Täna ajaloos: Douglase DC-3 lennuki esimene lend

Douglase DC tüüpi lennuki esimene lend
Douglase DC-3 tüüpi lennuki esimene lend

17. detsember on Gregoriuse kalendri järgi aasta 351. (liigaaastatel 352.) päev. Aasta lõpuni on jäänud 14 päeva.

Olaylar

  • 1399 – algab mongolite sissetung Euroopasse.
  • 1586 – Go-Yōzei, 107. Jaapani keiser, tõusis troonile.
  • 1637 – Jaapanis algavad Shimabara rahutused.
  • 1777 – Prantsusmaa tunnustas esimese osariigina USA-d.
  • 1790 – Mehhikost leiti asteekide "asteekide kalender".
  • 1865 – Franz Schubert, Lõpetamata sümfoonialauldi esimest korda.
  • 1903 – Vennad Wrightid sooritavad Kitty Hawkis (Põhja-Carolina) oma bensiinimootoriga lennukiga Wright Flyer esimese lennu: lennukaugus 37 m, lennuaeg 12 sekundit.
  • 1905 – 1905 Moskva ülestõus suruti maha. Tsaariarmeed tapsid 10-päevase mässu ajal tuhandeid inimesi.
  • 1908 – Liidu ja progressi komitee, II. Pärast põhiseadusliku monarhia väljakuulutamist sai see liidu ja progressi komitee nime.
  • 1908 – II. Vastvalitud Ottomani parlament pärast teise põhiseadusliku monarhia väljakuulutamist pidas oma esimese koosoleku.
  • 1917 – Tunceli Pülümüri rajoon vabastati Vene okupatsiooni alt.
  • 1918 – Prantsuse sõdurid hakkasid merelt randuma Mersinisse. Mersin, Tarsus, Adana, Ceyhan, Misis ja Toprakkale olid hõivatud.
  • 1919 - asutati Türgi Tööliste ja Põllumeeste Sotsialistlik Partei.
  • 1925 – Türgi ja Nõukogude Liit kirjutasid alla neutraalsuslepingule.
  • 1926 – Uşaki suhkruvabrik avati.
  • 1928 – Afganistanis algab ülestõus kuningas Emanullah Khani vastu.
  • 1934 – 1934. aasta novembri seadusega Kemal Türgi Rahvusassambleel võeti vastu seadus, mis sätestab, et Öz-nimelisele presidendile antud perekonnanime "Atatürk" või selle alguse ja lõpu mainimisega tehtud nimesid ei saa keegi võtta perekonnanimeks ja perekonnanimeks.
  • 1935 – Douglas DC-3 lennuki esimene lend.
  • 1936 – 19. Mayıse staadion Ankaras avati peaminister İsmet İnönü kõnega.
  • 1941 – sakslased piirasid Sevastopoli.
  • 1941 – İsmet İnönü valitsus teatas, et uuest aastast hakatakse leiba jagama ratsioonikaartidega.
  • 1961 – Niterois (Brasiilia) hukkus tsirkusepõlengus 323 inimest.
  • 1965 – ÜRO otsustas, et Türgi ei saa Küprosel sekkuda. Türgi lükkas selle otsuse tagasi.
  • 1965 – asutati Türgi Ideeklubide Föderatsioon (FKF).
  • 1967 – Austraalia peaminister Harold Holt jäi Portsea (Victoria) lähedal ujudes kadunuks.
  • 1969 – USA õhujõud teatasid, et nad ei leidnud UFO-uuringute tulemusena mingeid tõendeid maavälise kosmoselaeva olemasolust.
  • 1969 – SOOLA-I läbirääkimised algavad.
  • 1971 – pandi alus 3. Kuldsarve sillale.
  • 1973 – Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon eemaldas homoseksuaalsuse DSM-i nimekirjast, teatades, et orientatsioon ei ole haigus.
  • 1979 – ballett Ferhat ja Şirin, Nâzım Hikmeti teos ja koreograaf Arif Melikov, arvati TRT kunstimaailma programmist välja.
