Põllumajandus- ja metsandusministeerium võtab meetmeid kliima soojenemisega kaasneda võiva põua vastu. Jätkates "Põllumajanduse põuavastase võitluse strateegia ja tegevuskava" ettevalmistusi, viib ministeerium läbi ka abiootilisi (äärmuslik temperatuur, põud, soolsus jne) ja biootilisi (haigused ja kahjulikud) stressitingimused ning ka nendel tingimustel on tal jätkanud juba pikka aega kõrge saagikuse ja kvaliteetse seemnearetuse uuringuid.
Sellega seoses töötasid Teadusinstituudi direktoraadid välja ja pakkusid tootjatele välja 30 leivanisu, 12 kõva nisu ja 19 odra sorti, mis on põuakindlad.
Kümneid tuhandeid materjale testitakse morfoloogiliselt, fenoloogiliselt ja füsioloogiliselt 2010. aastal Konya Bahri Dağdaşi rahvusvahelise põllumajandusuuringute instituudi alluvuses asutatud ja maailmas kolmandal kohal olevas põuatestide keskuses. Keskuses on praeguseks edukalt läbitud ja registreeritud 19 tüüpi teste.
Registreeritud sordid on viimastel aastatel üle antud erasektorisse ja TİGEM-i ning tehtud on seemnete paljunemisuuringuid. Nendest kultivaridest suurendasid TANER ja BOZKIR oma põuakindluse ja kõrge veekasutuse efektiivsusega saagikust 15-20 protsenti võrreldes olemasolevate kuivkasvatatud sortidega, TANER ja BOZKIR aga 250 protsenti ja 200 protsenti. . Mõlemad sordid pakuvad lootust kliimamuutustega kohanemisel. TİGEM-ile üle antud SELÇUKLU hakatakse turule pakkuma oma funktsioonidega, millel on kõrgem efektiivsus ja kvaliteet.
EELDATAVAD RIIGI LEVITADA
Põuakindlad kultivarid, eriti Konya, Karaman, Aksaray, Niğde, Nevşehir, Sivas, Tokat, Kayseri, Çorum, Çankırı, Yozgat, Kütahya, Afyonkarahisar, Erzurum, Kars, Kastamonu, Mersin, Burki Esdurep, Ardamonu, Galizant, Ardahhi, ja Kırşehir. Selle eesmärk on levitada seda üle kogu Türgi. Arvestades seda levimiskiirust, eeldatakse, et väljatöötatud sortide kasutusmäär saavutab lähiajal leivanisu kasvualadel märkimisväärse taseme.
TAGEMi ja FAO toetatud projekte viiakse läbi kogu riigis, et levitada kaitsva mullaharimise ja otsekülvi tavasid ning arendada sorte võitluses põuaga. Nende uuringutega vähendatakse tootjate sisendeid, vähendades mulla ettevalmistamise kulusid. Lisaks vähendab põua mõju mulla niiskuse säilitamisega, kuna see ei tööta ega riku mulda. Läbiviidud uuringutega on märgata seda süsteemi kasutavate tootjate ja otsekülvipindade arvu kasvu.
Põuakindlad kikerherned
2022. aastal välja pakutud ja aastatel 2023-2027 TAGEM – Eastern Mediterranean Transition Zone Agricultural Research Institute Directorate’i poolt ellu viidava projektiga "Puu stressiresistentsete kikerherne genotüüpide arendamine" püütakse välja töötada uusi põuakindlaid kikerhernesorte vastavalt tootjate ja turu nõudmistele. Selleks määratakse põuakindlad vanemliinid ja luuakse aretusprogramm. Uute arendatavate sortidega vähendatakse tootjatele põua tõttu tekkivaid kahjusid, panustades nii rohkem nii tootjatele kui ka riigi majandusele.
