Põllumajandus- ja metsandusministeerium on määranud põllumajanduse põua vastu võitlemise tegevuskava „Türgi põllumajandusliku põuavastase võitluse strateegia ja tegevuskavaga 2023-2027”, mida pidas täna oma sissejuhatava koosoleku.
Põllumajandusreformi peadirektoraadi koostatud tegevuskavaga soovitakse tõsta avalikkuse teadlikkust, planeerida säästvat põllumajanduslikku veekasutust, rakendada vajalikke meetmeid põua puudumisel ning minimeerida põua mõjusid. rakendades kriisi ajal tõhusat võitlusprogrammi.
Plaani kohaselt rakendatakse põllumajanduse põuaprognoosil põhinevat kriisireguleerimist. Provintsipõhiselt jälgitakse sademete ja pinnase niiskuse andmeid ning põhja- ja pinnavee vaatlusväärtusi. Provintsiaalsed kriisireguleerimisplaanid koostatakse vastavalt nende väärtuste alusel määratavatele lävetasemetele.
Põllumajanduse vaatlusjaamades mõõdetav mulla niiskus
Põua piirkonna põhjal tehakse põuakriisi otsused ja viiakse läbi kriisireguleerimispraktika. Iga provintsi dünaamika ja põuavastase võitluse eritingimuste kohaselt koostatud “Provintsi põua tegevuskavad” uuendatakse.
Olemasolevad niisutussüsteemid muudetakse vett säästvateks suletud süsteemideks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Kastmissüsteeme hooldatakse ja remonditakse. Planeerimisetapis või ehitamisel olevates niisutusvõrkudes projekteeritakse niisutussüsteemid "suletud niisutusvõrkudena", et vähendada veekadusid ja suurendada tõhusust.
Põuakriisi prognoosimisele ja ohjamisele kaasaaitamiseks luuakse "põllumajanduse saagikuse prognoosimise ja seire süsteem" ning koostatakse kuivaperioodi valgalade haldamise ja tegevuskavad.
Suurendatakse ladude vee mahutavust
Tegevuskava raames, millega suurendatakse riigi hoidlate (tiik-tamm) potentsiaalset veehoidmisvõimet, rakendatakse meetmeid reovee kogumiseks ning puhastatud reovee taaskasutamiseks põllumajanduses ja tööstuses. Sellega seoses viiakse läbi uuringud suletud drenaažisüsteemi niisutamiseks tagastatud vee puhastamiseks ja taaskasutamiseks.
Puuritud põhjaveekaevud kaardistatakse ja jälgitakse perioodiliselt ning põllumehi teavitatakse probleemist.
Kõikidele joogi-, kasutus-, tööstus- ja põllumajanduslikel eesmärkidel puuritavate põhjaveekaevude vooluhulka mõõdetakse ja jälgitakse arvesti paigaldamisega. Jällegi kavandatakse ja vajadusel rakendatakse vesikondadevaheline veeülekanne. Asjakohased maakasutusviisid määratakse kindlaks, võttes arvesse pinnase kvaliteeti, maa võimsust ja muid maa omadusi.
Türgi põllumajandusbasseinide tootmis- ja tugimudeli raames kavandatakse põllumajandusbasseinides tootemustreid.
Luuakse niisutusandmebaas
Niisutusandmebaas luuakse põllumajanduse põuavastase võitluse raames. Võetakse samme, et muuta niisutusühistute juhitavad põhjavee niisutusprojektid tilkniisutussüsteemideks. Niisutusvõrkudes koostatakse niisutuskavad ja vajadusel rakendatakse piiratud niisutusprogramme.
Võimalike põua stsenaariumide kohaselt kavandatakse tootemuster provintsipõhiselt ning riskantsed alad suunatakse söödakultuuride kasvatamisele. Jällegi on võimalike põuaperioodide ajal tagatud loomasööda (jäme ja jõusööda) tarnekindlus.
Koostatakse programm põua pakkumise ja nõudluse mõjust tulenevate majandusspekulatsioonide ennetamiseks ning vajalike kaubavarude loomiseks. Põuast tingitud toidupuuduse ohu vähendamiseks suurendatakse põllumajanduses tootlikkust tõstvate sertifitseeritud seemnete kasutamist.
Läbiviidavate uuringutega võetakse kasutusele vajalikud meetmed uute põuakindlate taimesortide kvalifitseeritud seemnete tootmiseks. Jällegi, kuivadel perioodidel kasutatakse vee kogumise tehnikaid, et säilitada vett pinnases.
Kastmise efektiivsuse tõstmiseks võitluses põllumajanduse põuaga korraldatakse põllumeestele koolitusi. Moodsate ja kliimasõbralike niisutustehnikate kasutamise populariseerimiseks viiakse põllumeestele läbi ulatuslikke laiendustegevusi.
Kõikide nende tööde elluviimisel minimeeritakse võimalike kuivaperioodide mõju põllumajandusele.
Ole esimene, kes kommenteerib