Türgi statistikainstituudi (TUIK) andmetel on 15,1 protsenti Türkiye elanikkonnast noored. Aadressipõhise elanikkonna registreerimise süsteemi (ADNKS) tulemuste kohaselt oli Türgi kogurahvastik 2023. aasta lõpu seisuga 85 miljonit 372 tuhat 377 inimest, samas kui noored vanuserühmas 15-24 oli 12 miljonit 872 tuhat inimest. 39 inimest. Noor elanikkond moodustas kogu elanikkonnast 15,1 protsenti.
51,3 protsenti noortest olid mehed ja 48,7 protsenti naised. ÜRO definitsiooni järgi moodustas noor elanikkond, sealhulgas vanuserühm 15–24, 1950. aastal 20,8 protsenti kogu elanikkonnast, samas kui 2013. aastal oli see määr 16,6 protsenti ja 2023. aastal 15,1 protsenti.
Rahvastikuprognooside järgi prognoositi, et noorte osatähtsus kogurahvastikus väheneb 2030. aastal 14,0 protsendini, 2040. aastal 13,4 protsendini, 2060. aastal 11,8 protsendini ja 2080. aastal 11,1 protsendini.
Täheldati, et Türgi noorte määr 15,1 protsendiga oli kõrgem kui 27 Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi noorte määr. Kui vaadeldi 27 EL-i liikmesriigi noorte osakaalu, oli noorte keskmine elanikkond 2023. aastal 10,6 protsenti. Täheldati, et EL-i liikmesriikidest olid kõrgeima noorte osakaaluga riigid vastavalt Iirimaa 12,5 protsendiga, Holland 12,3 protsendiga ja Taani 12,2 protsendiga. Madalaima noorte osakaaluga riigid olid Bulgaaria 8,9 protsendiga, Leedu ja Sloveenia 9,5 protsendiga ning Poola ja Läti 9,7 protsendiga.
ABPRSi tulemuste järgi oli 2023. aastal kõrgeima noorte elanike arvuga provints 21,5 protsendiga Hakkari. Sellele provintsile järgnesid Şırnak ja Siirt 21,1 protsendiga ning Bayburt 20,2 protsendiga.
Madalaima noorte elanike arvuga provints oli Balıkesir 12,1%. Sellele provintsile järgnesid Muğla 12,2% ja Ordu 12,4%.
Kui vaadelda noort elanikkonda vanuserühmade kaupa, siis 2023. aastal on 30,3 protsenti noortest vanuserühmas 15-17, 19,4 protsenti 18-19, 29,4 protsenti 20-22. vanuserühmas ja 20,9 protsenti jääb 23-24-aastaste vanuserühma.
Elutabelite 2020–2022 tulemuste kohaselt oli oodatav eluiga sünnihetkel Türgis kokku 77,5 aastat, meeste puhul 74,8 aastat ja naiste puhul 80,3 aastat.
Täheldati, et 15-aastaste noorte oodatav eluiga, mis on Türgis tööea algus, on 63,5 aastat, meestel 60,8 aastat ja naistel 66,2 aastat. Teisisõnu hinnati, et 15-aastaseks saanud noored naised elavad keskmiselt 5,4 aastat kauem kui noormehed.
Kui vaadeldi noort elanikkonda seadusliku perekonnaseisu järgi, ilmnes olulisi erinevusi sugude vahel. 2023. aastal ei abiellu 96,4 protsenti noortest meestest kunagi abielus, 3,5 protsenti on abielus, 0,1 protsenti lahutab, samas kui 86,8 protsenti noortest naistest ei abiellu kunagi ja 12,7 protsenti on abielus 0,4% neist olid lahutatud.
Türgi kõrghariduse netoõppijate määr, mis oli 2021/22 õppeaastal 44,7%, tõusis 2022/'23 õppeaastal 46,0 protsendini. Kui vaadelda kõrghariduse netokooliskäimise määra soo järgi, tõusis see määr meeste puhul 40,3 protsendilt 41,1 protsendile ja naiste puhul 49,2 protsendilt 51,2 protsendile.