Sooja kliima teraviljauuringute raames hindasid võimalikke globaalseid kliimamuutuste stsenaariume TAGEM-iga liitunud instituutide aineeksperdid ning esmajoones alustati põuakindlate kultivaride arengu uuringutega, mis jätkuvad siiani. Lisaks viiakse praegu läbi riiklikke ja rahvusvahelisi projekte, mis tähtsustavad alternatiivsete põllukultuuride uurimist ja muid agronoomilisi uuringuid.
PROJEKTID JÄTKUVAD EGIPTUSES
Projekti raames aastatel 2017-2021 läbiviidud TAGEM-i poolt rahastatud "Põudastressi taluv sordiaretus Egiptuses"; Põuataluvuse aretamiseks loodud populatsioonidest saadi kõrgetasemelised kvaliteediliinid ja eelmistel perioodidel edukaid puhaste liinide omavahelisel ristamisel töötati välja kandidaatsordid. See projekt viiakse läbi Lääne-Vahemere Põllumajandusuuringute Instituudi (BATEM) eestvedamisel ja seda viiakse ellu asukohtadena meie teistes maisitöötlemisinstituutides. Projekti teine 5-aastane osa algab 2022. aastal ja töö jätkub plaanide piires.
LOOMASÖÖD
Koresööda vajaduse rahuldamiseks jätkuvad uuringud põuakindlate söödakultuuride (nagu ungari vikk, kõrreline umbrohi, kondita broom, espressoin) arendamiseks.
2020. aastal töötati välja kaks Kesk-Anatoolia ja üleminekupiirkondade jaoks sobivat kuivadele tingimustele vastupidavat ungari viki Aksoyak ja Özcan sorti.
Kuivades tingimustes tehtavad lutserniuuringud viiakse läbi lutserni aretusprojekti raames. 2020. aasta uuringu tulemuste kohaselt saadi kuivades tingimustes kahe sordikandidaatmaterjali piirkonna saagikatsetes positiivsed tulemused ning tehti registreerimistaotlus.
Seda kasutatakse laialdaselt koresöödana kariloomadel kuivades ja poolkuivades piirkondades üle maailma, kuid Türgis pole see hästi tuntud. uuringutest saadi positiivseid tulemusi. Paljunemis- ja uurimisuuringud jätkuvad Ankara põllukultuuride kesksel uurimisinstituudis ja Eskişehiri üleminekuvööndi põllumajandusuuringute instituudis.
Silokaera ja tritikale arendamise tulemusena kujunesid välja kaera- ja tritikalesordid, mis suudavad toota 8 tonni silo dekaari kohta, mis võivad olla alternatiiviks palju vett tarbivale silomaisile, mis annab 10-7 tonni. silost.
Põuakindlad SORDI-UURINGUD TÖÖSTUSLIKUD TAIMED
Sordid nimega Linas ja Olas registreeris Trakya Põllumajandusuuringute Instituut safloori taime jaoks, mis on väga põuakindel ja mida saab kergesti kasvatada äärealadel.
Instituudid jätkavad ka TÜBİTAKi projekti "Sojaoa kõrge saagikuse ja kvaliteediomadustega põuakindlate genotüüpide arendamine (2021 - 2023)". Projekti lõpus loodetakse välja töötada põuakindlad sojaoasordid.
Pamuk
Suure kiusaagi ja kvaliteediga, biootiliste ja abiootiliste stressifaktorite suhtes tolerantsete, klassikaliste aretus- ja molekulaarsete klassifitseerimismeetoditega looduslike puuvilla genotüüpide arendamise projekti viib läbi Nazilli puuvilla uurimisinstituut koostöös TÜBİTAKiga. Projektiuuringute käigus tehti kindlaks, et 2020. aastal registreeritud sordid Çerdo, Selçuk Bey ja Volkan on mõõdukalt põuakindlad.
Põuakindlale kaamelinitaimele, mida saab kasvatada äärealadel ja kesadel ilma mulda väsimata, registreeriti 2017. aastal meie riigis esimene kodumaine ja rahvuslik kaamelina (Aslanbey) sort. Rohelise lepingu allkirjastanud Türgi jaoks on väga oluline, et camelinast kui taastuvenergiaallikast saadakse nii kvaliteetset biodiislit kui ka kvaliteetset bioreaktiivkütust.
