TEMA sihtasutus juhtis 5. juuni ülemaailmse keskkonnapäeva raames tähelepanu plastireostuse ulatusele maailmas ja Türgis ning rõhutas, et meetmed tuleks kasutusele võtta niipea kui võimalik. Maailma keskkonnapäeva tänavuseks teemaks, mida ÜRO (ÜRO) keskkonnateadlikkuse tõstmiseks tähistatakse igal aastal 5. juunil erineva teemaga, määrati “Lõpeta plastireostus”.
1,6 miljonit ruutkilomeetrit plastihunnikut Vaikses ookeanis
Vaikses ookeanis asuv plastihunnik, mida tänapäeval nimetatakse 7. mandriks ja mis on tekkinud inimmõjul, on 1,6 miljoni ruutkilomeetri suurune. TEMA Foundationi juhatuse esimees Deniz Ataç juhtis sellele hunnikule tähelepanu ja ütles: "See plastmägi, mis on Türgist peaaegu kaks korda suurem, paljastab meie maailma plastireostuse probleemi mõõtmed. Plastreostus, mis jõuab maismaalt ja jõgedest meredesse ja sealt ookeanidesse, kahjustab eelkõige mereökosüsteemi looma- ja taimeliike. Uurimistöö tulemusena teame nüüd, et paljude kalaliikide kõhus on mikroplast. "Pealegi on tõendeid mikroplasti olemasolust sündimata lootel, vastsündinud lapse platsentas, inimese veres ja kopsudes."
"Toodi 8.3 miljardit tonni plasti"
Ataç mainis plastireostuse põhjuseid, mis põhjustavad tõsiseid probleeme nii keskkonnale kui ka kõigi elusolendite tervisele, ning ütles: „On levinud arvamus, et plastikut võetakse ringlusse; Olemasolevaid andmeid vaadates tundub, et transformatsioonist ei piisa. Aastatel 1950–2015 tootis inimkond maailmas umbes 8.3 miljardit tonni plasti; 6.3 miljardit tonni ehk 76 protsenti neist muutus plastjäätmeteks. Vaid 9 protsenti neist plastijäätmetest saab ringlusse võtta. Arvestades, et Türgi impordib Euroopast enim jäätmeid, muutub taaskasutatavatest plastidest tekkiv saaste küsitavaks.
"Kahjulik inimeste tervisele hingamise kaudu"
Rõhutades, et mittetaaskasutatavate plastide eelistatud kõrvaldamismeetodiks on enamasti põletamine, ütles Ataç: "Selle protsessi tulemusena eraldub nii kliimamuutusi põhjustav süsinikdioksiid kui ka kahjulikud kemikaalid. Näiteks on teada, et 1 tonni plasti põletamisel paiskub atmosfääri 2,9 tonni süsihappegaasi.“
Ataç märkis, et teised kemikaalid, mis vabanevad, kahjustavad elusolendite elu hingamise kaudu ja tegi ettepanekuid plastireostuse vältimiseks, öeldes: "Nad imbuvad pinnasesse, taimedesse, pinnavette ja põhjavette ning kahjustavad toiduahela kaudu inimeste ja loomade tervist. ."