Üsküdari Ülikooli NPİSTANBULi haigla neuroloogiaspetsialist prof. Dr. A. Oğuz Tanrıdağ andis teavet Alzheimeri tõve ja teiste neuroloogiliste haiguste erinevuste ja sarnasuste kohta. Tanrıdağ märkis, et teave Alzheimeri tõve ja teiste neuroloogiliste haiguste erinevuste ja sarnasuste kohta moodustab põhjaliku raamatu sisu ja ütles: "Lisaks ei piisa sellise teabe saamiseks ainult neuroloogiks olemisest, vaid ka psühhiaatriast, sisehaigustest. meditsiini- ja geneetikateadmised." ütles.
Prof. Dr. Tanrıdağ ütles: "Lühidalt, Alzheimeri tõve kõige olulisem erinevus teistest neuroloogilistest haigustest; See ei mõjuta aju suhteid kehaga, kuid mõjutab aju vaimseid funktsioone, eriti mälu, samuti põhjustab häireid käitumises ja igapäevaelu harjumustes. Seda seetõttu, et haigus mõjutab vaimsete funktsioonidega seotud ajupiirkondi. "Kõige olulisem neist on see, et haigus saab alguse hippokampusest, mis paikneb oimusagarates, mis on seotud lähimäluga ja kulgeb ühendusradade kaudu." ta ütles.
"Alzheimeri tõvega patsiendi välimus ja neuroloogiline uuring on erinevad."
Täiendades, et need tunnused muudavad Alzheimeri tõvega patsiendi välimuse ja neuroloogilise läbivaatuse erinevaks Parkinsoni tõvest, MS-st, ALS-ist, insuldist, epilepsiast, lihas- ja närvihaigustest, ütles Tanrıdağ: "Kõige olulisem probleem, mis puudutab neurolooge ja psühhiaatreid ainult Alzheimeri tõve tõenäosus on see, et selle haiguse tavaline neuroloogiline uuring on normaalne. Selline olukord põhjustab praktikas diagnostilist segadust ning selle tulemuseks on see, et varases ja keskmises staadiumis patsiente peetakse normaalseks või depressiooniks. Seetõttu ei välista tavaline neuroloogiline uuring patsiendi Alzheimeri tõve võimalust ja nõuab täiendavaid uuringuid.“ tegi avalduse.
"Alzheimeri tõve diagnoosimiseks tuleks läbi viia ajukontroll"
Prof selgitas ka Alzheimeri tõve võimaluse korral tehtavaid lisauuringuid. Dr. Tanrıdağ ütles järgmist:
"Need uuringud on aju pildistamine, arvutipõhine EEG ja neuropsühholoogilised testid. Seetõttu ei saa Alzheimeri tõve diagnoosi panna ainult neuroloogilise uuringuga, see eeldab ajukontrolli uuringuid. Lisaks kõigele sellele ei välista Alzheimeri tõve diagnoosimist ka neuroloogilise uuringu kõrvalekalded. Kuna Alzheimeri tõbe võib näha koos teiste neuroloogiliste haigustega. Näiteks insuldid, peatraumad, üldnarkoos ja vanemas eas infektsioonid suurendavad Alzheimeri tõve esinemissagedust.