  • 1980 – 38 kunstnikku, kelle töid peeti Istanbuli linnateatrites taunitavaks, vallandati. Vallandatud kunstnike hulgas olid Başar Sabuncu, Ali Taygun, Mustafa Alabora, Erdal Özyağcılar, Orhan Alkaya ja Beklan Algan.
  • 1980 – Türgi peakonsul Sydneys Sarik Arıyak ja valvepolitsei Enver Sever surid relvastatud rünnaku tagajärjel. Rünnaku eest võttis vastutuse organisatsioon ASALA.
  • 1981 – Punased brigaadid röövisid Itaalia kõrgeima auastmega NATO sõduri kindral James Dozieri.
  • 1981 – Politsei avas Poolas tule meeleavaldavate töötajate pihta: hukkus 7 töötajat.
  • 1982 – President Kenan Evrenit, kes läks pärast Hiina reisi lõppu Indoneesiasse, tervitas president Suharto 21 relva ja suure sõjalise tseremooniaga.
  • 1983 – Madridi ööklubi tulekahjus hukkus 82 inimest.
  • 1983 – Erdal İnönü valiti tagasi SODEPi üldesimeheks.
  • 1984 – YÖK nõudis õppejõudude ja üliõpilaste kohta "teabelehe" säilitamist.
  • 1989 – Ankara alg- ja keskkoolid suleti õhusaaste tõttu.
  • 1989 – Brasiilias toimusid esimesed valimised pärast 25 aastat.
  • 1989 – Ameerika animeeritud telekomöödia Simpsonidalustas FOXi eetris pooletunnise kuldse tunni saatena.
  • 1991 – Türgis toimus esimene jalgpallimõrv pärast Galatasaray (jalgpallimeeskond) GS-BJK matši.
  • 1994 – Ajaleht Yeni Yüzyıl alustas oma ilmumist.
  • 1995 – ÜRO peasekretäriks sai ghanalane Kofi Annan.
  • 1996 – Selgus, et Sedat Bucaki autost leitud relvad kuulusid politseijaoskonnale.
  • 1997 – İsmail Alptekini juhtimisel asutati Virtue Party.
  • 1997 – Ukrainast pärit reisilennuk kukkus Katerini (Kreeka) lähedal mägedesse: hukkus 70 inimest.
  • 1998 – Safranbolu kanti kultuuriväärtusena maailmapärandi nimekirja.
  • 2002 – Iraagi režiimi vastased kogunesid Londonisse ja leppisid kokku demokraatliku ja föderaalse Iraagi loomises, vabade valimiste korraldamises ja põhiseaduse koostamises kuni 2 aasta jooksul pärast Saddam Husseini režiimi kukutamist.
  • 2002 – Jugoslaavia Liitvabariigi parlament ratifitseerib Daytoni rahulepingu seitse aastat hiljem, lõpetades 43 kuud kestnud sõja Bosnias ja Hertsegoviinas.
  • 2002 – USA president George W. Bush annab käsu kasutusele võtta kaitsesüsteem, mida tuntakse raketikilbina ja mis on välja töötatud kaitseks ballistiliste rakettide vastu.
  • 2004 – Iraagi Mosuli linna lähedal toimunud relvastatud rünnaku tagajärjel hukkus 5 Türgi turvameest.
  • 2004 – EL otsustas 3. oktoobril 2005 alustada läbirääkimisi Türgiga.
  • 2010 – Google arendab uut veebiskannerit, mis kaardistab kogu inimkeha. Ta andis sellele nimeks Google Body.
  • 2013 – Türgis algasid korruptsiooni-, altkäemaksu- ja salakaubaveooperatsioonid, kus kahtlustatavateks on neli ministrit, erinevatel tasanditel bürokraate ja ärimehi.
  • 2016 – Türgis Kayseris toimus plahvatus. (2016. aasta Kayseri rünnak)

