50-protsendiline toetus individuaalsetele talumajapidamises kasutatavatele kaasaegsetele niisutussüsteemidele

Protsentuaalne toetus kaasaegsetele niisutussüsteemidele üksiktalunike jaoks
50-protsendiline toetus individuaalsetele talumajapidamises kasutatavatele kaasaegsetele niisutussüsteemidele

Põllumajandus- ja metsandusministeerium annab 1-protsendilist toetustoetust talusisesele kaasaegsele niisutussüsteemile tingimusel, et see ei ületa 50 miljonit TL.

Ministeeriumi juurde kuuluv põllumajandusreformi peadirektoraat on alates 2007. aastast toetuste kaudu edendanud üksikuid talusiseseid kaasaegseid niisutussüsteeme. Ministeerium annab 1-protsendilist toetustoetust investeeringuteks kuni 50 miljon TL.

Ministeeriumi toetatavad niisutussüsteemid on:

  • Põllul asuv tilguti niisutussüsteem,
  • Põllul asuv sprinkler-niisutussüsteem,
  • Põllul asuv mikrosprinkleri niisutussüsteem,
  • Põllul asuv maa-alune tilkniisutussüsteem,
  • Lineaarne või Center Pivot niisutussüsteem,
  • Trummel niisutussüsteem,
  • päikeseenergial töötav niisutussüsteem,
  • Päikeseenergiasüsteemid põllumajanduse niisutamiseks,
  • Intelligentsed niisutussüsteemid.

47 TUHANDELE 264 PROJEKTILE ANDI ÜLE 2 MILJARDI LIIRA TOETUST

Ministeerium, mis on alates 2007. aastast kogu Türgis toetuste hulka kaasanud 47 tuhat 264 projekti, niisutas kaasaegsete niisutussüsteemidega 4 miljonit 703 tuhat 211 dekaarit maad. Nende projektide eest maksti tänaste numbritega kodanikele toetust kokku 2 miljardit 13 miljonit 486 tuhat 439 TL.

Maaelu arengu toetuste raames on alates 15. märtsist 2022 kogu riigis alanud projektide vastuvõtmise menetlused.

Tänaseks on taotletud 773 tuhat 953 projekti 8 tuhande 704 dekaari suurusel maa-alal. 2022. aastaks taotletud 622 miljoni 368 tuhande 226 TL assigneeringust eraldati 300 miljonit TL. Seega maksti 395 miljonit 229 tuhat 4 TL toetust 733 tuhat 238 projektile 950 tuhande 565 dekaari suurusel alal.

KİRİŞCİ: VEEKÜSIMUSED, RIIKLIKU JULGEOLEKU KÜSIMUS

Põllumajandus- ja metsandusminister prof. Dr. Vahit Kirişci rõhutas, et nad peavad veeküsimust maailma konjunktuuri arvestades riikliku julgeoleku probleemiks.

Viidates, et niisutuskorralduse vallas tehtav töö tähendab meie riigi tuleviku planeerimist, rõhutas Kirişci, et igas valdkonnas on oluline kasutada vett säästlikult.

Kirişci märkis, et nad on niisutusvee säästmiseks ja ühiku veest rohkem kasu saamiseks laiendanud torukujulisi niisutussüsteeme, ning andis järgmise hinnangu:

„Näeme, et torustikusüsteem, mis praegu on 32 protsenti, jõuab uute projektide ja vanade niisutussüsteemide kaasajastamisega umbes 45-50 protsendini. Hindame niisutusrajatiste vajadusi, mida ei ole võimalik uuendamisprojekti raames tehtavate hooldus- ja remonditöödega rahuldada. Renoveerimisprojekti raames on suletud süsteemile üleviimine saavutatud 37 tuhande hektari suurusel alal, 1,3 miljoni hektari suurusel alal jätkuvad tööd.

Kui need klassikalise kanali ja lõõrisüsteemiga alad muuta torustikuks, säästetakse vastavalt keskmisele veetarbimisele tilk- ja vihmutusmeetodil 5,8 miljardit kuupmeetrit vett. See vastab 13 protsendile meie niisutamiseks kasutatavast veest.

Juht Kirişci juhtis tähelepanu piiratud veeressursside tõhusa kasutamise tähtsusele kõigis sektorites kooskõlas keskkonnaga.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*