Tänapäeval ajaloos: Istanbulis on otsustatud hobuvankritele numbrimärke mitte anda

19. jaanuar on Gregoriuse kalendri järgi aasta 19. päev. Aasta lõpuni on jäänud 346 päeva (liigaaastatel 347).

Olaylar

• 1474 – Köpingist sai linn Rootsis.
• 1829 – Johann Wolfgang von Goethe looming Faust esines esimest korda.
• 1853 – Roomas lavastati Giuseppe Verdi ooper “Il Trovatore”.
• 1861 – Gruusia lahkus USA-st.
• 1903 – Prantsusmaa jalgrattur Maurice Garin võitis esimese Tour de France'i jalgrattavõistluse. Kui 19 päeva kestnud 2.428-kilomeetrisel tuuril osales 59 võistlejat, siis finišisse pääses vaid 20 ratturit.
• 1910 – Çırağani palee põles maha. Palee ehitas sultan Abdulaziz.
• 1915 – George Claude patenteerib neoontorud reklaamis kasutamiseks.
• 1915 – Saksamaa impeerium sooritas Ühendkuningriigis esimese õhurünnaku õhulaevade abil.
• 1923 – Ankara väljaandja Ali Şükrü Bey. Päevitus Ilmunud on ajalehe esimene number.
• 1935 – Marshall Field&Co. pakutakse müügiks esimesed Y-kujulised meeste püksikud.
• 1937 – Ameerika miljonär nimega Howard Hughes püstitas kiirusrekordi, lennates Los Angelesest Newarki (New Jersey) 7 tunni 28 minutiga.
• 1941 – II. II maailmasõda: Briti väed ründavad Eritreat.
• 1942 – II. II maailmasõda: Jaapani väed okupeerivad Birma.
• 1945 – Deutsche Bank ja Deutsche Orientbank lõpetasid oma tegevuse Türgis ja alustasid likvideerimise ettevalmistusi.
• 1949 – Kuuba tunnustas Iisraeli diplomaatiliselt.
• 1950 – Türgis otsustati asutada töökohtud.
• 1950 – Hiina liider Mao Zedong tunnustas Ho Chi Minghi juhtimisel Põhja-Vietnami.
• 1956 - Akis Ajakirja peatoimetaja Cüneyt Arcayürek mõisteti õigeks. Arcayüreki vastu esitati kohtuasi tema artikli pärast pealkirjaga "Kui kass tuli, jooksid hiired minema".
• 1959 – Türgi Suures Rahvusassamblees kiideti heaks Ameerika Ühendriikidega allkirjastatud sundvõõrandamise ja konfiskeerimise garantiileping. Ajakirjanduses kirjeldati tehingut kui naasmist kapitulatsioonide juurde.
• 1960 – Türgi Sotsialistlik Partei alustas tegevust. Peapresident Prof. Atif Akgüç toodi sisse.
• 1960 – Rootsi pealinnast Stockholmist Ankarasse saabunud Scandinavian Airlinesi (SAS) reisilennuk kukkus Esenboğa lennujaama lähedal alla, hukkus 42 inimest.
• 1961 – Istanbulis otsustati hobukaarikutele numbrimärke mitte anda.
• 1961 – Yassıada kohtuprotsessid jätkuvad; Süüdi mõisteti İpari kohtuasjas süüdistatavad Adnan Menderes, Fatin Rüştü Zorlu, Hasan Polatkan, Medeni Berk, Hayrettin Erkmen ja laevaomanik Ali İpar.
