Purilennuk nimega "Sea Explorer", mille Türkiye İş Bankası pakkus METU mereteaduste instituudile, jätkab oma veealuseid uuringuid. Olles lõpetanud oma esimese uurimistöö Marmaras, kogub Deniz Explorer nüüd andmeid, mis annavad Vahemerel mõõtmisi tehes teadusele valgust.
Koostöö Türkiye İş Bankası ja Lähis-Ida Tehnikaülikooli (METU) vahel, et vältida meie merede reostust ja säilitada ökosüsteemi, öeldes: "Maailm on meie tulevik", aitab jätkuvalt kaasa mereuuringutele. Meie riigis esmakordselt kasutusel olnud mehitamata veealune purilennuk nimega "Sea Explorer", mis toimetati METU mereteaduste instituuti teadusuuringute toetamiseks, maandus vee peal, et viia läbi uurimistööd Türgi ja Türgi vahelises piirkonnas. TRNC pärast Marmara.
“Sea Explorer” osaleb METU mereökosüsteemi ja kliimauuringute keskuse (DEKOSİM) hooajalistel ekspeditsioonidel neli korda aastas. Samuti kogub see andmeid, mis heidavad valgust teadusele, tehes süvamerel põhjalikumaid mõõtmisi.
20 päeva Vahemere avastamist
"Sea Explorer", mis hakkab tegema kõige üksikasjalikumat ja kõrge resolutsiooniga mõõtmistööd, mida Türgis pole kunagi varem tehtud, viibib Vahemeres ligikaudu 20 päeva.
Selle mereuuringu eesmärk on paremini mõista kahte loodussündmust, mis toimuvad regulaarselt Vahemere idaosas hiliskevadel ja suve alguses. Temperatuuri tõusuga Vahemere idaosa vees algatab temperatuuride erinevus alumises ja ülemises veekihis kihistumise, mis mõjutab tootmist ja ringlust meredes. Tavaliselt kantakse toitainete soolad pinnale sügavatest vetest tänu talvisele segunemisele, mis tekib vee temperatuuride ja tiheduste lähenedes alumises ja ülemises kihis. Selline kihistumine takistab aga hapniku ja mikroskoopiliste taimeorganismide allikaks oleva fütoplanktoni kasvuks vajalike toitainete soolade transporti pinnale. Sel perioodil tekib ka kogu Vahemere jaoks oluline Levantine vahekiht. Lühiajalised merereisid ei ole nende kahe sündmuse selgitamiseks piisavad. Uusimate tehnoloogiatega varustatud Sea Exploreri pikaajaline pidev töövõime eeldab üksikasjalikuma teabe hankimist.
“Sea Explorer” kogub andmeid kõrge andmemahtu nõudvate probleemide, eelkõige kliimamuutuste negatiivsete mõjude väljaselgitamiseks ja jälgimiseks, lahenduste väljatöötamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks. Need andmed on väga olulised, et aidata kaasa teaduslikele uuringutele meie merede ökosüsteemi jätkusuutlikkuse kohta ning ennetada katastroofe, nagu Marmara liim ja reostus.
İşbanki ja METU töö Sea Exploreris on konkreetne näide ülikoolide ja erasektori koostööst puhta maailma ja puhta keskkonna nimel, kus kõik peaksid olema tundlikud ja panustama. Läbiviidava koostöö raames on suunatud meie kolmest küljest merega ümbritsetud riigis merereostuse teaduslike ja akadeemiliste uuringute läbiviimine nii tõhusamalt kui ka suuremas mahus. Lisaks on ette nähtud laiendada keskpikas ja pikas perspektiivis tehtavat tööd, et kaitsta meresid, mis on meie planeedil oluline elu, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi allikas, tõsta üldsuse teadlikkust reostuse vältimisest ning suurendada mere- ja kliimaalast kirjaoskust.
Seade, mis võib laskuda 1.000 meetri sügavusele, on maailmas oma analoogidest eraldatud
Aparaat, mis suudab laevast sõltumatult määratud marsruudil mõõta pidevalt kuni 100 päeva, liigub edasi maapinnalt laskudes ja laskudes 1.000 meetri sügavusele.
Sellel seadmel, mis suudab satelliitsüsteemi kaudu edastada teadlastele kogutud andmed iga võnke lõpus pinnale jõudmisel, on lai valik andureid, mis suudavad mõõta veesamba omadusi, nagu temperatuur, soolsus. , hapnik, klorofüll ja hägusus meredes. Kõikides ilma- ja mereoludes okeanograafilisteks mõõtmisteks kasutatav purilennuseade eristub maailma analoogidest reaalajas lämmastikku mõõtva anduriga. Kõnealune andur sisaldab uusimat tehnoloogiat, millega saab praegu mõõta meredes leiduvat toitainete soola.
Marmarast leiti olulisi leide
Ajavahemikus 12.-16 Marmaras oma esimese uurimisavastuse teinud seade uuris veeharus toimuvaid muutusi, sealhulgas Bosporuse väinalt Marmarasse siseneva hoovuse põhjustatud muutusi ning hapnikujaotust ida-lääne suunal. Avastuses täheldati, et Bosporuse hoovus põhjustas ülemises vees temperatuuri ja soolsuse muutusi, segades 2023 tunni jooksul ülemise ja alumise vee vastavalt selle tugevusele. See olukord, mida mudelid varem ennustasid ja mille signaali nähti satelliidilt, selgus esmakordselt üksikasjalikult reaalajas ja kohapeal tehtud mõõtmistega. Need muutused võivad põhjustada palju probleeme, nagu liikide mitmekesisuse vähenemine aja jooksul, raskused toidu leidmisel ja mereloomade ränne.
Ida-lääne teljel ulatuval lõigul täheldati, et alumise kihi hapnik vähenes läänest itta liikudes väga kiiresti, kuigi mõõtmised tehti talvel ja hapniku lahustuvus oli kõrge. Arusaadavalt lisandus lõunabasseini põhjavette märkimisväärne kogus magedat vett tsükliliste hoovuste (pööristega), eriti lõigu lääneosas. Selline olukord suurendab Marmara põhjavee vastupidavust välismõjudele, nagu reostus ja kliimamuutused. Siiski on teada, et see olukord kaob suve saabudes.