Atlantropa: 20. sajandi utoopia
Üks 20. sajandi huvitavamaid projekte atlantropapõhineb saksa arhitekti Herman Sörgeli nägemuslikel mõtetel. Selle 1920. aastatel esile kerkinud hullumeelse projekti eesmärk oli ühendada Euroopa ja Aafrika mandrid ning pakkus välja hiiglasliku inseneriime, et vabaneda sõdade laastavast mõjust ja luua kahe kontinendi vahel püsiv rahu. Sörgel unistas Vahemere taseme langetamise teel laiade maismaasildade loomisest.
Projekti põhiidee: Vahemere kuivatamine
Atlantropa projekti keskmes oli hiiglaslik tamm, mida plaaniti ehitada Gibraltari väina. See tamm alandaks Vahemere veetaset ning tekkivad suured maamassid looks Aafrika ja Euroopa vahele uusi asustusalasid. Sörgel arvas, et see projekt pakub olulise lahenduse Euroopa kasvavale rahvastiku- ja energiavajadusele. See mitte ainult ei pakuks uut põllumajandusmaad ja asulaid, vaid stimuleeriks ka mandritevahelist majandusarengut. Atlantropal oli väga uuenduslik lähenemine ka taastuvenergia vallas; Kavandatavatest paisudest saadavast hüdroelektrienergiast piisaks Euroopa energiavajaduse rahuldamiseks.
Miks see ebaõnnestus?
Kuigi Atlantropat peeti oma ajast palju ees olevaks projektiks, oli mitu peamist põhjust, miks seda ei saanud realiseerida:
- Finantseerimise puudumine: Projekti elluviimiseks vajaminevad rahalised vahendid olid tolleaegseid majandusolusid arvestades jõukohased.
- Ökoloogilised ja sotsiaalsed mõjud: Vahemere kuivatamine rikuks keskkonna tasakaalu ja põhjustaks kliimamuutusi rannikualadel.
- Poliitilise toetuse puudumine: Mitmed riigid nii Euroopas kui Aafrikas väljendasid sellele tohutule projektile vastuseisu.
Atlantropa peegeldus tänapäevani
Kuigi seda ei realiseeritud, pakkus Atlantropa teistsugust vaatenurka inseneritööle, energiapoliitikale ja ülemaailmsele koostööle. Sörgeli ideed Vahemere tammidega kujundamisest peetakse inspiratsiooniallikaks tänapäeva taastuvenergiaprojektides ja rahvusvahelises koostöös. Lisaks on seda projekti nimetatud jätkusuutlikuma tuleviku laiaulatuslike visioonide pioneeriks.
Atlantropa on saavutanud unustamatu koha kui võib-olla kõige huvitavam "mandritevahelise ühendamise" idee ajaloos. Isegi täna on see hullumeelne projekt nii inseneride kui ka teadlaste arutelu teemaks.
