vabastati aga, kuna Šveitsi võimud ei saanud vastavaid dokumente. Uğur Coşkun, üks CHP provintsi esimehe Zeki Tekineri mõrva eest eluks ajaks vangi mõistetud süüdimõistetutest, ütles, et nad kasutasid enne mõrva tehtud avastuse ajal Çatlı autot.
Çatlı läks välismaale 12. septembri putšile järgnenud kuudel. Ta viibis mõnda aega Bulgaarias ja Viini. 22. veebruaril 1982 tabati ta Šveitsis Mehmet Özbay nimele välja antud passiga, kuid ta vabastati. Meie Türgile väljaandmistaotlust ei rahuldatud kuriteo poliitilise olemuse tõttu. MIT-i ametlikes dokumentides oli kirjas, et ta võttis 22. oktoobril 1983 ühendust Pariisi riikliku luureorganisatsiooniga ja teda kasutati 5 tegevuses ASALA vastu. Luureohvitser Korkut Eken väitis ka, et Abdullah Çatlıl oli 1980. aastate alguses suhteid MIT-iga.
Kui ta 24. oktoobril 1984 Prantsusmaal Pariisis narkootikumide salakaubaveo eest tabati, oli tal Hasan Kurtoğlu nimele välja antud pass. Lisaks leiti sellelt heroiiniainet, veel üks võltspass ja Türgi Stuttgardi peakonsulaadile kuuluv võltspitsat. Çatlı mõisteti Prantsusmaal 7 aastaks vangi. Sante vanglas viibides ei võetud 27. mail 1985 vastu Prantsusmaalt saadud Türgi väljaandmistaotlust Türgis määratud surmanuhtluse tõttu.
Çatlı nimi aeti hiljem segi Mehmet Ali Ağca paavsti mõrvakatsega. Itaalia sõjaväepolitsei 1981. aasta raportis oli Ağca nimi Abdullah Çatlı, Oral Çelik, Üzeyir. Bayraklı Väidetavalt on tal sõprussidemed Çatlı esines 16. septembril 1985 paavsti tapmise juhtumis tunnistajana. Ta väitis, et Oral Çelikil polnud mõrvaga mingit pistmist ja et Mehmet Ali Ağca võis olla Bulgaaria agent.
Prantsusmaal viibides, kus ta mõisteti 1985. aastal 7 aastaks vangi, anti Çatlı narkosmugeldamise eest Šveitsile välja. Ta põgenes Bostadeli vanglast 21. märtsil 1990, kui teda hoiti Šveitsis Zugi kantonis Bostadeli vanglas.
26. veebruaril 1992 esitas Istanbuli politseijaoskond ta kohtu alla Şahin Attached nimelise võltspassi abil välismaale sõitmise katse eest ning ta vabastati. 3. augustil 1994. aastal taotles ta Mehmet Özbay nimele välja antud vale isikutunnistusega eritempliga passi, kuna oli rahandusministeeriumis rahandusinspektor. 31. augustil 1996 võttis Balıkesiri politseijaoskond meetmeid, kuna Mehmet Özbay tulistas elamurajoonis oma võltsitud identiteediga litsentseeritud relvast.
Samuti selgus ürikutest, et Çatlı läks 26. aprillil 1996 Ömer Lütfü Topaliga sama lennukiga Küprosele ja naasis 1. mail 1996 pärast samas hotellis ööbimist.
Mõned teadaolevad tegevused pärast 1980. aastat
- 1982. aastal Armeenias sündinud TKP/ML liikme Nubar Yalımyani mõrv Hollandis.
- Armeenia aktivisti Ara Toraniani mõrvakatse Prantsusmaal.
- Armeenia monumendi pommitamine Pariisis 3. mail 1984. aastal.
- 24. jaanuar 1984 Politsei poolt Pariisis narkoäri tõttu tagaotsitav.
- Kurdi kirjaniku Kendal Nezani sõnul kurdi-armeenia narkosmugeldaja Behçet Cantürki mõrv Sapancas.
- PKK toetaja kreeklase Theophilos Georgiadise mõrva 1994. aastal seostati Çatlı meeskonnaga.
- Kasiinode kuningana tuntud Ömer Lütfü Topali mõrv.
- Kurdi-Iraani salakaubavedajate Lazım Esmaeili ja Askar Simitko mõrv.
- MITi endine administraator Mehmet Eymür väitis oma intervjuus, et tegeleb narkootikumidega.
Millal ja kuidas Abdullah Çatlı suri?
Ta hukkus 3. novembril 1996 Balıkesiri Susurluki linnaosa lähedal toimunud liiklusõnnetuses, mis läks ajalukku kui Susurluki õnnetus. Õnnetuse käigus hukkusid Çatlı kõrval taga vasakul küljel istunud Gonca Us ja autot juhtinud endine Istanbuli politseiülema asetäitja Hüseyin Kocadağ. Ainult sedat Edip Bucak, DYP asetäitja, suutis sõidukis viibinud nelja inimese eest põgeneda. Peaministeeriumi inspektsiooninõukogu esimeest Kutlu Savaşit mainitakse Susurluki skandaali jaoks koostatud aruandes sageli.
Pärast matuseid Nevşehiris maeti ta Nevşehiri Pavementi kalmistule.
Tema surma kohta levivad vandenõuteooriad. Olulisemad neist on avariisõiduki pidurisüsteemi rike ja selle surm pärast õnnetust kaelamurdmisel.
Ole esimene, kes kommenteerib