Loodusesse lasti metsloomade toitumisperioodil 2500 tonni sööta

Metsloomade toitumisperioodil lasti loodusesse tonni sööta
Loodusesse lasti metsloomade toitumisperioodil 2500 tonni sööta

Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi, looduskaitse- ja rahvusparkide peadirektoraadi (DKMP) peadirektoraadi meeskondade poolt 2021-2022 talvise söötmisperioodi ettevalmistuste raames jäeti loodusesse sobivatesse kohtadesse 2 miljonit 495 tuhat 182 kilogrammi sööta. .

Ministeerium on lõpetanud ettevalmistused nende metsloomade jaoks, kellel on õhutemperatuuri languse ja tugeva lumesaju tõttu raskusi toidu leidmisega.

DKMP peadirektoraadi meeskonnad lisavad sööta, et vältida toidupuuduse käes kannatavate metsloomade ja linnuliikide nälgimist, eriti talvel. Võistkonnad jätavad toidu looduses sobivatesse kohtadesse vastavalt ilmastikutingimustest tulenevatele tingimustele.

Läbiviidud söötmistegevusega välditakse karmide talveolude tõttu näljaste loomade lähenemist asulatele ning elu- ja varakaotusi, samas toetatakse metsloomade populatsiooni.

Planeeringu raames teostab peadirektoraat neid tegevusi metsloomade toitmiseks ja kaitsmiseks nende looduslikes elupaikades piirkondades, kus on rasked talveolud.

Vähemalt linnu- ja imetajaliikide nälga suremist saab talvekuudel programmeeritud toitmisega ära hoida.

Üldiselt mõjutavad talvetingimused linde rohkem kui imetajaid. Seda seletatakse ka asjaoluga, et lindudel on raskusi kohanemisega külma keskkonnaga, kus nad viibivad, ja nad rändavad soojadesse piirkondadesse.

Talvekuudel kannavad imetajate seas metsloomad suuri kahjusid, sest nad ei suuda varuda piisavalt sööta ja kulutavad lumele liiga palju energiat.

Karmid talveolud panevad loomad, kes alistuvad nälgimistingimustele, kasutama oma kehas olevaid varusid. See omakorda põhjustab loomade kiiret nõrgenemist, kes ei suuda pärast teatud punkti oma tavapärast funktsiooni jätkata, haigestuvad, surevad või saavad röövloomade saagiks.

2022-2023 TALVE TOITMISE ETTEVALMISTUSED LÕPETUD

2022-2023 talvise söötmisperioodi ettevalmistused on DKMP tiimide poolt lõpetatud. Mõnele imetajale jäid lihatööjäägid, lihatükid ja leib. Hirvedele, metskitsedele ja metskitsedele kasutatakse kaera, maisi, ristikut ning lindudele pragunenud nisu, maisi ja otra.

Ülejäänud toitumisperioodi jooksul jäeti looduses sobivatesse kohtadesse 2 miljonit 495 tuhat 182 kilogrammi sööta. Valitsusvälised organisatsioonid pakkusid meeskondadele ka söödatoetust.

Õpilasi julgustati ka toitmistegevuses osalema. Nii pannakse õpilasi metsloomi armastama ning teadlikkuse tõstmise tegevusega püütakse kaitsta loodust.

“RASKUSED TALVEL TOITU LEIDA”

Põllumajandus- ja metsandusminister prof. Dr. Vahit Kirişci ütles, et talve saabudes on metsloomadel ja lindudel raskusi toidu leidmisega.

Rõhutades, et ministeeriumina toetavad nad metsloomi oma söötmistegevusega, ütles Kirişci: "Seega on meie eesmärk vältida metsloomade sattumist asulatesse. Toetame ka metsloomade populatsiooni. ütles.

Kirişci juhtis tähelepanu kõikide elusliikide kaitsmise ja toetamise tähtsusele Türgi bioloogilise mitmekesisuse seisukohast. Sellega seoses märkis Kirişci, et nad töötavad oma elupaikadega metsloomade kaitse ja arendamise nimel ning märkis, et erinevatel põhjustel looduses kahjustatud metsloomi ravitakse pääste- ja rehabilitatsioonikeskustes ning lastakse nende looduslikku keskkonda.

Kirişci märkis, et perioodil 2012–2021 kahjustatud metsloomadest 74 795 metsloomast 39 700 ning 15 663 metsloomast, kes olid tänavu kurnatud ja vigastatud, said ravi ja lasti loodusesse 9.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*