sünnitused

  • 1267 – Go-Uda, Jaapani 91. keiser (surn. 1324)
  • 1493 – Paracelsus, Šveitsi arst, alkeemik, botaanik ja astroloog (surn. 1541)
  • 1619 – Prints Rupert, Saksa riigimees, sõdur, admiral, teadlane, sportlane, koloniaalkuberner ja amatöörkunstnik (s.
  • 1706 – Émilie du Châtelet, prantsuse matemaatik, füüsik ja kirjanik (surn. 1749)
  • 1734 – Maria I, Portugali kuninganna 1777–1816 ja Brasiilia kuninganna 1815–1816 (surn. 1816)
  • 1749 – Domenico Cimerosa, Itaalias sündinud helilooja (surn. 1801)
  • 1770 – Ludwig Van Beethoven, saksa helilooja (surn. 1827)
  • 1778 – Sir Humphry Davy, inglise keemik ja füüsik (surn. 1829)
  • 1797 – Joseph Henry, Ameerika füüsik (surn. 1878)
  • 1842 – Sophus Lie, Norra matemaatik (surn. 1899)
  • 1864 – Felix Körling , rootsi helilooja (surn. 1937)
  • 1874 – William Lyon Mackenzie King, Kanada poliitik (surn. 1950)
  • 1887 – Josef Lada, Tšehhi maalikunstnik, karikaturist ja kirjanik (surn. 1957)
  • 1893 – Erwin Piscator, saksa teatrilavastaja, kirjanik ja produtsent (surn. 1966)
  • 1894 – Wim Schermerhorn, Hollandi poliitik (surn. 1977)
  • 1896 – Anastasia Platonovna Zujeva, Nõukogude näitlejanna (surn. 1986)
  • 1897 – Hasan Âli Yücel, Türgi õpetaja, endine rahvahariduse minister ja külainstituutide asutaja (surn. 1961)
  • 1905 – Simo Häyhä, Soome sõjaväelane (surn. 2002)
  • 1908 – Willard Libby, Ameerika füüsikakeemik (surn. 1980)
  • 1912 – Edward Short, Briti poliitik (surn. 2012)
  • 1920 – Kenneth E. Iverson, Kanada arvutiteadlane (surn. 2004)
  • 1930 – Armin Müller-Stahl, akadeemia auhinna võitnud saksa filminäitleja
  • 1931 – Safa Önal, Türgi stsenarist, režissöör ja kirjanik
  • 1934 – Irving Petlin, Ameerika kunstnik ja maalikunstnik (surn. 2018)
  • 1936 – paavst Franciscus (Jorge Mario Bergoglio), paavst
  • 1936 – Tuncer Necmioğlu, Türgi teatri-, kino- ja teleseriaalide näitleja, stsenarist ja teatrikriitik (surn. 2006)
  • 1937 – Art Neville, USA laulja, laulukirjutaja ja organist (surn. 2019)
  • 1937 – John Kennedy Toole, Ameerika kirjanik ja Pulitzeri auhinna laureaat (surn. 1969)
  • 1941 – Fritz Moen, Norra vang (surn. 2005)
  • 1942 – Mohammed Buhari, Nigeeria president, pensionile läinud Nigeeria armee kindralmajor
  • 1944 – İlhan Erdost, Türgi kirjastaja (surn. 1980)
  • 1944 – Bernard Hill, inglise näitleja
  • 1946 – Eugene Levy, Kanada näitleja, telerežissöör, produtsent ja kirjanik
