Isegi pärast 140-aastast eksisteerimist on elektritrammid endiselt väga populaarsed kõikjal maailmas ning nõudlus elektritrammide järele kasvab tänu roheliste tehnoloogiate suundumusele. Trammid on väga tõhus linnatranspordivahend lühikestel ja keskmistel vahemaadel nii energiatõhususe kui ka reisijate arvu poolest.
Škoda mark ja trammid ajaloos
Kuigi sel aastal tähistame 25 aasta möödumist esimesest trammist, mis Škoda töökodadest välja tuli, on Škoda kaubamärk trammimaailma poole pöördunud juba 100 aastat. Alates 1922. aastast on paljude Tšehhi ja Moraavia linnade tänavaid läbinud mitut tüüpi trammid, mille põhikomponendid ja süsteemid kannavad Škoda kaubamärki. Peamiselt olid need trammide jõuallikaks olnud veomootorid ja trammi võimsuse juhtimiseks kasutatavad kontrollerid. Škoda tehastes toodetud komponentidega trammid töötasid Brnos, Pilsenis, Prahas, Jihlavas ja paljudes teistes linnades. Škoda kaasaegne ajalugu algas trammitootmise lõppemisega ČKD-s 1997. aastal, mil osa tehnilistest võimsustest viidi Prahast Plzeňi.
Tšehhoslovakkia – trammide maa
Tramme on Tšehhis (või tegelikult Tšehhoslovakkias) alati välja töötatud. Kohalikud inseneriettevõtted suutsid varustada peaaegu kogu siseturu, jätkates samal ajal trammide eksporti üle maailma. Kahekümnenda sajandi algusest kuni 1990. aastate keskpaigani olid Ringhofferi tehased, mis hiljem natsionaliseeriti ja läksid ČKD Praha omandusse, linnavagunite tootmises maailma tähtsaimate tegijate hulgas. Tatra tramme (tähistatud T-nimetuse ja seerianumbriga) müüs ettevõte paljudesse maailma riikidesse (tolleaegse poliitilise olukorra tõttu idabloki maadesse). Aastatel 1961–1997 toodetud T3 pole mitte ainult enimmüüdud tramm, mida on müüdud enam kui 13.000 XNUMX autoga, vaid talle kuulub ka müüdud trammide arvu maailmarekord.
Pärast 1989. aastat osutus ČKD Praha sisestruktuur uutes majandustingimustes jätkusuutmatuks ning vaatamata korduvatele ümberstruktureerimiskatsetele hävisid või neelasid konkurendid enamiku ettevõtetest ja tootmisest. See kujutas endast eksistentsiaalset ohtu Tšehhi Vabariigi trammitootmise traditsioonile; T6C5, viimane Tatra kaubamärgi all välja töötatud trammimudel, toodeti üksikus eksemplaris vaid prototüübina.
Škoda Pilsenist võtab kurika
Tšehhi trammiajaloos kirjutas Škoda Plzeň, praegune Škoda kontsern, uut peatükki Tšehhi trammiajaloos. Alates 1995. aastast on selle tütarettevõte Škoda Dopravní technika moderniseerinud vanu Tatra T01 tramme tüübinimetuste 02T ja 3T all. Tänu nendele projektidele võttis Škoda Plzeň üle oma eduka eelkäija.
Sel ajal oli Škodal kogemusi iga moodsa trammi südameks olevate veomootorite tootmisel ning alates 1990. aastate algusest oli Škoda tarninud suuri tootjaid Lissaboni, Kasseli, Bonni, Kölni ja Philadelphia trammidel kasutamiseks.
Samal ajal töötasid Škoda insenerid teise projekti kallal: nad töötasid koos Inekoniga välja oma trammide esimest prototüüpi. Seda trammi esitleti avalikkusele Astra (nimi 1997T) nime all 39. aastal Brnos toimunud 03. rahvusvahelisel tehnikamessil. See tramm oli kolmeosaline kahe pöördvankriga tramm, mis võis sõita 1.000–1.600 mm liinidel. selle tippkiiruseks määrati 70 kilomeetrit tunnis ja selle autod olid osaliselt madala põrandaga. Selle trammiga sai alguse tänapäevaste trammide ajalugu Škoda tootmisest Pilsenis.
Astra trammid (hiljem mõnikord nimetatud ka Anitraks) leidsid tee muu hulgas Brno, Ostrava ja Olomouci tänavatele. Tšehhi seitsmest trammiveoga tegelevast transpordiettevõttest viis tundis huvi uute Škoda trammide vastu ning aastatel 1997–2005 toodeti ja tarniti kokku 48. 2001. aastal jõudsid nende trammide modifitseeritud versioonid (tähisega 10T) ka USA-sse, kus anti üle tootmislitsentsid. Näiteks Portlandi ja Tacoma linnade külastajad saavad neid tegutsemas näha.
Ühistransport 21. sajandil
Škoda Dopravní technika esimene suur samm pärast 2000. aastat oli nime muutmine. 2004. aastal sündis nüüdseks rahvusvaheliselt tuntud kaubamärk ŠkodaTransportation. Ettevõtte esialgne fookus uuel aastatuhandel oli ekspordivõimekuse arendamine, mille tulemusena tarniti aastatel 2006–2007 Itaaliasse üheksa komplekti Elektra 06T kahesuunalisi tramme. Škoda kontsernil oli edu ka Poolas, kus müüdi 16 trammikomplekti kahe Elektra mudeliga (19T ja 48T dupleks).
