Viimastel aastatel on Türkiye suurendanud oma diplomaatilist mõju Aafrikas ning võtnud endale olulise vahendajarolli piirkondliku rahu ja stabiilsuse tagamisel. Selles kontekstis on Türgi algatatud "Ankara protsess", mille eesmärk on lahendada territoriaalsed vaidlused Etioopia ja Somaalia vahel, olnud märkimisväärne areng. Eelkõige kohtusid Somaalia president Hasan Şeyh Mahmud ja Etioopia peaminister Abiy Ahmed president Recep Tayyip Erdoğaniga ja jõudsid kokkuleppele, mis tõi uue hingamise piirkonna rahumeelsetele lahenduspüüdlustele.
Ankara protsessi algus ja areng
Somaalia ja Etioopia vaheline vaidlus keskendub kauaaegse Somaalimaa piirkonna staatusele. Somaalia aktsepteerib Jeemeni mere rannikul asuva Somaalimaa oma territooriumi osana ja peab Etioopia lepingut selle piirkonnaga ohuks Somaalia territoriaalsele terviklikkusele. Etioopia poolt Somaalimaaga sõlmitud leping on aga põhjustanud pingete eskaleerumise, eriti 2024. aastal.
Sellele vaatamata üritas Türkiye olukorrast üle saamiseks vahendustegevust, kasutades oma tugevaid suhteid mõlema riigiga. Türgi algatus algatati Etioopia ametlikul palvel "Ankara protsessina" ja protsess jõudis ligikaudu 8 kuud kestnud läbirääkimiste tulemusel tähtsasse etappi.
Oma avalduses protsessi kohta rõhutas president Recep Tayyip Erdoğan protsessi tähtsust, öeldes: "Saates üheskoos üle mõnest pahameelest ja arusaamatustest, astusime esimese sammu uues alguses, mis põhineb rahul ja koostööl Somaalia ja Etioopia vahel." Erdoğan märkis, et see samm on pöördepunkt piirkonna stabiilsuse tagamisel, austades samas mõlema riigi suveräänsust, ühtsust ja territoriaalset terviklikkust.
Konflikt ja rahu sammud Somaalia ja Etioopia vahel
Ankaras toimunud kohtumisel saavutati Somaalia presidendi Hasan Sheikh Mahmudi ja Etioopia peaministri Abiy Ahmediga peetud läbirääkimiste tulemusena oluline kokkulepe. See kokkulepe tagas, et Etioopia ja Somaalia nõustusid liikuma vastastikuse heaolu poole, keskendudes pigem tulevikule kui minevikuprobleemidele. Ühisavalduses nõustusid mõlemad riigid austama Somaalia territoriaalset terviklikkust ja tagama Etioopia õiguse ohutule juurdepääsule merele.
President Erdoğan väljendas veendumust, et see leping loob tugeva aluse kahe sõbraliku riigi rahule, koostööle ja majandusarengule. Nende sammude eesmärk on ka suurendada rahu ja heaolu piirkonnas. Erdoğan märkis, et usub, et see leping toob tuleval perioodil positiivseid tulemusi ning piirkonna inimeste jaoks viiakse ellu olulisi projekte.
Etioopia-Somaalia Ankara deklaratsiooni üksikasjad
Etioopia-Somaalia Ankara deklaratsioon näitab, et mõlemad riigid on jõudnud oluliste kompromissideni ja näidanud üles koostööl põhinevat lähenemisviisi selles protsessis. Deklaratsioonis rõhutati, et Somaalia territoriaalset terviklikkust austades pakub Etioopia ohutu merelepääsu tagamine olulist võimalust piirkonna majandusarenguks. Samuti märgiti, et pooled alustavad Türgi abistamisel tehnilisi läbirääkimisi 2025. aasta veebruariks ja soovivad need nelja kuu jooksul lõpule viia.
See leping oli samm, mis tugevdas veelgi Türgi jõupingutusi rahutagamisel Aafrikas. Türgi panustas Somaalia ja Etioopia vahelisele lahendusprotsessile suure pühendumusega ning mõlemad riigid avaldasid tänu Türgi algatuse eest.
Piirkondlik stabiilsus ja tulevased sammud
Selle Somaalia ja Etioopia vahelise konflikti lahendamine on väga oluline mitte ainult kahe riigi, vaid kogu Ida-Aafrika piirkonna jaoks. Sellised diplomaatilised sammud on väga väärtuslikud piirkondliku stabiilsuse, kaubavahetuse suurendamise, piirijulgeoleku tugevdamise ja rahvastevahelise rahu kindlustamise seisukohalt. President Erdoğan usub, et tema panus selles protsessis toob pikas perspektiivis suurt kasu mitte ainult Somaaliale ja Etioopiale, vaid ka Aafrika mandrile.
Selle tulemusena on Türgi vahendusel alanud "Ankara protsess" jõudnud Somaalia ja Etioopia vahelise rahumeelse lahenduse otsimises tähtsasse etappi. Eeldatakse, et mõlemad riigid astuvad ühiseid samme tulevikuks ning viivad ellu projekte, mis toetavad regionaalset rahu ja arengut. Türkiye on selle eduka diplomaatilise lahendusprotsessiga Aafrikas taas oma mõju piirkonnas tugevdanud.
