Täna ajaloos: välja kuulutati geneetilise kopeerimise meetodil toodetud lammas nimega Dolly

Välja kuulutatud geneetilise replikatsiooni meetodil toodetud Dolly kohtuekspertiisi lammas
Välja kuulutati geneetilise kopeerimise meetodil toodetud lammas nimega Dolly

23. veebruar on Gregoriuse kalendri järgi aasta 54. päev. Aasta lõpuni on jäänud 311 päeva (liigaaastatel 312).

Olaylar

  • 532 – Bütsantsi keiser Justinianus I andis käsu ehitada Konstantinoopolis Hagia Sophia.
  • 1653 – Lääne-Anatoolia tugevas maavärinas hävisid majad Denizlis, Nazillis, Tüüris ja Uşakis, tuhanded inimesed said surma ja vigastada.
  • 1660 – XI. Karlist sai Rootsi kuningas.
  • 1893 – Rudolf Diesel patenteeris diiselmootori.
  • 1898 – Émile Zola vangistati, kuna kritiseeris Prantsuse valitsust selle antisemiitliku hoiaku pärast.
  • 1903 – Kuuba prahtis Guantanamo lahe Ameerika Ühendriikidele.
  • 1918 – Leon Trotski asutas Punaarmee.
  • 1921 – Londonis toimus Sèvresi lepingu muutmise konverents. Konverents jäi 12. märtsil laiali, kokkuleppele jõudmata.
  • 1934 – III. Leopoldist saab Belgia kuningas.
  • 1940 – Ilmus animafilm "Pinocchio".
  • 1941 – Plutoonium, Dr. Selle lagunes ja valmistas esimest korda Glenn T. Seaborg.
  • 1944 – Suur tšetšeeni-inguši pagulane; Selle pagulusega küüditati kodumaalt Kesk-Aasiasse ja Siberisse 500 tuhat tšetšeen-inguši.
  • 1945 – II. II maailmasõda: Idarindel alistub Saksa garnison Posenis.
  • 1945 – II. II maailmasõda: Vaikse ookeani rindel Iwo Jima lahingu ajal heisatakse Suribachi mäel USA lipp.
  • 1945 – II. II maailmasõda: Vaikse ookeani rindel langes Manila USA kätte.
  • 1945 – sõlmiti Türgi-USA kahepoolne abileping.
  • 1945 – Türgi kuulutas Natsi-Saksamaale ja Jaapani impeeriumile sõja.
  • 1947 – Asutatakse Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO).
  • 1954 – Pittsburghis käivitati esimene massvaktsineerimise programm poliomüeliidi vastu, kasutades Salki vaktsiini. (Sabine'i vaktsiin saabub 1962. aastal)
  • 1955 – Edgar Faure valiti Prantsusmaa peaministriks.
  • 1966 – Süürias toimus sõjaväeline riigipööre, valitsus kukutati.
  • 1977 – Lähis-Ida tehnikaülikooli rektor Hasan Tan sulges kooli. Õpilased lahkusid ühiselamutest sandarmi järelevalve all. 14. veebruaril rektoriks nimetatud Hasan Tan sai üliõpilaste protesti.
  • 1978 – asutati kaasaegsete ajakirjanike ühendus (CGD).
  • 1980 – Ajatolla Khomeini teatas, et USA saatkonna pantvangide saatuse otsustab Iraani parlament.
  • 1981 – umbes 200 mässuliste armee (Guardia Civil) väge, mida juhib Antonio Tejero, tungivad Hispaania parlamenti ja võtavad parlamendiliikmed pantvangi.
  • 1987 – Suures Magellani pilves täheldati supernoovat.
  • 1991 – Lahesõda: USA maaväed ületasid piiri Saudi Araabiaga ja sisenesid Iraagi territooriumile.
  • 1991 – Tais võtab veretu riigipöördega võimu üle kindral Sunthorn Kongsompong, vallandades peaminister Chatichai Choonhavani.
  • 1994 – kasutusele võeti mobiiltelefonivõrgud.
  • 1997 – Šotimaal Roslini Instituudis teatati, et lammas Dolly, kes suri 14. veebruaril 2003, oli esimene geneetilise replikatsiooni teel toodetud imetaja.
  • 1997 – Venemaa kosmosejaamas Mir puhkes tohutu tulekahju.
  • 1998 – Osama bin Laden andis välja fatwa, millega kuulutas välja džihaadi kõigi juutide ja ristisõdijate vastu.
  • 1999 – Austrias Galtüri küla tabas laviin: hukkus 31 inimest.
  • 2005 – MERNİS-Identity Sharing System projekti hakati ellu viima tseremooniaga, millest võtsid osa president Ahmet Necdet Sezer ja peaminister Recep Tayyip Erdoğan.
  • 2010 – Balıkesiri Dursunbey linnaosas Odaköys asuvas kaevanduses hukkus 13 ja sai vigastada 18 inimest. (vt Odaköy kaevandusõnnetus)
  • 2020 – Iraani-Türgi maavärinad: 5.8 miljonit maavärinat Lääne-Aserbaidžaani Khoy provintsis Iraani provintsisw 5.9- ja 75-magnituudised maavärinad vigastasid Iraanis 10 inimest, Vanis sai surma 50 ja vigastada XNUMX inimest.