  • 1946 – Rıza Silahlıpoda, Türgi muusik
  • 1947 – Wes Studi, indiaanlaste televisiooni- ja filminäitleja
  • 1948 – Kemal Kılıçdaroğlu, Türgi poliitik
  • 1949 – Sotiris Kaiafas, Küprose jalgpallur
  • 1951 – Ken Hitchcock, Kanada jäähokitreener
  • 1951 – Tatjana Kazankina, Venemaa kergejõustiklane
  • 1956 – Itır Esen, Türgi kinokunstnik
  • 1956 – Peter Farrelly, Ameerika filmirežissöör, stsenarist, produtsent ja kirjanik
  • 1958 – Mine Koşan, Türgi häälekunstnik
  • 1958 – Roberto Tozzi, Itaalia sportlane
  • 1961 – Ersun Yanal, Türgi jalgpallur ja treener
  • 1965 – Ali Çatalbaş, Türgi teatri- ja kinokunstnik
  • 1968 – Claudio Suárez, Mehhiko jalgpallur
  • 1969 – Laurie Holden, USA näitleja
  • 1971 – Claire Forlani, itaalia-inglise näitlejanna
  • 1973 – Martha Érika Alonso, Mehhiko poliitik ja bürokraat (surn. 2018)
  • 1973 – Rian Johnson, Ameerika kirjanik ja režissöör
  • 1973 – Paula Radcliffe, Suurbritannia kergejõustiklane
  • 1973 – Hasan Vural, Saksamaal sündinud Türgi koondislane
  • 1974 – Sarah Paulson, USA näitleja
  • 1974 – Giovanni Ribisi Ameerika näitleja
  • 1975 – Oktay Derelioğlu, Türgi jalgpallur
  • 1975 – Eugene, Ameerika elukutseline maadleja
  • 1975 – Milla Jovovich, Ukraina modell ja kunstnik
  • 1976 – Edward Aguilera, Hispaania laulja
  • 1976 – Patrick Müller, Šveitsi endine rahvusvaheline jalgpallur
  • 1977 Katheryn Winnick, Kanada filmi- ja telenäitleja
  • 1978 – Manny Pacquiao, filipiinlasest endine poksija
  • 1979 – Aleksandar Radenković, saksa näitleja
  • 1981 – Tolgahan Sayisman, Türgi modell ja näitleja
  • 1981 – Tim Wiese, Saksamaa väravavaht
  • 1982 – Stephane Lasme, Gaboni elukutseline korvpallur
  • 1982 – Onur Özsu, Türgi laulja ja muusik
  • 1983 – Paolino Bertaccini, Belgia jalgpallur
  • 1984 – Mikky Ekko, Ameerika laulja, laulukirjutaja ja plaadiprodutsent
  • 1986 – Emma Bell, USA näitleja
  • 1987 – Marina Arzamasava, Valgevene kergejõustiklane
  • 1987 – Ameerika Ühendriikide relvajõudude sõdur Chelsea Manning arreteeriti Iraagis 2010. aasta mais, kahtlustatuna WikiLeaksi veebisaidile salastatud dokumentide esitamises.
  • 1988 – Grethe Grünberg, Eesti iluuisutaja
  • 1991 – Jin Izumisawa, Jaapani jalgpallur
  • 1992 – Andrew Nabbout, Austraalia jalgpallur
  • 1996 – Jelizaveta Tuktamışeva, Venemaa iluuisutaja
  • 1998 – Martin Ødegaard, Norra jalgpallur

