Põllumajandus- ja metsandusminister Vahit Kirişci teatas, et nad ootavad 2022. aastal vesiviljeluse ekspordi üle 1,5 miljardi dollari piiri. Oma avalduses 21. novembril ülemaailmse kalurite päeva puhul märkis Kirişci, et nad toetavad kalatööstust, kaitstes samal ajal meredes leiduvaid varasid.
Sellega seoses tõi Kirişci välja, et viimase 20 aasta jooksul on nad andnud kaluritele 10,2 miljardit liiri SCT sooduskütuse toetust, 7,2 miljardit liiri vesiviljeluse toetust ja 82,9 miljonit liiri väikekalapüügi toetust ning sellega seoses kokku on tänase väärtusega makstud 18,2 miljardit liiri.rõhutas.
Rõhutades, et kalatööstuse püügivõimsus on riigi vajadustest suurem, ütles minister Kirişci: „Eelmisel aastal oli meie kalanduse eksport üle 1,4 miljardi dollari. Eeldame, et meie vesiviljeluse eksport ületab 2022. aastal 1,5 miljardit dollarit. Meie ekspordieesmärk aastaks 2023 on 2 miljardit dollarit ja me astume kindlaid samme edasi. Presidendi juhtimisel sõlmitud kalapüügilepingutega püüavad meie juhid rahvusvahelistes vetes Atlandi ookeanist India ookeanini. kasutas fraase.
Viidates sellele, et Türgi kalurid püüavad rahvusvahelistest vetest ja ookeanidest ligikaudu 3 miljon tonni kala, mis on vähemalt 1 korda suurem kui riigi vetest püütud kalakogus, ütles Vahit Kirişci, et püütud kala töödeldakse nendes riikides asutatud tehastes. millega nad koostööd teevad. Kirişci ütles, et pakkudes töövõimalusi teiste riikide kodanikele, anti sadu miljoneid dollareid ka Türgile.
Põllumajandus- ja metsandusminister Kirişci mainis, et vesiviljeluspoliitika peamine eesmärk on kaitsta mere- ja siseveekogude kalavarusid ning tagada vetes eksisteerimise jätkusuutlikkus ning ütles:
„Nüüd teame väga hästi, et loodusvarad ei ole lõpmatud. Pole palju teada, kuid 50–80 protsenti maailma hapnikutoodangust toodab plankton ja muud meredes leiduvad taimed. Seetõttu peame kaitsma mitte ainult kalu, vaid ka mererohuniite, vetikaid ja kogu mere ökosüsteemi. Sellega seoses kaitseme oma mere- ja sisevett oma kontroll- ja inspektsioonikaatritega ning uurime neid oma uurimislaevadega. Geneetilised materjalid säilitame kalanduse geenivaramu, mille oleme just kasutusele võtnud. Oma veevarude kaitsmiseks peab meie ministeerium väga tähtsaks ka kalakasvatust.
Kirişci ütles, et nad lasevad vette tagasi 15 erinevat kalaliiki, peamiselt Kagu-Anatoolias, meriahvenat ja korallid Vahemeres, meriahvenat ja meriahvenat Egeuse meres, kammeljat, tuura ja looduslikku forelli. "Kalu on nii palju erinevaid. Oleme liigipüügis üks osavamaid riike. 2022. aasta lõpuks oleme veevarudesse lasknud ligikaudu 84 miljonit noorkala, iga kodaniku kohta ühe. Meie eesmärk on suurendada püügimahtu 100. aastal 2023 miljonini, nagu meie vabariigi 100. aastapäevale, Türgi sajandile kohane. Sel puhul õnnitlen kõiki meie kalureid 21. novembril, ülemaailmsel kalurite päeval.“ andis oma hinnangu.
Umbes 70 laeva kalastab teiste riikide territoriaalvetes
Tänavu tegeleb teiste riikide territoriaalvetes kalapüügiga ligikaudu 70 laeva. Kalurid kalastavad Mauritaanias, Guinea-Bissaus ja Gruusias. Sellega seoses panustati rahvamajandusse ligikaudu 600-700 miljonit dollarit.
Kui vesiviljeluse ja kalanduse toodang oli eelmisel aastal arvestuslikult 799 tuhat 844 tonni, siis Türgi merest püütud kalatoodetest tõmbavad tähelepanu anšoovis, bonito, sardiin, kilu, stauriid, sinikala, harilik tuun ja valge rannakarp.
Sisevetes kütitakse peamiselt pärlikala, karpkala, hõbedast ristikala ja hõbekala, vesiviljeluses aga merilatikat, meriahvenat, forelli ja türgi lõhet.
2022. aastal kütiti seni kõige rohkem bonitot, 2021. aastal aga püüti enim anšoovist.
Kaitsetegevused
Kui kalavarude kaitseks ja säästmiseks on mõnes piirkonnas moodustatud kokku 87 hoiuala, siis vastavalt püügivahenditele ja pesitsusajale kehtivad keelud ja piirangud.
Lisaks kehtestati kaubanduslikult kütitavatele liikidele ühekordse sigimisvõimaluse andmiseks minimaalse püütava kõrguse piirang.
Kehtestatud on tõhus kontrollimehhanism jätkusuutliku vesiviljeluse tagamiseks, ohustatud ja endeemiliste liikide kaitsmiseks ning ebaseadusliku jahipidamise vastu võitlemiseks.
Sellega seoses viivad ministeeriumide meeskonnad läbi kontrolle meredel, lossimispunktides, transporditeedel, kalaturgudel, töötlemisrajatistes, masstarbimiskohtades ja jaemüügikohtades. 2021. aastal viis ministeerium koos rannavalve väejuhatusega läbi 193 tuhat kontrolli ning kokku määrati haldustrahv 27,6 miljonit liiri.
Ole esimene, kes kommenteerib