sünnitused

  • 1133 – Zafir, 8. oktoober 1149 – märts 1154, seitsmenda fatimiidi kaliifi ja ismailiyya-hafizismi sekti perioodil. "Teine imaam" (s. 1154)
  • 1417 - II. Paulus, paavst aastatest 1464–71 (s 1471)
  • 1443 – Matthias Corvinus, Ungari kuningas (surn. 1490)
  • 1633 – Samuel Pepys, inglise kirjanik ja bürokraat (surn. 1703)
  • 1646 – Tokugawa Tsunayoshi, Tokugawa dünastia 5. šogun (surn. 1709)
  • 1739 – Sergei Lazarevitš Lashkarev, Vene sõdur (surn. 1814)
  • 1744 – Mayer Amschel Rothschild, Rothschildide dünastia rajaja (surn. 1812)
  • 1817 – George Frederick Watts, inglise maalikunstnik ja skulptor (surn. 1904)
  • 1822 – Giovanni Battista de Rossi, itaalia epigraaf ja arheoloog (surn. 1894)
  • 1840 – Carl Menger, Austria majandusteadlane (surn. 1921)
  • 1845 – Afonso, Brasiilia impeeriumi pärija (surn. 1847)
  • 1868 – William Edward Burghardt Du Bois, Ameerika sotsioloog (surn. 1963)
  • 1868 – Henry Bergman, Ameerika lava- ja ekraaninäitleja (surn. 1946)
  • 1878 – Ayaz Ishaki, tatari kirjanik (surn. 1954)
  • 1879 – Kazimir Malevitš, vene maalikunstnik ja kunstiteoreetik (surn. 1935)
  • 1879 – Gustav Oelsner, saksa arhitekt ja linnaplaneerija (surn. 1956)
  • 1883 – Karl Jaspers, saksa kirjanik (surn. 1969)
  • 1884 – Kazimierz Funk, Poola biokeemik (surn. 1967)
  • 1889 – Victor Fleming, USA filmirežissöör ja parima režissööri Oscari võitja (surn. 1949)
  • 1891 – Petras Klimas, Leedu diplomaat, kirjanik ja ajaloolane (surn. 1969)
  • 1897 – Mordechai Namir, Iisraeli poliitik (surn. 1975)
  • 1899 – Erich Kästner, saksa kirjanik (surn. 1974)
  • 1899 – Norman Taurog, USA filmirežissöör ja stsenarist (surn. 1981)
  • 1903 Julius Fučík, Tšehhi ajakirjanik (surn. 1943)
  • 1911 – Şemsi Bedelbeyli, Aserbaidžaani teatri näitleja ja lavastaja (surn. 1987)
  • 1913 – Irén Ágay, Ungari näitlejanna (surn. 1950)
  • 1915 – Paul Tibbets, Ameerika sõdur ja piloot (Hiroshimale aatomipommi heitnud lennuki Enola Gay B-29 Superfortress piloot) (surn. 2007)
  • 1924 – Grethe Bartram, Dani sõjakurjategija
  • 1925 – Ali Nihat Gökyiğit, Türgi ehitusinsener, ärimees ja TEMA sihtasutuse asutaja (surn. 2023)
  • 1930 – Medeniyet Şahberdiyeva, Türkmenistanist pärit naisooperilaulja (surn. 2018)
  • 1940 – Kamer Genç, Türgi poliitik (surn. 2016)
  • 1940 – Peter Fonda, USA näitleja (surn. 2019)
  • 1947 – Bogdan Tanjević, Montenegro korvpallitreener
  • 1948 – Taylan Özgür, Türgi revolutsionäär (s. 1969)
  • 1953 – Adnan Polat, Türgi ärimees ja endine Galatasaray president
  • 1954 – Viktor Juštšenko, Ukraina president
  • 1955 – Mehmet Zaman Saçlıoğlu, Türgi jutuvestja ja luuletaja
  • 1955 – Yasin al-Kadi, Saudi Araabia ärimees
  • 1960 – Naruhito, Jaapani kroonprints
  • 1962 – Reza Roosta Azad, Iraani akadeemik ja professor (surn. 2022)
  • 1963 – Radoslaw Sikorski, Poola poliitik
  • 1965 Kristin Davis, USA näitleja
  • 1965 – Michael Dell, Ameerika arvutitootja
  • 1967 – Chris Vrenna, Ameerika muusik
  • 1969 – Michael Campbell, Uus-Meremaa golfimängija
  • 1970 – Niecy Nash, Ameerika näitleja, koomik ja telesaatejuht
  • 1973 – Pamela Spence, Türgi laulja
  • 1976 – Kelly Macdonald, Šoti näitleja ja Emmy auhinna võitja
  • 1977 – Ayhan Akman, Türgi jalgpallur ja treener
  • 1981 – Gareth Barry, Inglismaa endine jalgpallur
  • 1981 – Jan Böhmermann, Saksa telesaatejuht, ajakirjanik ja koomik
  • 1983 – Aziz Ansari, India-Ameerika näitleja, koomik ja filmitegija
  • 1983 – Emily Blunt, inglise näitleja
  • 1983 – Mido, endine Egiptuse jalgpallur ja mänedžer
  • 1985 – Yunus Çankaya, Türgi korvpallur
  • 1986 – Skylar Gray, Ameerika laulja, laulukirjutaja ja produtsent
  • 1986 – Ola Svensson, Rootsi laulja
  • 1987 – Theophilus London, Trinidadis sündinud Ameerika räppar
  • 1987 – Ab-Soul, Ameerika hip-hop artist
  • 1988 – Nicolás Gaitan, Argentina jalgpallur
  • 1989 – Evan Bates, USA iluuisutaja
  • 1989 – Jérémy Pied on Prantsusmaa jalgpallur.
  • 1994 – Dakota Fanning, USA näitleja
  • 1995 – Andrew Wiggins, Kanada elukutseline korvpallur
  • 1996 – D'Angelo Russell, Ameerika professionaalne korvpallur