• 1966 – India peaministriks sai Nehru tütar Indira Gandhi.
• 1969 – Ameerika suursaadik Robert Komer astus tagasi. 6. jaanuaril Lähis-Ida tehnikaülikooli külastades põlesid tudengid Robert Komeri kontoriauto.
• 1969 – Prahas suri üliõpilane nimega Jan Palach kolm päeva pärast seda, kui ta süütas end protestiks Nõukogude Liidu sissetungi vastu Tšehhoslovakkiasse. Prahas toimusid meeleavaldused.
• 1977 – lumesadu Miami-Floridas: esimest korda Florida ajaloos.
• Aastatel 1978–1938 toodetud mudelautodest Volkswagen Beetle (Turtle) toodeti viimast Volkswageni tehastes Emdenis. Kilpkonnade tootmine jätkub Ladina-Ameerikas kuni 2003. aastani.
• 1981 – Bakırköy töökohus nimetas ametisse Revolutsiooniliste Tööliste Ametiühingute Konföderatsiooni (DİSK) usaldusisiku.
• 1983 - Lyoni lihunik Klaus Barbie, tuntud ka kui natside sõjakurjategija, arreteeriti Boliivias.
• 1983 – Apple'i ettevõte, esimene kommertsarvuti hiire ja "graafilise liidesega" Apple Lisa teatas.
• 1983 – Niksari riigiprokuröri Nihat Gerçeki mõrva eest mõisteti süüdi kaks natsionalisti.
• 1988 – Sotsiaaldemokraatliku Populistliku Partei (SHP) asetäitja Mehmet Ali Eren ütles, et Türgis on kurdide probleem ja kurdid on rõhutud. Sündmused puhkesid Türgi Suures Rahvusassamblees.
• 1992 – toimus Revolutsioonilise Ametiühingute Konföderatsiooni (DISK) peaassamblee; Peapresidendiks valiti Kemal Nebioğlu.
• 1997 – Yasser Arafat saabus esimest korda 30 aasta jooksul Hebronisse, et tähistada viimase Iisraeli kontrolli all oleva Läänekalda linna Hebroni üleandmist Palestiinale.
• 1998 – Kenan Şeranoğlu nimeline inimene kogus Titan Saadet Chaini nime all 30 tuhandelt inimeselt 8,6 triljonit liiri. 15. juunil mõisteti Şeranoğlu ja 7 süüdistatavat, sealhulgas tema isa, kelmuse eest mitmesugused vanglakaristused.
• 2004 – Rubia-nimeline koer purustas Aconcagua mäe tippu ronides sellel alal maailmarekordi.
• 2005 – SEKA Izmiti tehase sulgemise otsuse üle protestinud töötajad otsustasid tehasest mitte lahkuda.
• 2005 – Londoni Kuninglikus Kunstiakadeemias avati näitus "Türklased: Millenniumi teekond 600-1600".
• 2006 – NASA kosmosesond New Horizons alustas teekonda Pluuto suunas.
• 2007 – Ajakirjanik Hrant Dink tapeti relvastatud rünnaku tagajärjel.
• 2010 – Hamasi liider Mahmoud al-Mabhuh tapeti oma hotellis Dubais.
• 2011 – Rize'i asetäitja Mesut Yılmaz astus Demokraatide parteist tagasi. Parlamendis esindatud erakondade arv vähenes 6-le.