relv

  • 535 – Ankan, 27. Jaapani keiser
  • 1187 – VIII. Gregory, paavst 1187. oktoobrist 21. detsembrini 17 vähem kui 2 kuud (s. 1100)
  • 1273 – Mevlana Celaleddin-i Rumi, sufi ja luuletaja (s. 1207)
  • 1645 – Nur Cihan, Mughali keiser Cihangiri (s. 1577) naine
  • 1763 – Frederick Christian, Saksimaa prints (s. 1722)
  • 1830 – Simón Bolívar, Lõuna-Ameerika iseseisvussõja juht (s. 1783)
  • 1833 – Kaspar Hauser, teismeline, kelle salapärase välimuse ja elu kohta käivad Saksamaal mitmesugused legendid (s. 1812)
  • 1847 – Marie Louise, Austria ertshertsoginna, krooniti Parma hertsoginnaks aastast 1814 kuni surmani (s. 1791)
  • 1898 – Hermann Wilhelm Vogel, saksa fotokeemik ja fotograaf (s. 1834)
  • 1907 – William Thomson (lord Kelvin), inglise füüsik (s. 1824)
  • 1909 – II. Léopold (Belgia kuningas), Belgia kuningas (s. 1835)
  • 1905 – Aleksei Uhtomski, Venemaa revolutsionääri ja Sotsialistliku Revolutsioonipartei juht (s. 1875)
  • 1907 – William Thomson, šoti füüsik (s. 1824)
  • 1909 – II. Leopold, Belgia kuningas 1865–1909 (s. 1835)
  • 1917 – Elizabeth Garrett Anderson, inglise arst ja naiste õiguste aktivist (s. 1836)
  • 1933 – Thupten Gyatso, Tiibeti usujuht, 13. dalai-laama (s. 1876)
  • 1935 – Juan Vicente Gómez, Venezuela diktaator (1908-1935) (s. 1864)
  • 1947 – Johannes Nicolaus Brønsted, Taani füüsikaline keemik (s. 1879)
  • 1962 – Thomas Mitchell, USA näitleja ja kirjanik (s. 1892)
  • 1964 – Victor Franz Hess, Austria füüsik ja Nobeli füüsikaauhinna laureaat (s. 1883)
  • 1965 – María Teresa Vera, Kuuba laulja, kitarrist ja helilooja (s. 1895)
  • 1966 – Bronislovas Paukštys, Leedu katoliku preester (s. 1897)
  • 1969 – Hadi Hün, Türgi teatrinäitleja (s. 1907)
  • 1972 – Muzaffer Alankuş, Türgi sõdur ja poliitik (s. 1898)
  • 1980 – Oskar Kummetz, Natsi-Saksamaa sõdur (s. 1891)
  • 1981 – Cemal Tural, Türgi sõdur ja endine kindralstaabi ülem (s. 1905)
  • 1987 – Marguerite Yourcenar, Belgia kirjanik (s. 1903)
  • 1995 – Isa Yusuf Alptekin, uiguuri poliitik ja Ida-Turkestani Vabariigi peasekretär (s. 1901)
  • 2009 – Jennifer Jones, USA Oscari võitnud näitlejanna (s. 1919)
  • 2011 – Kim Jong-il, endine Põhja-Korea riigijuht (s. 1941)
  • 2011 – Eva Ekvall, Venezuela modell ja kirjanik (s. 1983)
  • 2011 – Cesaria Evora, Cabo Verde laulja (s. 1941)
  • 2014 – Bilal Ercan, Türgi rahvamuusika ja baglama kunstnik (s. 1962)
  • 2016 – Henry Heimlich, Ameerika rindkere kirurg ja meditsiiniteadlane (s. 1920)
  • 2016 – Gordon Hunt, Ameerika häälnäitleja, režissöör ja näitleja (s. 1929)
  • 2017 – Kjell Grede, Rootsi filmirežissöör ja stsenarist (s. 1936)
  • 2018 – Penny Marshall, Ameerika koomik, häälnäitleja, produtsent, režissöör ja näitleja (s. 1943)
  • 2018 – Anca Pop, Rumeenia-Kanada laulja ja laulukirjutaja (s. 1984)
  • 2018 – Francis Roache, Ameerika vanemadvokaat ja poliitik (s. 1936)
  • 2020 – Jeremy Bulloch, inglise näitleja (s. 1945)
  • 2020 – Pierre Buyoya, Burundi sõdur ja poliitik (s. 1949)
  • 2020 – Maciej Grubski, Poola poliitik (s. 1968)

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*