Linna ümberkujundamise riskantsete hoonete protsess algab hoone omanike "identifitseerimistaotlusega" litsentseeritud asutustele ja organisatsioonidele ning lõpeb "lammutamisjärgse taotlusega" pärast "riski kindlaksmääramist" ja "riskantse struktuuri hävitamist". Kodanikele, kelle riskantne struktuur on hävinud, pakutakse selliseid mugavusi nagu intressitoetus, üüriabi ja uute ehitatavate majade tasuvabastus.
Pärast 6. veebruaril Kahramanmaraşis toimunud 7,7 ja 7,6 magnituudiseid maavärinaid kerkis taas päevakorda riskantsete ehitiste ümberkujundamise teema.
Vastavalt seadusele nr 6306 katastroofiriskiga alade ümberkujundamise kohta käsitletakse riskantse ehitisena hooneid, mis on oma majanduse eluea lõpetanud või mille puhul on leitud varisemis- või tõsiste kahjustuste oht nii sees kui ka väljaspool seda. ja nendega seotud menetlused Seda juhib Kliimamuutuste Ministeerium. Maavärinatele vastupidavate ja nende elanike eluohutust mitteomavate riskantsete ehitiste tuvastamise protsessid viiakse läbi neljas etapis.
Riskantsete ehitiste lammutamise ja uute ehitamise ümberkujundamisprotsess algab hoone omanike „identifitseerimisavaldusega“, jätkub „riskimääramise“, „riskantsete ehitiste lammutamise“ ja lõpeb „lammutamisjärgse taotlusega“. ”.
Esimese sammu tuvastamise rakendus
Esimese sammuna peab astuma hoone omanik, et teha kindlaks hooned, mis võivad võimaliku katastroofi korral kokku variseda ja tõsiselt kahjustada saada ning mis ohustavad neis elavate inimeste turvalisust. .
"Riskliku struktuuri tuvastamise" peavad tegema litsentseeritud asutused ja organisatsioonid, mille leiate ministeeriumi lingilt "altyapi.csb.gov.tr/riskli-yapi-tespiti-ile-related-establishments".
Taotluse selleks saavad teha hoone omanikud või üks nende seaduslikest esindajatest, kasutades e-riigi salasõna, veebilehel kentdonusum.csb.gov.tr.
Teise etapi riski tuvastamine
Pärast taotluse esitamist litsentsitud asutuste ja organisatsioonide koostatud riskantse struktuuri tuvastamise aruanne edastatakse Istanbuli, Ankara ja Izmiri linnaosa omavalitsustele ning teistes provintsides provintsi keskkonna-, linnastumise ja kliimamuutuste direktoraatidele.
Omavalitsuste ja provintside direktoraatide puuduliku või ebaõige tuvastamise korral saadetakse aruanded vastavale isikule ning „riskantse struktuuri” vormis märkus vastavale kinnistusametile. Hooneomanikud võivad 15 päeva jooksul teatamise päevast arvates esitada vastuväiteid kinnistusametile või omavalitsusele, kus riskantne ehitis asub.
Kui vastuväidet ei esitata, lammutatakse ehitis määratud tähtaja jooksul, mitte vähem kui 60 päeva jooksul teatamise päevast arvates.
Vastuväiteid "riskantse struktuuri" määramisele vaatab läbi tehniline komisjon, kuhu kuulub 4 liiget ülikoolidest ja 3 liiget ministeeriumist.
Tehnilise komisjoni otsusega riskantse struktuuri kohta muutub määramisprotsess lõplikuks.
Kolmas etapp on riskantsete ehitiste lammutamine.
Pärast lõplikku "riskantse ehitise" otsust antakse hoone omanikele lammutamiseks aega vähemalt 60 päeva.
Selle aja jooksul kontrollib administratsioon seda, kas hoone lammutati või mitte. Kui seda ei lammutata, siis teatatakse, et hoone lammutavad haldusasutused ning lisaaega antakse maksimaalselt 30 päeva.
Kui riskantseid ehitisi selle perioodi lõpuks omanikud ei lammuta, palutakse asjaomastel asutustel ja organisatsioonidel riskantseid ehitisi elektri, vee ja maagaasiga mitte varustada ning nende teenindamine lõpetada.
Elu ja vara evakueerimist riskantsetest hoonetest ning nende lammutamist teostab või teostab administratsioon kohalike võimuorganite tagatava korrakaitse toel.
Lammutamata ehitised lammutavad või lammutavad ka ministeerium või provintsi direktoraadid. Selle tehingu kulude eest vastutavad hoone omanikud proportsionaalselt oma osadega.
Protsess lõpeb lammutusjärgse taotlusega
Pärast riskantsete ehitiste lammutamist ehitatakse uusi hooneid ja tehakse maatükkide ümberhindamine.
Kui hooneomanikel nende tehingute osas üksmeel puudub, määravad kokkuleppele mitte jõudvatele omanikele kuuluvate kinnistute väärtuse kapitalituruametis registreeritud tegevusluba omavad hindamisasutused.
Kui selle väärtuse osas pole üksmeelt, otsustatakse struktuuri puudutavad teostused vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega proportsionaalselt omanike osakaaludega.
Sellest otsusest ja lepingu tingimustest teatatakse Istanbuli omavalitsustele ja muudes kohtades provintsi direktoraadile.
Otsusega mittenõustuvate omanike maaosad müüakse enampakkumise korras teistele huvilistele üle maaosa väärtuse. Müügiprotsessi lõppedes alustatakse uue struktuuri juurutamist.
Intressi- ja üüriabi keskkonna-, linnastumise ja kliimamuutuste ministeeriumilt uutele ehitatavatele majadele ning vastavate riigiasutuste ja omavalitsuste maksu- ja lõivuvabastust neile, kelle riskantne struktuur hävib.