Nädal, mil USA presidendiks valitud Donald Trump teatas oma kavatsusest Gröönimaa annekteerida, pälvis erinevate Euroopa juhtide karmi reaktsiooni. Trump tõstis esile oma strateegilisi huve regioonis, öeldes, et ei välista sõjalise või majandusliku sekkumise võimalust, et muuta Arktika saar USA osaks. Need avaldused suurendasid eelkõige Euroopa Liidu (EL) ja NATO liitlaste muret.
Trump väljendab huvi Gröönimaa vastu
Trump on Gröönimaa vastu huvi väljendanud alates 2019. aastast. Liustike sulamisega suurenes saare strateegiline tähtsus; hakkasid avanema uued mereteed ja haruldaste muldmetallide kaevandamine maa all pakkus suuri võimalusi. Selles kontekstis annab Gröönimaa kontroll Ameerikale suure eelise nii majanduslikult kui ka sõjaliselt. Kuid Trumpi ideed liita see piirkond USA-ga ei peetud mitte ainult strateegilisteks huvideks, vaid ka lähenemisviisiks, mille eesmärk oli tugevdada USA globaalset võimu.
Euroopa juhtide karmid reaktsioonid
Euroopa reaktsioonid Trumpi väljaütlemistele olid üsna karmid. Saksamaa kantsler Olaf Scholz rõhutas, et tema väljaütlemised tekitasid Euroopas suurt ärevust ning põhimõte, et "piire ei saa vägisi muuta", kehtib iga riigi kohta. Scholz ütles oma avalduses: "See põhimõte kehtib kõigi riikide kohta, olgu idas või läänes," ja nentis, et tema jaoks on Trumpi suhtumine arusaamatu.
Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot teatas seevastu teravamal toonil, et EL ei saa lubada rünnakuid teiste riikide suveräänsuse vastu. Barrot märkis, et hindas Trumpi ohtu Gröönimaale tungida teoreetiliselt, kuid ütles ka, et Euroopa "ei ole sisenemas tugevaimate ellujäämise ajastusse".
Gröönimaa ja NATO ühenduse staatus
Kuigi Gröönimaa on osa Taani Kuningriigist, on see autonoomne ja suurem osa selle elanikkonnast on Taani kodanikud. NATO liikmena on Gröönimaa alliansi artikli 5 alusel kaasatud vastastikuse kaitse paktisse. See tähendab, et kõigil NATO riikidel on kohustus Gröönimaad võimaliku sõjalise sekkumise korral kaitsta.
Taani peaminister Mette Frederiksen väitis kindlalt, et Gröönimaad ei müüda ega müüda kunagi. See avaldus tuli pärast Trumpi ettepanekut Gröönimaa ostmiseks ja tugevdas saare samme iseseisvuse suunas. Saare ülemereterritooriumi staatus EL-i suhtes võib aga aktiveerida mehhanismi, mis võib võimaliku sõjalise operatsiooni korral kaasata EL-i riike.
Euroopa mured liidus
Euroopa mure Trumpi väljaütlemiste pärast ei piirdu vaid strateegiliste huvidega. Gröönimaa staatus ELiga seotud ülemereterritooriumina võib tagada, et Gröönimaa vastane sõjaline operatsioon hõlmaks tingimata kõiki ELi liikmesriike. See tähendab, et Gröönimaa vastu suunatud tegevusel võivad olla Euroopa jaoks tõsised diplomaatilised ja sõjalised tagajärjed.
Trumpi Gröönimaad puudutavad avaldused loovad olukorra, mis paneb proovile mitte ainult USA ja Taani suhted, vaid ka NATO-sisesed alliansid ja Euroopa Liidu kaitsestrateegiad. Euroopa reaktsioonid ei pruugi küll Trumpi lähenemist muuta, kuid need on üheks oluliseks teguriks, mis määrab, kuidas kujuneb tuleval perioodil solidaarsus ja strateegilised huvid EL-is ja NATO-s. Selles protsessis võib Gröönimaa tulevik ja piirkondlik julgeolekudünaamika muutuda veelgi keerulisemaks.