sünnitused

• 399 – Pulcheria oli Ida-Rooma keisrite Arcadius ja Aelia Eudoxia (surn. 453) teine ​​tütar.
• 1200 – Dōgen, Jaapani zeni õpetaja ja Soto Zeni kooli asutaja Jaapanis (surn. 1253)
• 1544 – II. François, Prantsusmaa kuningas 10. juulist 1558 kuni 5. detsembrini 1560 ja Šotimaa kuninganna abikaasa 24. aprillist 1558 kuni 5. detsembrini 1560 abielludes Šotimaa kuninganna Mary Stuartiga. (s. 1560)
• 1736 – James Watt, Šoti leiutaja (kes aitas käivitada tööstusrevolutsiooni, leiutades aurumasina) (surn. 1819)
• 1798 – Auguste Comte, prantsuse filosoof (peetakse sotsioloogia ja positivismi rajajaks) (surn. 1857)
• 1802 – Sylvain Van de Weyer, Belgia peaminister (surn. 1874)
• 1803 – Sarah Helen Whitman, Ameerika luuletaja, esseist, transtsendentalist ja spiritualist (surn. 1878)
• 1807 – Robert Edward Lee, Ameerika kindral (surn. 1870)
• 1808 – Lysander Spooner, Ameerika poliitiline mõtleja, esseist ja brošüüride autor, unitaar, abolitsionäär (surn. 1887)
• 1809 – Edgar Allan Poe, Ameerika jutuvestja, poeet, kriitik ja kirjastaja (surn. 1849)
• 1830 – Johanna Hiedler, Adolf Hitleri (s. 1906) emapoolne vanaema
• 1839 – Paul Cezanne, prantsuse maalikunstnik (üks suurimaid postimpressionistlikke kunstnikke ja kubismi teerajaja) (surn. 1906)
• 1851 – Jacobus Kapteyn, Hollandi astronoom (surn. 1922)
• 1863 – Werner Sombart, Saksa majandusteadlane ja sotsioloog (surn. 1941)
• 1863 – Aleksandr Serafimovitš, nõukogude kirjanik (surn. 1949)
• 1865 – Valentin Serov, vene maalikunstnik (surn. 1911)
• 1866 – Carl Theodor Zahle, Taani peaminister (surn. 1946)
• 1871 – Dame Gruev, Bulgaaria revolutsionäär (surn. 1906)
• 1873 – Hamide Javanshir, Aserbaidžaani filantroop ja naiste õiguste aktivist (surn. 1955)
• 1873 – Duff Pattullo, Briti Columbia 22. peaminister (surn. 1956)
• 1878 – Herbert Chapman, Inglismaa jalgpallur ja mänedžer (surn. 1934)
• 1879 – Guido Fubini, Itaalia matemaatik (surn. 1943)
• 1882 – Selahattin Adil, Türgi sõdur ja poliitik (surn. 1961)
• 1884 – Ivan Mayski, Nõukogude diplomaat, ajaloolane ja poliitik (surn. 1975)
• 1890 – Ferruccio Parri, Itaalia 43. peaminister (surn. 1981)
• 1890 – Fevzi al-Kavukçu, araabia sõdur ja poliitik (surn. 1977)
• 1892 – Ólafur Thors, Islandi peaminister (surn. 1964)
• 1897 – Emil Maurice, Saksa poliitik (s. 1972)
• 1912 – Leonid Vitalijevitš Kantorovitš, Nõukogude matemaatik ja majandusteadlane (jagas koos Tjalling Koopmansiga 1975. aasta Nobeli majandusauhinda) (surn. 1986)
• 1921 – Patricia Highsmith, Ameerika kirjanik (surn. 1995)
• 1923 – Markus Wolf, Ida-Saksamaa spioon ja Stasi president (surn. 2006)
• 1931 – Altan Günbay, Türgi filminäitleja (surn. 2014)
• 1933 – Suphi Kaner, Türgi näitleja, režissöör, stsenarist ja produtsent (surn. 1963)
• 1934 – John Richardson, inglise näitleja (surn. 2021)
• 1940 – Élisabeth Rappeneau, prantsuse filmirežissöör ja stsenarist (surn. 2020)
• 1940 – Güngör Mengi, Türgi ajakirjanik ja kolumnist
• 1942 – Tamer Yiğit, Türgi näitleja
• 1943 – Janis Joplin, Ameerika laulja-laulukirjutaja (1960. aastate esimene valgenahaline naisbluusilaulja) (surn. 1970)
• 1945 – John Lithgow, Ameerika näitleja ja muusik
• 1946 – Dolly Parton, Ameerika kantrilaulja
• 1947 – Şenay Yüzbaşıoğlu, Türgi popmuusika laulja ja laulukirjutaja (surn. 2013)
• 1949 – Robert Palmer, inglise laulja (surn. 2003)
• 1954 – Cindy Sherman, Ameerika fotograaf ja filmirežissöör
• 1961 – Hakan Aytekin, Türgi dokumentaalfilmide režissöör
• 1961 – Hayri Sezgin, Türgi maadleja (surn. 2013)
• 1977 Benjamin Ayres, Kanada näitleja
• 1980 – Jenson Button, Briti vormel-1 piloot
• 1981 – Asier del Horno, Baskimaa jalgpallur
• 1984 – Mickey Sumner, inglise näitleja
• 1985 – Duško Tošić, Serbia jalgpallur
• 1986 – Moussa Sow, Prantsusmaal sündinud Senegali profijalgpallur
• 1987 – Huban Öztoprak, Türgi teatri-, teleseriaali- ja filminäitleja (surn. 2014)
• 1992 – Logan Lerman, Ameerika kunstnik
• 1992 – Shawn Johnson, Ameerika iluvõimleja
• 1993 – Gülşah Duman, Türgi korvpallur