relv

  • 715 – Walid I, omajaadide kuues kaliif (705–715) (s. 668)
  • 943 – Vermandois II. Herbert, prantsuse aadlik (s. 884)
  • 1072 – Petrus Damianus, kardinal kamaldooli munk – kirikudoktor (s. 1007)
  • 1100 – Zhezong, Hiina Songi dünastia seitsmes keiser (s. 1076)
  • 1447 – IV. Eugenius oli paavst 3. märtsist 1431 kuni 23. veebruarini 1447 (s. 1383)
  • 1464 – Zhengtong, Hiina Mingi dünastia kuues ja kaheksas keiser (s. 1427)
  • 1507 – Gentile Bellini, itaalia maalikunstnik (s. 1429)
  • 1603 – Andrea Cesalpino, Itaalia botaanik (s. 1519)
  • 1766 – Stanisław Leszczyńsk, Poola kuningas, Leedu suurvürst, Lorraine hertsog (s. 1677)
  • 1792 – Joshua Reynolds, inglise maalikunstnik (s. 1723)
  • 1821 – John Keats, inglise luuletaja (s. 1795)
  • 1839 – Mihhail Speranski, Venemaa reformierakondlasest riigitegelane (s. 1772)
  • 1848 – John Quincy Adams, Ameerika poliitik ja USA 6. president (s. 1767)
  • 1855 – Carl Friedrich Gauss, saksa matemaatik, astronoom ja füüsik (s. 1777)
  • 1879 – Albrecht von Roon, Preisi sõdur ja riigitegelane (s. 1803)
  • 1899 – Gaëtan de Rochebouët, Prantsuse poliitik (s. 1813)
  • 1918 – Numan Çelebi Cihan, Krimmi Rahvavabariigi president (s. 1885)
  • 1930 – Mabel Normand on USA näitleja ja režissöör – ta tegi koos Charlie Chaplini ja Roscoe "Fatty" Arbuckle'iga mitu filmi. (s. 1893)
  • 1932 – Marigo Posio, Albaania rahvusliku ärkamis- ja iseseisvusliikumise aktivist (s. 1882)
  • 1934 – Edward Elgar, inglise helilooja (s. 1857)
  • 1941 – Miralay Sadik Bey, Türgi sõdur ja poliitik (s. 1860)
  • 1943 – Thomas Madsen-Mygdal, Taani peaminister (s. 1876)
  • 1945 – Aleksei Tolstoi, vene kirjanik (s. 1883)
  • 1946 – Mehmet Güneşdoğdu, Türgi poliitik ja Samsuni asetäitja Türgi Suure Rahvusassamblee 4. ja 5. ametiajal (s. 1871)
  • 1946 – Ömer Bedrettin Uşaklı, türgi luuletaja, bürokraat ja poliitik (s. 1904)
  • 1946 – Tomoyuki Yamashita, Jaapani kindral (pootud) (s. 1885)
  • 1955 – Paul Claudel, prantsuse luuletaja, näitekirjanik, diplomaat, Nobeli preemia laureaat ja Camille Claudeli vend (s. 1868)
  • 1965 – Stan Laurel, Briti päritolu USA näitleja ja koomik (Lorel – Hardi's Laurel) (s. 1890)
