On selgunud, et äädika, mis on väga oluline kaubanduslik toiduaine, tegi pettusi meie riigi riigiülikooli Çukurova ülikooli uurimislabor (ÇÜMERLAB).
TMMOB Toiduinseneride Koda avaldas sellel teemal avalduse.
„Toiduohutuse, rahvatervise ja tarbijakaitse tagamiseks meie riigis võitleme järjekindlalt selle eest, et toidukäitlemisvaldkonna kolleegid kaasataks vastavalt kutse-eetikale toiduinseneri erialale. Teatavasti teostab meie riigis toidukäitlemisettevõtetes ametlikku kontrolli Põllumajandus- ja Metsandusministeerium vastavalt veterinaarteenistuse, taimetervise, toidu ja söödaseaduse nr 5996 sätetele. Tähtis pole nende ametlike kontrollide arv, vaid nende kvaliteet, kaasates toiduinsenerid, toiduteadusele spetsialiseerunud erialarühm. Tänapäeval on lisaks globaliseeruvale maailmamajandusele looduskatastroofid, pandeemiad jne. Seoses sündmustega suureneb pakendatud toiduainete tähtsus tarbijate elutingimustes. Sel juhul toovad muutuvad majandusolud meie riigis kaasa toiduainete inflatsiooni tõusu ning paraku toidutootjate vale mentaliteedi tõttu toodete valmistamisel võltsitakse ja imiteeritakse toiduaineid, mille tulemuseks on toiduainete tootmine, mis ei ole väärt. raha, mida tarbijad toidule kulutavad.
Äädikate kohta analüüsi ei tehta!
Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi poolt koostatud tooteringkirja äädika kohta, mis on üks meie traditsioonilistest toodetest, ei ole. Seega, kuna puuduvad kindlad toiduohutuse ja kvaliteedikontrolli kriteeriumid, ei saa ministeeriumi juurde kuuluv toidukontrolli labori direktoraat äädikatele analüüse teha. Vastavalt TSE 1880 EN 13188 äädikastandardile peaks äädika happesus olema vähemalt 4%. Looduslikes äädikates saadakse happesus, muutes suhkru esmalt alkoholiks ja seejärel äädikhappeks bakterite poolt loodusliku kääritamise teel. Mõned ettevõtted panevad aga toime pettusi, segades äädika sisse sünteetiliselt saadud äädikhapet ja mõnikord kasutavad nad valges äädikas täiesti loodusliku äädika asemel sünteetilist äädikhapet. Või võivad nad toodet võltsida, segades väga väikese koguse looduslikku äädikat äädikhappega. Seda olukorda ei saa praeguse analüüsimeetodiga tuvastada.
Teavet tuleks ministeeriumiga jagada
Toiduks mittesobiva sünteetilise äädikhappe kasutamine võib ohustada inimeste tervist. Kui looduslik äädikas võib olla rikas probiootikumide ja muude käärimisprotsessi käigus tekkivate toitainete poolest, siis sünteetiline äädikas seda toiteväärtust ei anna. Seevastu süsiniku isotoopide analüüsiga, mida Türgi seadusandlus ei hõlma, saab kindlaks teha, kas kasutatav vili on toodetud etiketile kirjutatud puuviljast ja kas see sisaldab sünteetilist äädikhapet. Sel põhjusel tuleb äädikatootmispiirkondades ametlikke kontrolle läbi viia tõhusalt, nendesse ametlikesse kontrollidesse tuleb kaasata toiduaineinsenerid ja tagada võetavate proovide analüüs. Samas on toiduohutuse seisukohalt oluline, et asjaomane analüüsiasutus jagaks seda teavet Põllumajandus- ja Metsandusministeeriumiga ja avalikkusega ministeerium, kes on vastava toidu kohalik omavalitsus.
