Tervet riiki jäi leinama teade Kahramanmaraşis aset leidnud 7.7-magnituudisest maavärinast. Paljud hooned ja rajatised hävitati kümnes provintsis. Kuigi maavärina ohvrid olid suured, selgus taas, kui ebastabiilsed ja ohtlikud need majad olid. Selle käigus tuli pähe tõsiasi, et hooned ei olnud maavärinakindlad, küsimus, kuidas ehitati Jaapanis ehitatud maavärinakindlaid maju. Niisiis, kuidas saab Jaapan ehitada maavärinakindla maja? Mis on Jaapanis rakendatud elupäästev raudteevundamendi süsteem? Millised on rööbastee vundamendisüsteemi omadused? Kes leiutas raudtee vundamendisüsteemi?
Mis on raudtee sihtasutuse süsteem?
Süsteem, mis ütleb, et hooned tuleks ehitada rööbastele, võimaldab hoonetel maavärina ajal maapõuest sõltumatult liikuda rööbastel.
Kuidas tehakse Jaapanis maavärinakindlaid maju
Pärast Jaapanis 1995. aastal toimunud katastroofi moderniseeriti riigis vanu hooneid, samas kui uued hooned ehitati vastavalt uuele süsteemile. Kaitsesüsteemid muutuvad vastavalt hoonete kõrgusele. Kolmekorruselistes hoonetes on vaja seinu tugevdada ja vundamenti plaatidega kaitsta. Keskmise kõrgusega hoonetes võetakse rohkem ettevaatusabinõusid.
Jaapanis kasutatavad maavärinakindlad rööbastee vundamendisüsteemiga majad loovad aluse isolatsiooni, mis võimaldab hoonel maapinnast lahti ühendada. Paigaldatud süsteemis kasutatakse hoone vundamendil kummist valmistatud kaitserauad. Need kaitserauad võimaldavad hoonetel maavärinaohu ajal värisemise ja kaldumise asemel horisontaalselt kõikuda. Hoone lammutamist takistab hoone karkassi sees hüdrojuhtmete kasutamine nii, et vundamendil loksumine levib üle kogu hoone.
Kuidas raudtee sihtasutuse süsteemis hooneid ei lammutata?
Majade ja hoonete ehituseelses etapis ehk vundamendi rajamisel kasutatud soojustus ja hoones olev süsteem muudavad majad maavärinakindlaks. Tänu sellele süsteemile maavärina ajal hooned purunemise asemel painduvad. Jaapanis asetavad insenerid metallplaadid seinte sisemusse, võimaldades kogu hoonel korraga liikuda. See paindlikkus on loodud selleks, et vältida hoone kokkuvarisemist või purunemist. Isegi väga suured hooned ja pilvelõhkujad riigis jäävad selle süsteemiga ellu. Kasutatav süsteem pakub kuni 3 meetrit distantsi ja venitusvaru, kas paremale, vasakule või eest-tagasi. Amortisaatorite kasutamine hoone vundamendil neutraliseerib vibratsiooni, kui arvestada liikumisel paindlikkust, vundamendis kasutatavad puhvervedelikud aga vähendavad raputamise intensiivsust.
Kes leiutas raudtee baassüsteemi?
Kuigi see pole kindel, on teada, et seda süsteemi kasutati esmakordselt Jaapanis. Jaapan, kus üksteise järel on toimunud suuri maavärinaid, hakkas pärast 1995. aasta katastroofi selle süsteemi kallal töötama ja tugevdas oma hooneid tohutult.
Ole esimene, kes kommenteerib