Sel ajal ei unustanud Škoda oma siseriiklikke reisijaid. 2005. aastal said nad sõita esimese uue põlvkonna trammidega, mida tuntakse Elektra nime all, kui Elektra mudelit 14T, mille kaasprojekteeris muu hulgas Porsche Design Group. Vaid kaks aastat hiljem ilmus tuletismudel Elektra 13T esmakordselt Brno tänavatele.
Kaasaegne ForCity vallutab maailma
Kuigi Elektra trammid olid edukad nii kodu- kui välismaal, otsustas Škoda Grupi juhtkond astuda otsustava sammu edasi. Selle tulemusena toodi 2008. aastal turule täiesti uus põlvkond nimega ForCity. Üle kümne aasta kestnud väärtuslikku projekteerimis- ja insenerikogemust peegeldub selgelt selles uues põlvkonnas trammides.
Nende mudelite uus omadus oli osaliselt pööratav pöördvanker, mis võimaldas trammidega järskudel liinidel ja kitsastel kurvides sujuvamalt sõita. Lisaks on ForCity trammid takistusteta ja reisijasõbraliku sisekujundusega.
Prahast sai nende trammide suurim klient. Kohaliku transpordifirma juhtkond tellis Pilsenist Škodalt 250 komplekti ja sama tüüpi 15T (vaid osaliste ümberehitustega) tellis hiljem ka Läti Riia. Teised ForCity põlvkonna mudelid leidsid hiljem oma kodud Türgi, Ungari, Slovakkia ja Soome linnades. Seni on Škoda Grupp müünud umbes 500 selle põlvkonna trammi ja selle arendus kestab tänaseni.
Trammide tootmine ei toimu aga ainult Pilseni tootmisüksuses. Škoda Grupp on aastate jooksul teinud koostööd tugevate partneritega, kelle kogemused selles valdkonnas on avaldanud märkimisväärset mõju kogu grupi arengule. Nii ehitatakse Ostravas ja Šumperkis asuvates tootmishoonetes Škoda Grupi kaubamärgi all uusi tramme. Škoda tramme toodetakse ka välismaal, eriti Soomes Otanmäkis. Tuhande järve maal toodeti ka mudelit Artic, mis ühendas Škoda kontserni Soome divisjoni väljatöötatud kontseptsiooni ja ForCity põlvkonna eelised. ForCity Smart Artic trammid sõidavad Soomes ja Saksamaal seni kokku 73 trammiga, praegu on tootmises rohkem tramme. Kokku töötab Škoda praegu trammide tarnimisega 13 Euroopa linna jaoks.
Pilsen (12+10 variant), Ostrava (35+5); Bon (26+12); Bratislava (30+10); rnv – Mannheim, Ludwigshafen, Heidelberg (80+54); Brno (5+35); Helsingi (52+0), Tampere (8+38). Kokku tellis trammid kolm linna: Frankfurt(Oder), Cottbus ja Brandenburg an der Havel (35+6).
Kokku on 475 uut Škoda trammi!
Autonoomsed sõidukid kui linnatranspordi tulevik
Viimasel kümnendil on digitehnoloogia areng hakanud ühistransporti oma jälje jätma. 2013. aastal ühendas Škoda Grupp jõud raudteesõidukite juhtimissüsteemide vallas tunnustatud patenteeritud lahenduste tootjaga ning kuus aastat hiljem asutati Škoda Grupi digikeskus. Täiustatud digilahenduste arendamine on nüüd täies hoos. Lisaks uusimate rongide marsruutimise, diagnoosimise ja teenindamise süsteemide tootmisele on digitaalkeskus pühendunud oma veeremi kokkupõrkevastase süsteemi väljatöötamisele, mis on täielikult autonoomse trammi üks olulisemaid alamsüsteeme. Tegelikult teeb Škoda Group koostööd O2 Tšehhi Vabariigi, INTENS Corporationi ja Lääne-Böömi ülikooliga autonoomse trammi arendusprojekti kallal.
2021 linna, kus 5. aastal Škoda tootmishoonetest trammidega läbis kõige rohkem kilomeetreid
Meie trammide edu ei kajastu ainult müüdud komplektide arvus, vaid eelkõige kilomeetrite arvus, mille trammid tänavatel sõidavad. Siin on nimekiri viiest linnast, kus eelmisel aastal läbiti enim kilomeetreid:
1. Praha (Tšehhi Vabariik) 4 371 548 km (14 T) ja 13 193 838 Km (15 T) (kokku 29 996 866 km ja 92 856 873 km)
2. Helsingi (Soome) 4 280 000 km (kokku 17 380 000 km)
3. Bratislava (Slovakkia) 4 155 265 km (kokku 22 778 220 km)
4. Konya (Türgi) 3 277 714 km (kokku 28 534 115 km)
5. Wroclaw (Poola) 2 735 739 km (kokku 32 217 540 km)
Škoda trammid sõidavad praegu 19 linnas:
Cek Cumhuriyeti
- Praha, Pilsen, Brno, Ostrava, Olomouc, Most
Slovakkia
- Bratislava
Almanya
- Chemnitz, Schoneiche
Finlandiya
- Helsingi, Tampere
ABD
- Portland, Tacoma
Italyâ
- Cagliari
Polonya
- Wroclaw
Türkiye
- Eskisehir, Konya
Macaristan
- Miskolc
Letonya
- Riia
Ole esimene, kes kommenteerib