Koostöös TAGEM-Ülikooliga jätkub "Puukindlate hübriidsuhkrupeedi sortide arendusprojekt". Projekti lõpus loodetakse välja töötada põuakindlad suhkrupeedisordid.
PÕLLUMAJANDUS Põuavastane STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA
Põllumajandus- ja metsandusministeerium jätkab tööd "Põllumajanduse põuaga võitlemise strateegia ja tegevuskava" raames. Mõned plaanis sisalduvad eesmärgid on järgmised:
- Põuakindlate, taluvate ja kliimale sobivate teraviljasortide arendamine, et võidelda kliimamuutuste ja põuaga, ning edendada nende kasutamist,
- vähem vett tarbivate ja kõrge veekasutuse efektiivsusega tööstusettevõtete arendamine,
- Põuakindlate niidu-karjamaa söödakultuuride arendamine,
- Mullaharimisvaba põllumajanduse, vähendatud mullaharimise ja otsekülvi süsteemide juurutamine ja levitamine, et kaitsta mulla tervist ja säilitada vett mullas,
- Põuakindlate taimede seemnete külvamine otsekülvisüsteemiga niitudele ja karjamaadele,
- Lamba- ja kitsekasvatuse arendamine ja levitamine Kesk-Anatoolias (Merinose ja Akkaramani arendusprojektid),
- Kliimamuutustega kokkusobivate loomade arvu suurendamine Kesk-Anatoolia veisekasvatuses ja vajaliku ümberkujundamise tagamine (Anatoolia Browni arendusprojekt),
- Põua tajumise kindlaksmääramine ja sellele vastavate strateegiate väljatöötamine,
- Taimede geneetiliste ressursside identifitseerimine, kogumine, iseloomustamine ja integreerimine aretusprogrammidesse.
KİRİŞCİ: OSALEME põuakindlate liikide arendamise juures
Põllumajandus- ja metsandusminister prof. Dr. Vahit Kirişci märkis, et nad on tundlikud kogu maailma ähvardava põua suhtes ja rakendavad ettevaatusabinõusid.
Rõhutades, et ministeeriumina viivad nad läbi põllumeestele suunatud projekte, jätmata tähelepanuta kliimamuutustest ja eriti põllumajanduslikust põuast põhjustatud põuda põllumajanduspoliitikas põllumajandustootmise kavandamisel, selgitas Kirişci, et nad on rakendanud põllumajandusliku põua vastu võitlemise strateegia tegevuskavasid alates 2008. aastast.
Märkides, et nad teatasid perioodi 2023–2027 plaanist, ütles Kirişci: "Töötame nii niisutatava kui ka kuiva põllumajandusega ning laiendame neid uuringuid. Nende uuringute jätkusuutlikkus ja järjepidevus on väga oluline. Oleme kõigi oma asutuste ja organisatsioonidega põuaohu vastu valvsad,“ ütles ta.
Rõhutades, et meetmete võtmine toiduohutuse tagamiseks kliimamuutuste vastu on nende strateegiliste prioriteetide hulgas, andis Kirişci järgmise hinnangu:
„Põllumajandus- ja metsandusministeeriumina käsitleme teemat jätkusuutlikkuse aspektist ning kujundame oma tööd praeguste andmete valguses. Meie pinnase, vee ja geneetiliste ressursside kaitsmine, tootlikkuse suurendamine ja veepotentsiaalile sobivate tootemustrite loomine tootmispiirkondades on meie selleteemalise töö põhiraamistik.
Põuakindlate liikide arendamine on selles kontekstis üks kriitilisemaid küsimusi, millega me tegeleme. Peame sellega seotud teadus- ja arendustegevuse uuringuid väga oluliseks.
Meie kui riigi kliima-, pinnas-, vee- ja bioloogilise mitmekesisuse ressursid sisaldavad lahendusi, mis minimeerivad kliimamuutuste negatiivseid mõjusid.