Leibkonna tööjõu-uuringu tulemuste kohaselt oli noorte tööjõus osalemise määr 2022. aastal 43,8 protsenti ja 2023. aastal 45,6 protsenti. Kui 2022. aastal oli noorte meeste tööjõus osalemise määr 56,2 protsenti, siis 2023. aastal 57,4 protsenti ning noorte naiste puhul 2022. aastal 31,0 ja 2023. aastal 33,1 protsenti.
Noorte töötuse määr oli 2022. aastal 19,4% ja 2023. aastal 17,4%. Kui 2022. aastal oli noorte meeste töötuse määr 16,4 protsenti, siis 2023. aastal 14,3 protsenti ning noorte naiste puhul 2022. aastal 25,2 ja 2023. aastal 23,2 protsenti.
Nende noorte osakaal, kes ei õpi ega tööta, oli 2022. aastal 24,2 protsenti ja 2023. aastal 22,5 protsenti. Noormeeste osakaal, kes ei õpi ega tööta, kasvas 2022. aasta 16,4 protsendilt 2023. aastal 15,6 protsendile ning noorte naiste puhul oli see 2022. aastal 32,3 protsenti ja 2023. aastal 29,8 protsenti.
Leibkondade tööjõu-uuringu tulemuste kohaselt tõusis noore elanikkonna tööhõive määr 2022. aasta 35,3 protsendilt 2023. aastaks 37,7 protsendini. Kui 2022. aastal oli noorte meeste tööhõive määr 46,9 protsenti, siis 2023. aastal 49,2 protsenti ning noorte naiste puhul 2022. aastal 23,2 ja 2023. aastal 25,4 protsenti.
Kui vaadeldi noorte tööhõivet sektorite kaupa, siis selgus, et 2023. aastal oli hõivatutest 13,6 protsenti põllumajandussektoris, 31,1 protsenti tööstussektoris ja 55,3 protsenti teenindussektoris. Täheldati, et töötavatest noortest meestest on põllumajandussektoris 12,5 protsenti, tööstuses 36,7 protsenti ja teenindussektoris 50,8 protsenti, samas kui noortest naistest on põllumajanduses 15,8 protsenti ja tööstuses 19,6 protsenti Neist 64,6 protsenti oli teenindussektoris.
Türgi terviseuuringu tulemuste kohaselt oli pikkuse ja kaalu väärtuste abil arvutatud kehamassiindeksi uurimisel 2019. aastal noore elanikkonna rasvumise määr 4,6 protsenti, 2022. aastal aga 5,0 protsenti. Kui uuriti noore elanikkonna rasvumist soo järgi, siis selgus, et see määr kasvas 2019 protsendilt 4,8. aastal 2022 protsendini 5,3. aastal noorte meeste puhul ning 2019 protsendilt 4,5. aastal 2022 protsendini 4,6. aastal noorte naiste puhul.
Teisalt, kui 2019. aastal oli normaalkaaluliste määr noorte hulgas 64,3 protsenti, siis 2022. aastal on see määr 65,6 protsenti. Kui vaadelda normaalkaalus noorte osakaalu soo lõikes, siis kui 2019. aastal oli see noormeestel 64,3 protsenti, siis 2022. aastal on see näitaja 66,0 protsenti ning noorte naiste puhul 2019. aastal 64,3 ja 2022. aastal 65,3 protsenti.
Kui 2019. aastal oli Türgi terviseuuringu tulemuste kohaselt ühe või enama puuvilja tarbimise sagedus noorte seas 40,3%, siis 2022. aastal langes see määr 28,4 protsendini. Kui vaadelda noorte ühe või enama päevase puuviljatarbimise sagedust soo järgi, siis kui 2019. aastal oli see noorte meeste seas 37,9 protsenti, siis 2022. aastal tõuseb see määr 27,0 protsendini ja noorte naiste puhul oli see 2019. aastal 42,7 protsenti. ja 2022. aastal 29,9 protsenti.