relv

• 1302 – kohtunik I, viiekümne üheksas islami kaliif
• 1467 – Yahya bin Muhammed Münavi, araabia fiqhide ja hadithide õpetlane (s. 1396)
• 1571 – Paris Bordone, Veneetsia maalikunstnik (s. 1500)
• 1629 – Abbas I, Safaviidide dünastia 5. valitseja (s. 1571)
• 1823 – William Lambton, Briti sõdur ja geodeet (s. 1756)
• 1855 – Jean-Baptiste Paulin Guérin, prantsuse portreemaalija (s. 1783)
• 1865 – Pierre-Joseph Proudhon, prantsuse sotsialist ja ajakirjanik (üks anarhismi teoreetikuid) (s. 1809)
• 1871 – Charles Gumery, prantsuse skulptor (s. 1827)
• 1930 – Frank P. Ramsey, inglise matemaatik, filosoof ja majandusteadlane (s. 1903)
• 1949 – Aleksandr Serafimovitš, nõukogude kirjanik (s. 1863)
• 1962 – Onn Cafer, malai poliitik (s. 1895)
• 1964 – Firmin Lambot, Belgia võidusõidurattur (s. 1886)
• 1970 – Hamza Humo, Bosnia luuletaja, näitekirjanik ja romaanikirjanik (s. 1895)
• 1978 – Feridun Çölgeçen, Türgi kino- ja teatrinäitleja (s. 1911)
• 1982 – Ahmet Şükrü Esmer, Türgi poliitikaajaloolane ja kirjanik (s. 1891)
• 1982 – Enver Ziya Karal, Türgi akadeemik, ajaloolane, poliitik ja Türgi Ajaloo Seltsi president (s. 1906)
• 1990 – Sebahattin Selek, türgi kirjanik (s. 1921)
• 1990 – Aleksandr Petšerski, juht, kes elas 14. oktoobril 1943 üle natside kuriteod Nõukogude sõjavangide vastu ja oli Sobibori hävitamislaagrist massilise põgenemise üks korraldajaid (s. 1909)
• 1992 – Sema Savaş, Türgi teatrikunstnik
• 1992 – Yesari Asım Arsoy, klassikalise türgi muusika helilooja (s. 1900)
• 1994 – Necmi Rıza Ahıskan, Türgi klassikalise muusika kunstnik (s. 1915)
• 2000 – Bettino Craxi, Itaalia poliitik ja endine Itaalia peaminister (s. 1934)
• 2000 – Hedy Lamarr, Austria-Ameerika näitleja ja teadlane (s. 1914)
• 2000 – Sevim Çağlayan, Türgi klassikalise muusika kunstnik (s. 1934)
• 2007 – Bam Bam Bigelow, Ameerika maadleja (s. 1961)
• 2007 – Hrant Dink, Armeenia päritolu Türgi ajakirjanik (s. 1954)
• 2007 – Murat Nasõrov, vene laulja (s. 1969)
• 2008 – Cüneyt Koryürek, Türgi ajakirjanik ja kirjanik (s. 1931)
• 2008 – Suzanne Pleshette, USA näitleja (s. 1937)
• 2008 – Ufuk Esin, Türgi akadeemik, arheoloog ja TÜBA liige (s. 1933)
• 2009 – Abdülkerim Kırca, Türgi sõdur (enesetapp) (s. 1956)
• 2011 – Hasan Ünal Nalbantoğlu, Türgi akadeemik ja sotsioloog (s. 1947)
• 2013 – İsmet Hürmuzlü, türkmeeni päritolu Türgi teatri-, kino- ja teleseriaalide näitleja, kirjanik ja režissöör (s. 1938)
• 2013 – Toktamış Ateş, Türgi akadeemik ja kirjanik (s. 1944)
• 2016 – Ettore Scola, Itaalia filmirežissöör ja stsenarist (s. 1931)
• 2017 – Wayne Barrett, Ameerika populaarne ajakirjanik ja kolumnist (s. 1945)
• 2017 – Miguel Ferrer, USA näitleja ja häälnäitleja (s. 1955)
• 2018 – Ute Bock on Austria aktivist ja koolitaja (s. 1942)
• 2018 – Anna Campori, Itaalia näitleja (s. 1917)
• 2018 – Olivia Cole, USA näitleja (s. 1942)
• 2018 – Saqi Farooqi, Pakistani luuletaja ja kirjanik (s. 1936)
• 2018 – Dorothy Malone, USA näitleja (s. 1924)
• 2018 – Fredo Santana, Ameerika räppar ja muusik (s. 1990)
• 2019 – Mario Bertoncini, itaalia helilooja, pianist ja muusikapedagoog (s. 1932)
• 2019 – Gert Frank, Taani jalgrattur (s. 1956)
• 2019 – Ted McKenna, Šoti trummar ja muusik (s. 1950)
• 2019 – Muriel Pavlow, inglise näitleja (s. 1921)
• 2019 – Henry Sy, Hiina-Filipino ärimees, investor ja filantroop (s. 1924)
• 2019 – Red Sullivan, Kanada elukutseline jäähokimängija ja treener (s. 1929)
• 2020 – Kazım Ayvaz, Türgi maadleja (s. 1937)
• 2020 – Jimmy Heath, USA jazzsaksofonist, helilooja, arranžeerija ja bändi asutaja (s. 1926)
• 2020 – Robert Parker, Ameerika rütmi- ja bluusilaulja ja muusik (s. 1930)
• 2020 – Sunanda Patnaik, India laulja ja muusik (s. 1934)
• 2021 – Renita Grigorjeva, vene näitleja, filmirežissöör, kirjanik ja stsenarist (s. 1931)
• 2021 – Danial Jahić, Serbia sportlane (s. 1979)
• 2021 – Lâm Quang Thi, Vietnami veteran (s. 1932)
• 2021 – Ellinah Wamukoya, Svaasi päritolu anglikaani piiskop (s. 1951)
• 2021 – Mark Wilson, USA illusionist ja kirjanik (s. 1929)
• 2022 – Stanisław Grędziński, Poola endine sportlane (s. 1945)
• 2022 – Hardy Krüger, saksa näitleja (s. 1928)
• 2022 – Gaspard Ulliel, prantsuse filminäitleja (s. 1984)