Bagcilaris avati "Türgi-Kasahstani vennaskonna monument".

Türgi Bagcilaris avati Kasahstani vennaskonna monument
Bagcilaris avati "Türgi-Kasahstani vennaskonna monument".

Kodumaalt sisse rändama sunnitud kasahhide Türgisse saabumise 70. aastapäeval avati Bağcılari valla Hasan Nail Canati teabemaja ja kultuurikeskuse aias Türgi-Kasahstani vennaskonna monument. Altaist Anatooliasse rännanud kasahhide asustamise 70. aastapäeva puhul korraldati Bağcılaris üritusi.

Sündmuste esimene pöördumine oli 15. juuli naabruskond Bağcılaris, kus elavad peamiselt kasahhid. Programmi juurde; Osalesid Kasahstani Ankara suursaadik Yerkebulan Sapiyev, Bağcılari linnapea Abdullah Özdemir, Kasahstani Istanbuli peakonsul Alim Bayel ja Kasahstani kodanikud.

"Meie Kasahstani kodanikud lisavad meie linnaosale värvi"

Bağcılari linnapea Abdullah Özdemir märkis, et nad mõistavad Türgis elavate kasahhide 70. aastapäeva pärast rasket võitlust, ja ütles: "Meie kodanikud, kelle arv ületas 120 tuhande piiri seikluses, mis algas 10 perega meie Bağclari linnaosas, lisavad värvi. meie ringkond. Selles oma südame geograafias oleme teinud palju töid, mis on Türgi Kasahstani vennaskonna märgiks. Bağcilari vallana oleme omavalitsusüksus, mis on astunud olulisi samme tagamaks, et meie iidne vendlus ja ühtsus jätkuksid alati.

Özdemir, kellele kingiti maal, oli riietatud Kasahstani kohalikesse rõivastesse.

"Seda teevad ainult vennad"

Suursaadik Sapijev ütles: „Täna on kahe vennasmaa jaoks ajalooline sündmus. Meie veresugulased toodi Anatooliasse 70 aastat tagasi. Meie Anatoolia vennad avasid käed ja võtsid meie veresugulased vendadeks. Seda teevad ainult õed-vennad. See on meie ühtsuse sümbol. Meie vennad moodustasid täna tugeva silla Kasahstani ja Türgi vahel. ta ütles.

Monumendi esiküljel plaatani okste ja lehtede vahel on Türgi ja Kasahstani lipp ning tagaküljel rännet kirjeldav ajalugu. Seevastu minidombra kontserdi andsid Kasahstani artistid.

Ürituse teine ​​aadress oli Bağcılari valla teenindushoone. Siia kokku tulnud külalised jälgisid konverentsisaalis akadeemikute sümpoosioni Kasahstani migratsioonist ning Kasahstani poliitilisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest struktuurist.

Saalis linastus ka dokumentaalfilm “Kasahhi ränne vabaduse igatsusest Altaist Anatooliasse”. Külalised külastasid ka näitust “70. aastapäev Atayurtist kodumaale”, mis räägib Kasahstani rändest.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*