“Pärast COVID-19 HIV-poliitika aruannet” avaldati, et hinnata COVID-19 pandeemia mõju HIV-nakkuse levikule ja HIV/AIDSi poliitika elluviimisele Türgis.
Raporti, mis pakub lahendusi ka HIV-i leviku tõkestamiseks Türgis, koostas uuringufirma IQVIA Gileadi tingimusteta toel ning HIV/AIDSi valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide ja eriarstide panusel.
HIV-nakkust, mis maailmas esmakordselt defineeriti 1980. aastatel, nähti esmakordselt Türgis 1985. aastal ja 1990. aastatel muutus see ülemaailmseks epideemiaks. HIV, mis on saadud kontrolli alla tänu tõhusate viirusevastaste ravimite väljatöötamisele ja tõhusatele ülemaailmsetele sammudele, on nüüdseks ravitav krooniline haigus. Teisisõnu, HIV-nakkusega inimesed saavad jätkata oma tööd, kooli, elu regulaarse raviga ja isegi saada lapsi loomulikul teel.
COVID-19 järgse HIV-poliitika aruanne sisaldab rabavaid andmeid HIV-i leviku ning juhtude arvu kohta maailmas ja Türgis. Kui paljudes riikides on aastane uute HIV-juhtude arv viimase 10 aasta jooksul püsinud stabiilne või hakanud langema, siis Türgi on uute juhtumite arvu aastase kasvu poolest maailmas esikohal. Viimase 10 aasta jooksul on HIV-i juhtude arv Türgis kasvanud 8 korda. 1. aasta 2022. veebruari seisuga oli 2019. aastal teatatud uutest HIV/AIDSi juhtudest 4.153, samas kui aastatel 1985–2021 ületas juhtude koguarv 32.000 19 piiri. Teisest küljest on teaduslike mudelite kohaselt Türgis nakatunud inimeste arv avastamata juhtude puhul vähemalt kaks korda suurem. Arvestades COVID-19 pandeemia tõttu tervishoiuasutustesse ja diagnostikakeskustesse pöördumiste vähenemist, säilitab HIV-nakkus COVID-XNUMX perioodil hinnanguliselt pandeemiaeelse taseme.
Kui aruande kohaselt on kõigist juhtudest suurim osakaal vanusevahemikus 25-34 (1985% vahemikus 2018-35,4), siis 20-24-aastaste osakaal uute juhtumite puhul on viimastel aastatel suurenenud. Aruande ennustuste kohaselt on HIV-i juhtumid Türgis hinnanguliselt tõsisemad, kui vajalikke ettevaatusabinõusid ei võeta.
Eeldatakse, et 40. aastaks on võimalik ära hoida haigestumiste arvu, kui HIV-positiivse staatuse teadmise määra, mida praegu hinnatakse ligikaudu 90%-le, tõsta 2040%-ni.
Türgis juhtude kasvu peamisteks põhjusteks on madalad teadmised ja teadlikkus haiguse levikuteedest, ennetus- ja ennetusravimeetoditest Türgis, COVID-i tõttu tervishoiuasutustesse ja diagnoosimis-/testikeskustesse pöördumiste vähenemine. -19 pandeemia, häbimärgistamise ja diskrimineerimise hirm on testitud.
Aruande koostamisele kaasa aidanud arstide töötoa liige, Ege Ülikooli HIV/AIDSi uurimis- ja rakenduskeskuse (EGEHAUM) direktor prof. Dr. Deniz Gökengin ütles: „HIV/AIDS-i vastane võitlus on lisatud Türgi 2019–2023 strateegilise kava eesmärkide hulka ning tervishoiuministeerium on 2019. aastal kehtestanud HIV/AIDSi kontrolli programmi ning välja on pakutud põhjalik tegevuskava. HIV-nakkuse leviku tõkestamiseks. Pandeemia on aga negatiivselt mõjutanud võitlust HIV/AIDSi vastu, nagu ka kõiki tervisealgatusi. Vaatamata sel perioodil diagnoositud juhtumite vähenemisele, tingib edasikandumise ohu jätkumine vajaduse teatud tegevuste prioritiseerimiseks, hinnates ümber eelnevalt kindlaks määratud tegevuskava. Meie koostatud aruande prioriteetsete poliitikasoovituste hulgas on järgmised: HIV-testimise rakendamine indikaatorhaiguste korral, anonüümsete testimiskeskuste kiire laiendamine ja nendele keskustele juurdepääsu hõlbustamine, vajalike meetmete võtmine HIV-testide ja -ravi hõlbustamiseks tulevaste katastroofide korral, kaugnõustamissüsteemi loomine ning HIV-i ja sarnaste näidustuste katkematute polikliinikute loomine mis nõuavad regulaarset järelkontrolli, tehke ise testimist, nende rakendamist ja ennetusmeetoditele juurdepääsu laiendamist.
Arstid märgivad, et UNAIDS on ülemaailmse AIDS-i epideemia lõpetamiseks ajakohastanud oma varem kindlaks määratud 90-90-90 diagnoosimise-ravi-viiruse supressiooni sihtmärgid tasemele 95-95-95. Sellest lähtuvalt on 2030. aastaks eesmärgiks, et 95% HIV-nakkusega inimestest saaks diagnoositud, 95% diagnoositud isikutest on ravil ja 95% ravi saavatest inimestest on viiruskoormus allasurutud. Arvatakse, et Türgi on ravile juurdepääsu ja ravi edukuse osas nendele eesmärkidele lähedal, kuid diagnoosimise valdkonnas jääb sihtmärgist kaugele maha.
Märkides, et äsja diagnoositud isikute arv on tulevikus oodatust suurem, ütles Çukurova ülikooli arstiteaduskonna nakkushaiguste ja kliinilise mikrobioloogia osakonna juhataja prof. Dr. Yeşim Taşova ütles: "Türgis on HIV-teadlikkus endiselt väga madal. Vajalik on levitada teadmist, et nakatumist on võimalik ennetada tõhusate ennetusmeetoditega ning HIV-nakkusega inimesed saavad regulaarse raviga jätkata oma elu tervena. HIV-vastases võitluses on suur tähtsus HIV/AIDSi puudutavate eelarvamuste kaotamisel kogu ühiskonnas, kõigi tervishoiuasutuste ja nende töötajate vajalike teadmiste ja teadlikkuse olemasolul ning anonüümsete testimiskeskuste arvu suurendamisel. Usume, et käesolevas HIV-valdkonna juhtivate arstide ja valitsusväliste organisatsioonide panusel, kõigi huvirühmade koostöös valminud aruandes toodud soovituste elluviimine annab olulise panuse HIV-i elluviimisse. Tervishoiuministeeriumi tegevuskava.
Ole esimene, kes kommenteerib