  • 1969 – Saud bin Abdul Aziz, Saudi Araabia kuningas (s. 1902)
  • 1971 – Halit Fahri Ozansoy, türgi luuletaja ja kirjanik (s. 1891)
  • 1973 – Katina Paksinu, Kreeka näitleja (s. 1900)
  • 1979 – Metin Yüksel, Türgi aktivist ja Raiders Associationi juht (s. 1958)
  • 1987 – Muzaffer İlkar, türgi helilooja (s. 1910)
  • 1996 – William Bonin, Ameerika sarimõrvar (hukati) (s. 1947)
  • 2000 – Ofra Haza, Iisraeli laulja (s. 1957)
  • 2000 – Stanley Matthews, Inglismaa jalgpallur (s. 1915)
  • 2003 – Robert K. Merton, Ameerika sotsioloog (s. 1910)
  • 2005 – Sandra Dee, USA näitleja (s. 1944)
  • 2006 – Telmo Zarra, Hispaania endine jalgpallur (s. 1921)
  • 2008 – Janez Drnovšek, Sloveenia liberaalne poliitik (s. 1950)
  • 2012 – Saffet Ulusoy, Türgi ärimees (s. 1930)
  • 2013 – Osman Gidişoğlu, Türgi näitleja ja häälnäitleja (s. 1945)
  • 2015 – Can Akbel, Türgi raadio- ja teleuudiste saatejuht (s. 1934)
  • 2015 – James Aldridge, Austraalia-Briti kirjanik (s. 1918)
  • 2016 – Ramón Castro, Kuuba rahvustegelane ja poliitik (s. 1924)
  • 2016 – Valérie Guignabodet, prantsuse filmirežissöör ja stsenarist (s. 1965)
  • 2016 – Tosun Terzioğlu, Türgi matemaatik (s. 1942)
  • 2017 – Alan Colmes, Ameerika raadiosaatejuht, blogija ja koomik (s. 1950)
  • 2017 – Sabine Oberhauser, Austria arst ja poliitik (s. 1963)
  • 2018 – Ali Teoman Germaner, Türgi skulptor (s. 1934)
  • 2018 – Celal Şahin, vabariiklaste ajastu üks esimesi meelelahutajaid (s. 1925)
  • 2019 – Marella Agnelli, Itaalia aadlik ja kunstikollektsionäär (s. 1927)
  • 2019 – Nestor Espenilla Jr., Filipiinide poliitik ja majandusteadlane (s. 1958)
  • 2019 – Katherine Helmond, USA näitleja (s. 1929)
  • 2019 – Dorothy Masuka, Zimbabwe jazzlaulja (s. 1935)
  • 2021 – Fausto Gresini, Itaalia motosportlane (s. 1961)
  • 2021 – Margaret Maron, Ameerika müsteeriumikirjanik (s. 1938)
  • 2021 – Juan Carlos Masnik, endine Uruguay profijalgpallur ja mänedžer (s. 1943)
  • 2022 – Henry Lincoln, inglise autor, telesaatejuht, stsenarist ja endine kõrvalosatäitja (s. 1930)
  • 2022 – Rehman Malik, Pakistani poliitik ja bürokraat (s. 1951)

Pühad ja erilised sündmused

  • Ardahani vabastamine Vene ja Armeenia okupatsioonist (1921)