Kui 2019. aastal oli Türgi terviseuuringu tulemuste kohaselt köögiviljade või salatite tarbimise sagedus üks või mitu korda päevas noorte seas 49,1 protsenti, siis 2022. aastal langes see määr 35,1 protsendini. Kui vaadelda noorte köögiviljade või salatite tarbimise sagedust üks või mitu korda päevas soo järgi, siis on näha, et kui 2019. aastal oli see noorte meeste puhul 44,7 protsenti, siis 2022. aastal tõuseb see määr 33,5 protsendini ja noorte naiste puhul. see kasvab 2019 protsendilt 53,7. aastal 2022 protsendini 36,7. aastal. See on XNUMX.
Eluga rahulolu uuringu tulemuste kohaselt oli 18-aastaste ja vanemate inimeste rahulolu oma üldise terviseseisundiga 2022. ja 2023. aastal 69,2 protsenti. Noore elanikkonna rahulolu üldise tervisliku seisundiga tõusis 2022 protsendilt 84,8. aastal 2023 protsendini 86,8. aastal. See määr oli 2023. aastal noorte meeste puhul 89,1 protsenti ja noorte naiste puhul 84,4 protsenti.
Eluga rahulolu uuringu tulemuste kohaselt oli 2023. aastal 18-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, kes väitsid end õnnelikuna 52,7 protsenti, samas kui neid, kes väitsid, et nad ei tunne end õnnelikuna ega õnnetuna, oli 33,6 protsenti. nende määr, kes väitsid, et nad tunnevad end õnnetuna, oli 13,7 protsenti.
Eluga rahulolu uuringu tulemuste kohaselt oli 2023. aastal 18-24-aastaste noorte seas neid, kes väitsid end õnnelikuna 54,0 protsenti, samas kui neid, kes ei tundnud end õnnelikuna ega õnnetuna. oli 33,3 protsenti ja nende määr, kes väitsid, et nad tunnevad end õnnetuna, oli 12,7 protsenti.
Kui 18–24-aastaste meeste seas oli end õnnelikuna tundnud 52,7 protsenti, siis nende osakaal, kes väitsid, et nad ei tunne end õnnelikuna ega õnnetuna, oli 34,2 protsenti ning nende osakaal, kes väitsid, et nad tunnevad end õnnetuna, oli 13,2 protsenti. 18 protsenti. Kui 24–55,4-aastaste noorte naiste osakaal, kes väitis end õnnelikuna, oli 32,4 protsenti, siis nende osakaal, kes ei tundnud end õnnelikuna ega õnnetuna, oli 12,2 protsenti ja nende osakaal, kes väitsid, et nad tunnevad end õnnetuna. oli XNUMX protsenti.
Eluga rahulolu uuringu tulemuste kohaselt oli tervis 2023. aastal noorte õnne allikaks olevate väärtuste hulgas esikohal 45,5%. Sellele järgnes edu 23,7 protsendiga ja armastus 12,6 protsendiga. Kui uuriti õnne allikat soo järgi, siis noormeeste seas oli esikohal tervis 42,3 protsendiga, järgnesid edu 25,6 protsendiga ja raha 15,5 protsendiga. Noorte naiste seas oli esikohal tervis 49,0 protsendiga, järgnesid edu 21,7 protsendiga ja armastus 16,6 protsendiga.
Eluga rahulolu-uuringu tulemuste kohaselt väitis 2023. aastal 75,2 protsenti noortest, et on oma tööga rahul ja 47,8 protsenti oli oma teenitud töötasuga rahul. Kui noorte meeste tööga rahulolu määr oli 75,6 protsenti ja teenitud töötasuga 48,6 protsenti, siis noorte naiste puhul oli see 74,4 protsenti ja 46,1 protsenti.
Eluga rahulolu uuringu tulemuste kohaselt väitis 2023. aastal 65,5 protsenti noortest, et on seni omandatud haridusega rahul. Kui noorte meeste puhul oli see määr 62,1 protsenti, siis noorte naiste puhul 69,2 protsenti.
Leibkonna infotehnoloogiate kasutamise uuringu tulemuste kohaselt oli 16-24-aastaste noorte seas internetikasutus 2022. aastal 96,9 protsenti ja 2023. aastal 97,5 protsenti. Noormeeste internetikasutusmäär kasvas 2022 protsendilt 97,6. aastal 2023 protsendini 98,4. aastal ning noorte naiste 2022 protsendilt 96,1. aastal 2023 protsendini 96,6. aastal.
